Kolmas laps, XXXX, sündis XXXX. 17.11.2015 Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi nr XXXXkohaselt on lapse isaks märgitud kostja XXXX. Hageja ja kostja vahelised abielusuhted ja kooselu on pöördumatult lõppenud tegelikult juba 2004. Tallinna Linnakohtu 30.12.2005 tsiviilasja nr 2/228-22453/05 kohtuotsuses on hageja (tsiviilasjas nr 2/228-22453/05 kostja) esindaja arvamusest võimalik välja tuua, et lapse isa asukoht oli juba 2004 teadmata. Ühtlasi on hageja avaldanud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuse talituse peaspetsialist Milvi XXXX, et abiellus XXXX´iga, kes oli talle tundmatu isik, raha eest. Reaalselt ei ole hageja ega kostja kunagi abielulistes suhetes olnud ega koos elanud. Abiellumise ajal oli hageja olnud tõsises sõltuvuses narkootilistest ainetest. Politsei-ja Piirivalveameti 01.03.2016 vastusest nr 2.1.3/2023-2 lähtuvalt puuduvad politseil andmed XXXX´i (IK XXXX) asukoha kohta. Ka hagejal ja hageja seaduslikul esindajal puudub igasugune kontakt kostjaga. 2 Hageja seaduslik esindaja asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel 21.02.2003 sõlmitud abielu on tegelikult kehtetu olnud juba sõlmimise hetkest alates. Hageja abiellus kostjaga, kes oli talle tundmatu isik, raha eest. Reaalselt ei ole hageja ega kostja kunagi abielulistes suhetes olnud ega koos elanud. Nii abiellumise ajal kui ka abiellumise järgsel ajal oli hageja tõsises sõltuvuses narkootilistest ainetest ja ei võinud aru saada oma teost ja teo tagajärgedest. Hageja seadusliku esindaja teadmisel pole hagejal ja kostjal ka ühiseid lapsi. Hagejal on küll kolm last, kuid ühegi nende isaks pole kostja. Lähtudes eeltoodust leiab hageja seaduslik esindaja, et abielusuhted hageja ja kostja vahel on pöördumatult lõppenud ja kooselu pole ka võimalik taastada. Hageja seadusliku esindaja teadmisel on hageja ja kostja elanud eraldi rohkem kui kaks aastat. Harju Maakohtus määras tsiviilasjas nr 2-12-36772, et eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi tagamine (resolutsiooni p 4). Ühtlasi luges kohus (resolutsiooni p 5) hageja valimisõiguse ja mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. Lähtudes eelpool väljatoodust ja arvestades hageja kohta 13.04.2014 tsiviilasjas nr 2-14-14242 (hageja kinnisesse asutusse paigutamine) kohtupsühhiaatrilises aktis nr 14-08 esitatut, et hageja tegutsemine on planeerimatu, ta tegutseb sageli impulsiivsel ajendil ja riske arvestamata (akti lk 9), hagejal puudub igasugune haiguskriitika, hageja kasutab igat võimalust, et lahkuda tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuselt, peab hageja seaduslik esindaja tegema kõik endast oleneva, et täita eestkostjale pandud ülesandeid. Hagejal on kolm alaealist last, keda hageja ise pole kunagi kasvatanud. Viimane laps sündis ajal, millal hageja viibis juba tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Kõikidel hageja lastel on erinevad isad või on siis laste isad teadmata, mis on kaasa toonud, lähtudes
lg 1 p 1 sätestatust olukorra, et lapse isaks on loetud automaatselt mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, mis omakorda toob kaasa täiendavaid kohtulikke vaidlusi isaduse tuvastamise ja laste hooldusõiguslikes küsimustes. Tallinna linn Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu palub lahutada hageja XXXX ja kostja XXXX vahel 21.02.2003 sõlmitud abielu, määrata kindlaks menetluskulud ja mõista kostjalt hageja seadusliku esindaja Tallinna linn kasuks välja menetluskulu summas 100 eurot. Kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja hagi rahuldada. Kostjale olid hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 lg 2 sätestab, et abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse võib tsiviilkohtumenetlusteovõimetu abikaasa esindaja esitada üksnes eestkosteasutuse nõusolekul. Harju Maakohus määras 13.12.2012 tsiviilasjas nr 2-12-36772 hageja eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, tähtajaga viis aastat.
lg 2 sätestab, et eestkostja võib ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik.
lg 3 kohaselt eestkostja ülesandeks võib olla 3 ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. Harju Maakohus tsiviilasjas 212-36772 määras, et eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi tagamine. Ühtlasi luges kohus hageja valimisõiguse ja mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks.
lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Tuvastamist on leidnud, et hageja ja kostja abielusuhted on lõppenud, abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 317 lg 4 p-st 3 kostjale toimetada kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja seadusliku esindaja Tallinna Linna kasuks välja menetluskulu 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.