2-15-18182/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-18182 Tsiviilasi A.S. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. augusti 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): A.S. (ik: XXXXX), esindaja advokaat Tatjana Dobolina Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindajad Eve Kangro ja Agu Rillo esindajad RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrs on lõplik. ASJAOLUD
6. A.S. (hageja) esitas
7. detsembril 2015 maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt läheb hagejal nina deformatsiooni tõttu öösiti nina kinni, mistõttu ta on sunnitud öö jooksul mitu korda ärkama ja nina kinnisust vähendavaid preparaate tilgutama. Nina deformatsiooni on võimalik parandada operatsiooniga, mida hageja on vanglalt nõudnud kaheksa aastat. Viru Vangla direktori Anu Möldri vastuse järgi ei ole tegemist erakorralise terviseprobleemiga, operatsioon toimub plaanilises korras ning on planeeritud
8. a teise poolaastasse. Pikaajalised unehäired avaldavad negatiivset mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. 8-aastast operatsioonile saatmise perioodi ei saa pidada mõistlikuks. Vastuseks kostja väidetele leidis hageja, et TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks puudub alus. Kostja viidatud eelmise kohtulahendi jõustumisest on möödunud kaks aastat ja operatsiooni mitmeaastast ooteaega ei saa pidada mõistlikuks ega inimlikuks. Vaidlus ei ole ka sama hagieseme üle. Eelmises hagis palus hageja kohustada kostjat korraldama hagejale operatsioon, praeguse hagi esemeks on hüvitisenõue operatsiooniga põhjendamatu venitamise ja sellega kannatuste põhjustamise eest.
9. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hageja on analoogses vaidluses juba hagiga kohtu poole pöördunud ja Viru Maakohus jättis
10. septembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-23260 hagi rahuldamata. Hagi on ka tõendamata. Hageja probleemiga on tegelenud LOR Tõnis Pruler. Arst ei ole pidanud vajalikuks erakorralist operatsiooni. Operatsioon on määratud
11. a sügiseks. Asjaolu, et hageja arvates tuleks operatsioon teha kiiremini, ei tähenda, et vangla oleks rikkunud hoolsuskohustust.
12. mail 2013 teostatud ekspertiisi aktis nr 107 andis ekspert arvamuse, et operatsioon hagejal esineva ninavaheseina deformatsiooni kõrvaldamiseks on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks, kuid ei ole vältimatu. MAAKOHTU LAHEND
13. Viru Maakohus lõpetas
14. augusti 2016 määrusega A.S. hagis Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ning jättis menetluskulud poolte endi kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruse kohaselt kohus tuvastas, et sama esemega ja samal alusel arutatud tsiviilasjas nr 2-11-23260 on maakohus teinud
15. septembril 2013 otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata. Otsus jõustus
16. märtsil
17. Seega asja menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et praeguses asjas on esitatud uued asjaolud (uus alus). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. A.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
19. augusti 2016 määruse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kaitseb maakohus koos hagejale riigi poolt määratud advokaadi Tatjana Dobolinaga Viru Vangla kuritegelikku tegevust. Kostja keeldub tegemast hagejale vajalikku ninaoperatsiooni. Probleem ninaga ei lase hagejal öösiti magada, mis tekitab hagejale suurt moraalset ja füüsilist kahju juba 10 aastat. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2
20. Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu, põhjendades oma vastuväiteid sellega, et kostja arvates ei ole põhjendatud hageja taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Viru Maakohtu
22. augusti 2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
23. Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, s.o põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend – Viru Maakohtu
24. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-23260, mis jõustus
25. märtsil
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas menetluse lõpetanud ebaõigesti. Tsiviilasjas nr 2-11-23260
27. mail 2011 esitatud hagis palus hageja kohustada kostjat korraldama talle operatsiooni tegemine ja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas. Hageja tõi eelmises hagis välja, et tema kahju seisneb selles, et Viru Vangla ei olnud kolme aasta jooksul korraldanud vajalikke uuringuid ja ninaoperatsiooni. Hagejal on nina kaudu hingamine raskendatud, selle tulemusena magab ta 3-4 tundi ööpäevas. Alates
28. aastast on Viru Vangla arstid viinud hagejat eksitusse, väites, et vanglas ei ole kõrva-nina-kurguarsti ja selliseid operatsioone ei tehta.
29. a ütles Viru Vangla peaarst, et kui vanglal jääb raha üle, siis tehakse operatsioon.
