← Eesti

2-14-55089/40

Obsah (4)§ 176§ 218§ 178§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-55089 Tsiviilasi OÜ Jä

§ 176

lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata.

Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm nr 3-2-1-154-15 p 11). Kuna hagejat esindas menetluses vandeadvokaadi vanemabi, eeldab kohus, et hagejal on tasumiskohustus tekkinud. Kostja palub määrata menetluskulud kindlaks vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (14,45 %) ja määrata hageja menetluskuludeks kokku 128,25 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on keskmiselt keeruka ja mittemahuka asjaga. Kohus jõudis seisukohale, et hageja esindaja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on täies ulatuses põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus ei jaotanud menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, vaid jättis hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda. Seega on menetluskulude jaotus kindlaksmääratud jõustunud kohtuotsusega ja seda ei saa enam muuta. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Järelikult tuleb lähtuda Tartu Ringkonnakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Larissa Abbassova esitas Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse peale määruskaebuse. Kostja palub ringkonnakohtul tühistada Viru Maakohtu 06.09.2016 määrus ning teha asjas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud mõistlikus summas. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus mõistetud välja menetluskulud suuremas ulatuses, kui on rahuldatud hagi. Hagi on rahuldatud summas 281,05 eurot, kuid menetluskulud on mõistetud välja 887,50 euro ulatuses; 3 2) venitas hageja lepinguline esindaja põhjendamatult menetlust ning kulutas sellega liigselt hageja vahendeid; 3) ületab menetluskulude nõue justiitsministri kehtestatud õigusabi maksimummäära, mis on 110 eurot juhul, kui tegemist on vandeadvokaadiga ning asjas esinevad sisulised raskused.
  4. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Viru Maakohtu
  6. septembri
  7. a määrus tuleb välja mõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 485 eurot.
  8. Vastusena määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja leiab, et menetluskulud ei tohiks olla suuremad, kui temalt väljamõistetud summa. Ringkonnakohus märgib, et sellist kriteeriumi seadus ei kehtesta.

§ 174

lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus. Kostja väited menetluse põhjendamatu venitamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus peab põhjendatuks hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitamist summas 235 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja õigusabi tasu 100 eurot tunnis on kohtupraktikas aktsepteeritav (vt RKTKm nr 3-2-1-145-13 p14, RKTKM nr 3-2-1-93-13 p 12). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et põhjendatud on õigusabile kulunud aeg 13 tundi. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei esitanud menetluses ühtegi õiguslikku vastuväidet, seega ei eeldanud kostjale vastu vaidlemine materiaalõiguse kohaldamise täiendavat põhjendamist. Maakohtus vaidlesid pooled faktilistele asjaoludele hinnangu andmise üle ning istungitel arutati eelkõige kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle, sh nõustus kostja kompromissi korras tasuma 326,20 eurot (I kd lk 159). Ringkonnakohus leiab, et menetluses oli hageja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu suurus 500 eurot, millest 50 % tuleb kostjalt välja mõista. Kostjal tuleb kokku tasuda 485 eurot (235 + 250). 8. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega kaasnevad kulud jäävad

§ 178lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.