Obsah (7)

§ 218§ 217§ 132§ 131§ 134§ 133§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12225 Tsiviilasi Hel

§ 218lg-s 1 ja §-s 217 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse.

Võlgnik on esitanud e-kirjavahetuse kohtutäituriga, millest nähtub, et võlgnik on vaidlustanud enda sissetulekute arestimise. Kohtutäituri büroost on tulnud võlgnikule ka vastuskiri, milles on asutud seisukohale, et arestimine on põhjendatud. Võlgniku e-kirja saab pidada

§ 217kohaseks kaebuseks kohtutäiturile.

Olukorras, kus kohtutäitur on vastates keeldunud kaebust rahuldamast, võib pidada kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, ning võlgnikul on seega

§ 218lg 1 järgi õigus esitada kaebus kohtule.

2 Asjas tuleb välja selgitada võlgniku sissetuleku suurus; ulatus, milles seda võib arestida; ning ulatus, milles see on arestitud. Tuvastatud asjaoludel on võlgniku sissetulekuks peretoetus 100 eurot kuus, pension 167 eurot 40 senti kuus ja töötasu, mille suurus on kaebuse kohaselt 900 eurot (bruto) kuus ja kohtutäituri vastuse kohaselt 695 eurot 8 senti - 725 eurot 88 senti (neto) kuus. Pangakonto väljavõtte järgi sai võlgnik juulis 2016 pensioni 290 eurot 16 senti, kuid septembris ja augustis oli pension 167 eurot 40 senti. Usutav on võlgniku väide, et juulis maksti talle tagantjärele ka pension juuni eest. Võlgnikule peab jääma sissetulek

§ 132järgses mittearestitavas suuruses.

Viidatud sätte järgi on mittearestitav summa 716 eurot 67 senti (arvestades, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat ning, et praegu kehtiv töötasu alammäär on 430 eurot kuus).

§ 132

lg 3 järgse mittearestitava sissetuleku suuruse määramisel tuleb arvestada, kui palju ületab võlgniku sissetulek eeltoodud summat 716 eurot 67 senti. Üldjuhul tuleb mittearestitava sissetuleku leidmiseks

§ 132

järgi liita kõik võlgniku sissetulekud, kuid peretoetus kui ka pool võlgniku pensionist on sissetulekud, millele sissenõude pööramine on

§ 131lg 1 p-de 1 ja 10 kohaselt keelatud.

Seaduses ei ole selgelt reguleeritud, kas ka selliseid sissetulekuid tuleb arvestada

§ 132

järgse mittearestitava sissetuleku arvutamisel või peavad need sissetulekud jääma võlgnikule kätte lisaks

§ 132järgsele summale.

Mittearestitava sissetuleku arvutamisel

§ 132

järgi tuleb arvestada võlgniku saadavat pensioni, mille eesmärgiks on isikule endale ülalpidamiseks sissetuleku tagamine. Mittearestitava sissetuleku arvestamisel

§ 132

järgi ei saa aga arvestada peretoetust, mille eesmärgiks on võlgniku lapsele ülalpidamise kindlustamine. Seega peaks peretoetus 100 eurot jääma võlgnikule kätte täiendavalt

§ 132järgsele mittearestitavale summale.

Võlgniku töötasu ja pension on kokku 862 eurot 48 senti kuni 893 eurot 28 senti kuus. Seega peab võlgnikule

§ 132

lg 3 kohaselt täiendavalt arestivabalt kätte jääma 48 eurot 60 senti (1/3 x (862,48-716,67)) kuni 58 eurot 87 senti ((1/3 x (893,28716,67)) eurot kuus. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus peaks olema seega 765 eurot 27 senti (716 eurot 67 senti + 48 eurot 60 senti) kuni 775 eurot 47 senti (716 eurot 67 senti + 58 eurot 87 senti) kuus, millele lisandub peretoetus 100 eurot. Arestida võib võlgniku sissetulekust seega 97 eurot 21 senti (862 eurot 48 senti (töötasu+pension)– 765 eurot 27 senti) kuni 117 eurot 81 senti (893 eurot 28 senti(töötasu+pension) – 775 eurot 47 senti). Kohtutäitur on arestinud 50% võlgniku pensionist, st 83 eurot 7 senti kuus ning töötasust 571 eurot 59 senti ületava osa, st 123 eurot 49 senti kuni 154 eurot 29 senti kuus. Võlgnikule on jäänud arestivabalt kätte 655 eurot 29 senti (st pool pensioni 83 eurot 70 senti + 571 eurot 59 senti töötasu) ning peretoetus 100 eurot. Kohtutäitur on võlgniku sissetulekuid arestides lähtunud valest võlgniku pensioni suurusest ja jätnud

§ 132lg-s 3 sätestatud arestimise piirangud üldse tähelepanuta.

Seega on kohtutäitur arestinud võlgniku töötasu suuremas ulatuses, kui seaduse järgi lubatud, mistõttu tuleb võlgniku kaebus rahuldada ja kohtutäituri

1. augustil 2016 tehtud sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus tühistada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega võlgniku kaebus läbi vaatamata või jätta alternatiivselt võlgniku kaebus rahuldamata. Maakohus leidis valesti, et võlgnik on läbinud seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse (võlgniku kaebus tulnuks jätta läbi vaatamata). Võlgniku
3. augusti 2016 kirja ei saanud käsitada

§ 217lg 1 mõttes kaebusena.