30. oktoobril 2010 viibis hageja LOR-arsti konsultatsioonil, kus arst soovitas operatsiooni. Operatsiooni asemel andis vangla aga hagejale raviks ninasprei ja ninatilgad. Need ravimid hagejat ei aita. Maakohus jättis
31. septembri 2013 otsusega hagi rahuldamata, leides, et ei ole tõendatud, et hagejale oli eriarsti poolt näidustatud operatsioon, mis jäi tegemata vangla tegevusetuse tõttu. Maakohus tuvastas, et SA Ida-Viru Keskhaigla otorinolarüngoloog on
32. oktoobril 2010 diagnoosinud hagejal vasomotoorse riniidi ja kaasuva haigusena kõrvalekaldunud ninavaheseina ning raviks ordineeriti Nasonex ninasprei (arstitõend tl 108). Tsiviilasjas nr 2-11-23260 läbi viidud kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena andis ekspert
33. mail 2013 arvamuse (ekspertiisiakt tl 100–104), et kirurgiline ravi (operatsioon) hagejal esineva ninavaheseina deformatsiooni kõrvaldamiseks on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks, kuid ei ole vältimatu; LOR-arsti määratud ravi on vangla meditsiiniosakonnas teostatud regulaarselt ja täies mahus (LOR-arst dr Konnovi ambulatoorse epikriisi järgi ei saa teha järeldust, et hagejale tuleb teha operatsioon); hageja unehäirete põhjusteks võivad olla nii ninahingamise raskused kui ka muud haigused. Praegune hagi on esitatud maakohtule
34. detsembril 2015 ja hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt on hagejal nina öösel kinni, seetõttu on tal unehäired ja ta on vanglalt nõudnud vastavat operatsiooni juba kaheksa aastat. Toimiku materjalidest nähtub, et mõlemad pooled on esitanud kohtule hageja tervisliku seisundi kohta uusi tõendeid, mida eelmise asja arutamise ajal veel olemas polnud: - tl 107 oleva arstitõendi kohaselt on hageja käinud
35. mail 2014 LOR-arsti T. Pruleri vastuvõtul, talle on määratud ravi (ninna pihustada Flixonaset 2x päevas, esimesed 2 nädalat koos Xymeliniga ja Xymelin seejärel ära jätta, miinimum kasutusaeg 2 kuud) ning lisaks on märge, et „kui medikamentoossest raviviisist efekti ei tule, võimalik mõelda septoplastika peale“; -
36. juuli 2014 arstitõendis (tl 107, 18) on kirjas, et tegu on medikamentoosse riniidiga nina deformatsioonide taustal ja „ninahingamise jäävamaks parendamiseks võimalik teostada rinoseptoplastika kõhre craftiga, kuid op. ulatuse tõttu võimalik teostada see vaid Tartus (dr Kasenõmm) või Tallinnas“; 3 - Viru Vangla on hageja advokaadi päringule
37. märtsil 2016 vastanud, et hageja operatsioon toimub plaanilises korras ja on planeeritud
38. a teise poolaastasse (tl 81). Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas sama kostja vastu sama nõude, mis on lahendatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-23260, s.o Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) mittevaraline kahju hüvitise saamiseks kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas, st hagi ese on sama. Küll aga on ringkonnakohtu arvates praegusel hagil võrreldes eelmise hagiga erinev alus, st erinevad on hageja osundatud faktilised asjaolud, millega hageja seob oma nõude. Inimese tervis on ajas muutuv. Viru Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-11-23260 otsuse
39. septembril 2013 (otsus jõustus
40. märtsil 2014), uus hagi on esitatud
41. detsembril 2015 ning hageja on menetluses (nt menetlusabi taotluses tl 21) viidanud asjaolule, et
42. a kevadel ja suvel on talle tehtud kahel korral uued uuringud, mille käigus jõudis arst järeldusele, et hageja vajab operatsiooni. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud hagi käsitleb uut perioodi, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-11-23260 menetluse lõppemist toimunut, ning kohtul ei ole õigust lõpetada hilisema perioodi põhjal käiva hagi menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Seisukohta, et tegemist ei ole sama hagi alusega, toetavad toimikus olevad tõendid, mille järgi on hageja käinud
43. a uuesti LOR-arsti juures ja vangla vastuse kohaselt ongi hagejale planeeritud teha operatsioon
44. a teisel poolaastal.
45. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
46. TsMS § 433 lg 1 järgi on ringkonnakohtu määrus lõplik. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks