Obsah (7)

§ 238§ 230§ 272§ 654§ 652§ 162§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 238lg 5).

Asjaolu, et raiet teostati hagejale kuuluval XXXXX kinnistul, peab

§ 230lg 1 tulenevalt tõendama hageja.

Kuna määrus on tõendina ebausaldusväärne ning hageja ei ole raie teostamise koha tõendamiseks muid tõendeid esitanud, tuleb asuda seisukohale, et hageja väide, mille kohaselt on raiet teostatud XXXXX kinnistul, on tõendamata. Kostja märkis, et hageja poolt

1. veebruaril
2. a tõenditena kohtule esitatud piiriprotokoll ja teatis katastriandmete muutmise kohta ei tõenda samuti asjaolu, et raiet teostati XXXXX kinnistul. Nimetatud dokumentide alusel on võimalik tuvastada XXXXX maaüksuse piirid, kuid need dokumendid ei tõenda, et maha raiutud 12 puud asusid hageja kinnistul ja et need puud on maha raiutud kostja poolt.
3. Hageja esitas
4. jaanuaril
5. a taotluse kaasata teise kostjana menetlusse Lõuna-Eesti Erametsa OÜ (Erametsa). Kohus rahuldas
6. jaanuaril Erametsa kaasamise taotluse. Hageja esitas
7. septembril
8. a taotluse Erametsa osas nõudest loobumiseks. Kuna KTR.Metsatööd OÜ ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et raietöid tellis temalt Erametsa, siis pidas kohus põhjendatuks võtta vastu hageja taotlus kostja II osas nõudest loobumiseks ning
9. novembri
10. a määrusega lõpetas menetluse Erametsa suhtes. MAAKOHTU OTSUS
11. Tartu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1069 eurot, jättis poolte menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja riigi õigusabi osutamise tasu 999,84 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu summas 255,64 eurot, kokku 1255,48 eurot riigituludesse. Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Hagiavaldus esitati
12. veebruaril
13. a. Hageja sai teada, et raietöid talle kuuluval kinnistul teostas KTR.Metsatööd OÜ, kriminaalmenetluse algatamise määrusega maikuus
14. a, seega on hagi esitatud tähtaegselt. Isegi, kui asuda 4 seisukohale, et hageja sai teada kahju tekitajast ja kahju tekkimisest jaanuaris 2009, ei ole hagi aegunud, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 8 kohaselt on hagi aegumine peatunud samas asjas esmakordse avalduse esitamisega menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. Kohus leidis, et kriminaalasja nr 09260102142 lõpetamise määrus on käesolevas tsiviilasjas kohaseks tõendiks. Kõnealuse määruse kohaselt on tuvastamist leidnud asjaolu, et
15. a jaanuarikuus raiuti ebaseaduslikult Valga maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas XXXXX maaüksuse eraldisel 6, 0,1 ha suurusel pindalal üksikpuudena arvestuslikult 1,1 tihumeetrit (tm) kasvavat metsa. 21.01.2009 mõõdeti Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo töötajate poolt, et XXXXX maaüksuse eraldisel 6 on raiutud 4 tervet toorest kasvavat mändi, 2 metsakuiva mändi, 1 terve toores kuusk ja 5 tervet toorest kasvavat kaske, millest likviidne sortimentatsioon moodustab 0,8 tm. Ebaseadusliku raie teostas KTR. Metsatööd OÜ (I kd, tlk 10). Kuivõrd ei olnud võimalik tuvastada, kas kostja teostas XXXXX maaüksuse eraldisel 6 ebaseadusliku raide tahtlikult või ettevaatamatusest, ei olnud võimalik kriminaalmenetluses tuvastada, kas tegemist oli puude vargusega. Kohus luges eeltooduga tõendatuks, et kostja on teostanud hagejale kuuluva XXXXX maaüksuse eraldisel 6, 0,1 ha suurusel pindalal raiet, lõigates arvestuslikult 1,1 tm kasvavat metsa, so 12 puud. Lisaks kinnitab nimetatud asjaolu ka hageja poolt esitanud
16. mai 2011 piiriprotokoll, mis on koostatud maamõõtja Rein Laineste poolt teostatud katastriüksuste piiride maastikul kättenäitamise kohta (I kd, tlk 46) ning Maa-Ameti teatis katastriandmete muutmise kohta, millest nähtub, et uue mõõdistamise tulemusel ei ole piir maastikul muutunud (I kd, tlk 47). Kostja ei ole vastupidist tsiviilasjas tõendanud. Samas on kostja esindaja kinnitanud asjaolu, et ta teostas
17. a jaanuarikuus raietöid XXXXX kinnistu kõrval asuval XXXXX kinnistul. Seega on hageja tõendanud kostja poolt hagejale kuuluvalt kinnistult 12 puu raiumise ja sellega kahju tekitamise kostja poolt hagejale. Kohus luges Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud tabeli „Raiutud metsamaterjalide kogused ja hinnad“

§ 272lg 1 alusel lubatavaks tõendiks.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt avaldatud kahju suurus ei vasta tegelikkusele või oleks taotletust väiksem. Kuivõrd hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kahju suuruseks on 1069 eurot ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, asus kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju summas 1069 eurot (1×15+5×92+6×99=1069) on tõendamist leidnud. Kohus leidis, et teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos ning selle olemasolu on praegusel juhul tõendatud. Ebaseadusliku metsa raiumisega hagejale kuuluvalt maaüksuselt on rikutud hageja omandit. Seega on hageja tõendanud kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on järginud metsaraie teostamisel keskmise metsandusega tegeleva juriidilise isiku hoolsusstandardit, siis puuduvad kostja tegevuses õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastutusest vabanemiseks oleks kostja pidanud

§ 230

kohaselt tõendama, et tal oli sõlmitud Erametsa või mõne teise ettevõttega leping. Samuti oleks kostja pidanud taotlema nimetatud isiku kostjana kaasamist. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane eeldada, et hageja peaks teadma, kes kostjalt I teenust tellis, kuna hagejal puudub selle kohta igasugune informatsioon. Kuivõrd kostja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole, ei vabane kostja vastutusest ka VÕS § 1054 lg 3 alusel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5

1. KTR.Metsatööd OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud asjas hageja kanda Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) raiuti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt XXXXX maaüksuselt neli tervet toorest mändi, kaks metsakuiva mändi, üks terve kuusk ja viis tervet toorest kasvavat kaske. Järelikult on kaks mändi surnud (metsakuivad), millel ei ole kasvava metsa väärtust. Kohtuotsuses on ekslikult leitud, et tekitatud kahju suurus tuleneb 12 kasvavast puust. Hageja tegelik kahju on 871 eurot (1096 – 168); 2) on pooled kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt Riho Soonberg on nõustunud hüvitama ekslikult tekitatud kahju Sirje Sulale ja Riho Soonberg on ka vastavalt kokkuleppele 100 eurot Sirje Sulale hüvitanud; 3) ei ole kohus piisavas ulatuses hinnanud ega analüüsinud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduvaid vastuolusid seoses kinnistute piiridega. Hageja ütluste alusel tuvastatud ebaseaduslik raie on otseses vastuolus samas määruses toodud Keskkonnainspektsiooni spetsialisti ja XXXXX Vallavalitsuse maa- ja majandusnõuniku ütlustega; 4) on kostja järginud oma tegevusalal keskmise isiku hoolsusstandardit kollaste plastkiledega puude märgistamisel. Keskkonnainspektsiooni hilisema kontrolli käigus hinnati puude märgistus korrektseks ja kaardimaterjalidega vastavuses olevaks; 5) vastutab VÕS § 1054 lg 1 alusel kahju eest kinnistul raietöö tellinud isik, s.o XXXXX kinnistu omanik. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb Riho Soonbergi ütluste kohaselt, et tema ettevõtte palkas suulise lepingu alusel XXXXX kinnistule puid lõikama Lõuna-Eesti Erametsa OÜ omanik Aivo Johanson, kes näitas ette ka XXXXX ja XXXXX maaüksuste piirid. XXXXX kinnistu omanik oli Erametsa Nõustamise keskuse OÜ, kelle juhatuse liikmeks oli samuti Aivo Johanson. Kinnistu omanik viis ära lõigatud metsamaterjali. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud asjaolud olid hagejale teada.
4. Sirje Sula vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellandi esitatud seisukohtadest ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks; 2) ei välista VÕS § 1054 lg 3 apellandi vastutust vastustaja ees, vaid annab vastustajale võimaluse nõuda kahju tekitajatelt kahju hüvitamist solidaarselt. Kuna apellant on omaks võtnud faktilise asjaolu, et tema teostas raietöid, siis puudub vastustajal vajadus hakata välja selgitama, kes teenust tegelikult tellis ja milliseid juhiseid üksteisele anti. Kui apellant leiab, et temalt raietöid tellinud isik andis talle ebaõiged andmed, siis on apellandil õigus nõuda kahju hüvitamist regressi korras isikult, kes väidetava suulise lepingu alusel raietöö teenust tellis; 3) on apellandi väited kollaste lippude sidumisest piiride tähistamiseks paljasõnalised. Raietööde teostamist vastustajale kuuluval kinnistul tõendab XXXXX Vallavalitsuse
5. detsembri
6. a kiri nr 19.3-I/
7. Seda tõendit pole apellant ümber lükanud. Kui apellant oleks tahtnud käituda heauskse professionaalse äriühinguna, siis oleks tal olnud võimalik jätta vaidlusalune puidumaterjal vastustajale. Vastupidiselt käitudes nähtub apellandi eesmärk vastustajale kahju tekitada ja alusetult rikastuda; 4) on vastustaja esitanud kahju suuruse kohta dokumentaalse tõendi (OÜ Ökoteh juhatuse liikme Olev Matti arvestus), mille kohaselt tekitati vastustajale kahju 1278 – 1597 eurot. Vastustaja on 6 esitanud nõude väiksemas summas. Apellant pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et vastustajale tekitatud kahju oleks olnud hagiavalduses nõutust väiksem. Tähtsust ei oma see, kas puud olid kasvavad või kuivanud; 5) ei ole apellandi poolt tasutud 100 eurot kuidagi seotud kahju hüvitamise nõudega, vaid oli tasutud seoses apellandi kohustusega koristada metsa jäetud rämpsu. Seda tõendab 100 euro ülekandmisel esitatud selgitus (rämpsu koristamise eest). Vastuses hagiavaldusele ei tuginenud apellant asjaolule, et ta on tasunud vastustajale 100 eurot tekitatud kahju eest; 6) nähtub kriminaalasja lõpetamise määrusest selgelt, et vastustaja kinnistult raiuti kasvavat metsa. Kui apellant ei nõustunud kriminaalasja lõpetamise määruses esitatud põhjendustega ja pidas neid ebausaldusväärseteks, siis oli tal õigus esitada määruse peale Riigiprokuratuurile kaebus. Kriminaalasja lõpetamise üheks põhjenduseks oli asjaolu, et apellant lubas vastustajale hüvitada tekitatud kahju. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

1. Apellandi väide kahju suuruse kohta ei ole asjakohane. Apellant pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et vastustajale tekitatud kahju oleks olnud hagiavalduses nõutust väiksem. Samas on vastustaja esitanud kahju suuruse kohta dokumentaalse tõendi (OÜ Ökoteh juhatuse liikme Olev Matti arvestus), mille kohaselt tekitati vastustajale kahju 1278 – 1597 eurot. Ringkonnakohus nõustub vastustaja viitega Riigikohtu
2. juuni
3. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, mille p 13 kohaselt olukorras, kus hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid tõendada.

Seda pole apellant teinud, mistõttu on maakohus lugenud

§ 230lg 1 alusel kahju suuruse tõendatuks.

Kostja (apellant) ei tuginenud maakohtu menetluses väitele, et hageja kinnistult raiutud 12 puu hulgast olid 2 mändi nn surnud ehk metsakuivad, millel ei ole kasvava metsa väärtust, ning sel põhjusel ei ole hageja kahjunõue vastavas osas põhjendatud. Tegemist on uue asjaoluga

§ 652

lg 4 mõttes, mille apellatsiooniastmes esmakordselt esitamist ei ole apellant põhistanud ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.

1. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et hagejale on tasutud kriminaalmenetluse lõpetamisel sõlmitud kokkuleppe alusel kahju hüvitisena 100 eurot. Kõnealune kokkulepe ei välista hageja poolt kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamist. Tegemist ei olnud kahju hüvitamisega langetatud puude eest, vaid puude langetamisel tekkinud metsaprahi koristamise eest vastustaja poolt. Sellele osundab ülekande selgitus („rämpsu koristamise eest“). Vastupidist ei ole kostja (apellant) tõendanud.
2. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt käsitlenud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduvaid vastuolusid seoses kinnistute piiridega. Varasemas menetluses oli kostja (apellant) ise seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on raie teostamise koha osas mitmeti mõistetav ning määrust ei saa raie teostamise koha tuvastamisel pidada usaldusväärseks tõendiks (

§ 238lg 5).

Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluses lõpetamise määruses märgitu ei saa kinnistute vahelise piiri asukoha kindlakstegemisel omada määravat tähtsust. 7 Kinnistute piiridega seonduvad küsimused on lahendatud

1. mai
2. a XXXXX katastriüksuse piiriprotokolliga (I kd, tlk 46) ja
3. juuli teatisega katastriandmete muutmise kohta uue mõõdistamise alusel (I kd, tlk 47). Viimase kohaselt piir maastikul ei muutunud. Seega on kinnitust leidnud, et raiet teostati hagejale kuuluval maatükil ilma hageja loata. Raietöid teostaval isikul lasub hoolsuskohustus veendumaks kinnisasja piiride täpses asukohas.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtule esitatud asjaoludel vastutab kostja hagejale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju eest. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja teostas faktiliselt raietöid. Seega on kostja VÕS §-s 1043 nimetatud isikuks (teisele isikule kahju tekitanud isik). Kostja ei ole põhistanud vastutusest vabanemise alusena, et ta teostas töid teise isiku kontrollile ja juhtimisele alludes (VÕS § 1054) ning tal ei tulnud seejuures endal järgida hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole järginud metsaraie teostamisel keskmise metsandusega tegeleva ettevõtja hoolsusstandardit. Kuigi kostja esindaja Riho Soonberg oli koos XXXXX kinnistu omaniku juhatuse liikmega kinnistu piire kontrollinud ja lähtunud piiritlustähiste (plastikribade) paigaldamisel sel hetkel olemasolevast kaardist, oleks pidanud kostja esindajal tekkima vana piirisihi ületamisel kahtlus piiri kulgemise õigsuses. Piiri asukoha täpsustamiseks tulnuks seega võtta ühendust külgneva XXXXX kinnistu omanikuga (hagejaga). Piiride täpsustamata jätmisel pidi kostja esindaja arvestama võimalusega, et tema tegevus võib osutuda kolmanda isiku huve kahjustavaks. Kostja kui metsandusalal tegutsev isik pidi teadma võimalikust riisikost, kui ta jäi tuginema vaid ühe kinnistuomaniku seisukohale kinnistu piiride suhtes. Sellega ei ole välistatud kostja võimalik nõue XXXXX kinnistu omaniku vastu, kelle juhiste järgi kostja tegutses. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta maakohtu lahend muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Maakohtu otsusega jäeti asjas kantud menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 171

lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad esmalt apellandi kanda tema enda poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud ning ringkonnakohus ei hinda nende kulude põhjendatust ega vajalikkust. Vastustaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt kandnud apellatsioonimenetluses otseseid menetluskulusid. Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63995 on hagejale (vastustajale) antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Kostjal (apellandil) tuleb hüvitada hagejale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulud riigituludesse. Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määruse alusel rahuldatakse vastustaja esindaja advokaat Janar Kuusi taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Sellest lähtudes tuleb apellandilt välja mõista riigi õigusabi osutamise tasu summas 144 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 8