Maakohus pidas ekslikult võlgniku sissetulekut ülearestituks. Maakohus ei selgitanud mittearestitava sissetuleku suuruse kindlaksmääramisel välja võlgniku sissetuleku suurust. Konto väljavõttest nähtuvalt sai võlgnik sissetulekut ka ehete müügist, selle sissetuleku suurust ei ole 3 tuvastatud ega hinnatud. Samuti leidis maakohus valesti, et peretoetus peab jääma võlgnikule kätte lisaks

§ 132järgsele summale.

Peretoetus on universaalne toetus, mis ei sõltu toetuse saaja (lapse) reaalsest vajadusest ning seda tuleb

§ 132järgse mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik on läbinud

§ 217

lg-s 1 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse (

§ 218

lg 1 teine lause).

§ 217

lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebuse esitamist reguleeriv

§ 217

vorminõudeid kaebusele ei kehtesta.

§ 218

lg 1 teises lauses sätestatakse, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Toimikus on võlgniku ja kohtutäituri vaheline e-kirjavahetus (tl 5- 8). Võlgnik on saatnud kohtutäiturile

1. augustil 2016 e-kirja, millest nähtuvalt vaidlustas võlgnik kohtutäituri
2. augusti 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse sissetulekute arestimise ulatuse tõttu. Võlgnik lisas kirjale töövõimetuspensioni suurust tõendava dokumendi väljavõtte. Vastuseks võlgniku pöördumisele on kohtutäitur palunud
3. augustil 2016 edastada ka viimase nelja kuu arvelduskonto väljavõtte. Esitatud dokumentide põhjal leidis kohtutäitur, et arestimine on olnud põhjendatud, ning
4. augustil 2016 on kohtutäituri büroost edastatud võlgnikule sellekohane seisukoht. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus põhjendatult, et kirjavahetuse sisu arvestades saab toimikus olevaid kirju käsitada vastavalt kaebusena kohtutäituri tegevuse peale (võlgniku kiri) ja keeldumisena võlgniku kaebuse rahuldamisest (kohtutäituri vastuskiri). Kaebus on esitatud

§ 217lg 1 järgi tähtaegselt, arvestades, et kohtutäitur tegi vaidlustatav toimingu 1.

augustil

1. Eeltoodu alusel ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et võlgniku
2. augusti 2016 e-kirja saab lugeda

§ 134lg-s 1sätestatud avalduseks.

Selline järeldus ei ole tuvastatud asjaoludega kooskõlas. Võlgnik ei ole esitanud viidatud sätte järgi avaldust, milles palutakse kohtutäituil muuta sissetuleku akti muutunud asjaolude tõttu. 9. Täitemenetluse seadustikus reguleerivad sissetuleku arestimist

§-d 130-

1. Riigikohus on
2. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10 tehtud määruse p-s 13 selgitanud, et nende sätete põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 132

näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja 4

§ 133

sätestab muu hulgas, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud

§-des 131 ja 132. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt maakohus pidas ekslikult võlgniku sissetulekut ülearestituks, kuivõrd kohus ei selgitanud selle järelduse tegemiseks välja võlgniku sissetulekute suurust ning leidis valesti, et mittearestitava sissetuleku arvutamisel ei saa arvestada peretoetust.

§ 130

lg 11 järgi loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

1. Eeltoodud sätte alusel on maakohus arvestanud mittearestitava sissetuleku arvutamisel õigesti võlgniku arvelduskontole igakuiselt perioodiliste maksetena laekuva pensioni ja töötasuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita esitatud tõendid määruskaebuse esitaja väidet, et võlgnik saab püsivat sissetulekut ehete valmistamisest ja müügist. Toimikus olevast võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on saanud
2. juunil 2016 12 eurot 47 senti (selgitus „Brita Kaljuvere ehted“) (tl 68). Ringkonnakohus leiab, et selline ühekordne võlgnikule laekunud raha ei ole käsitatav summana, mida tuleks

§ 132

mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada (vt ühekordsete laekumiste kohta Riigikohtu 4. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 17). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et

§ 132

järgse mittearestitava sissetuleku arvutamisel ei saa arvestada võlgnikule laekuva peretoetusega. Maakohus on analüüsinud siinkohal peretoetuse eesmärki ja oma järeldust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. 11. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on maakohus kohaldanud võlgniku mittearestitava sissetuleku arvutamisel õigesti

§ 132

lg-d 1-3.

§ 132

lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

§ 132

lg-s 3 sätestatakse, et mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (vt

§ 132kohaldamise kohta nt Riigikohtu 5.

oktoobri 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 tehtud määruse p 12). 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad rahaliselt kindlaks määramata, sest määruskaebusele esitatud vastusest nähtuvalt ei ole võlgnik õigusabile kulutusi kandnud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 5