3-16-2530/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2530 Haldusasi N.L.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
2. Jätta N.L.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 2). ASJAOLUD
4. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu sõlmis tema eestkostel oleva G.O. esindajana 09.12.2011 N.L.iga (taotleja) üürilepingu eluruumi, aadressiga xxx tn x-xxx, Tallinn, kasutamiseks.
5. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon otsustas 27.09.2016 koosoleku protokolli nr 4 p-st 4 nähtuvalt mitte pikendada eelviidatud üürilepingut, mis kehtib kuni 08.12.
7. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teavitas 17.10.2016 kirjaga nr 1-9/272 taotlejat üürilepingu tähtaja lõppemisest ja tähtaja pikendamata jätmisest. Taotleja oli kohustatud vabastama eluruumi hiljemalt 08.12.
8. Konkreetne eluruumi üleandmise aeg paluti kooskõlastada linnavalitsuse ametnikuga. Nimetatud tähtajaks eluruumi mittevabastamise korral määratakse eluruumi üleandmise ajaks 09.12.0016 kl 10.
10. Taotleja esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse palvega peatada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 17.10.2016 kirja täitmine ja vastustaja kohustamiseks sõlmima uue lepingu kuni taotleja tütre A. L.i eluasemeprobleemi lahendamiseni. KOHTU PÕHJENDUSED 3-16-2530
11. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
12. Kohtu hinnangul on praegune vaidlus tsiviilõiguslik. Üürilepingust nähtuvalt ei ole tegemist Tallinna linna varaga, vaid Tallinna linna eestkostel olevale isikule kuuluva varaga, mille Tallinna linn eestkostetava esindajana välja üüris. Kuid ka juhul, kui Tallinna linn üürib välja endale kuuluvaid kortereid, on sõlmitav üürileping igal juhul tsiviilõiguslik, vaatamata sellele, et üürileping võidakse sõlmida sotsiaaleluruumi tagamise ülesande täitmisel. Üürilepinguga seotud vaidlused on eraõiguslikud ja alluvad võlaõigusseaduse regulatsioonile (vt Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrust asjas nr 3-3-4-1-15 ja seal viidatud Riigikohtu lahendeid). Tsiviilõiguslikke vaidlusi on pädevad lahendama maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Seetõttu tuleb taotlejal üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise hagiga pöörduda maakohtu poole, kelle pädevuses on hinnata mh Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 27.09.2016 protokollis väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust.
13. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.
14. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kuna kohus ei vaata taotleja esialgse õiguskaitse taotlust läbi, tuleb sellelt tasutud riigilõivu 15 eurot taotlejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 2