Obsah (7)

§ 97§ 100§ 101§ 105§ 106§ 102§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-12

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

lg 1 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 105lg 1 alusel annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast.

Vastavalt

§-le 106 lg 2 juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnevas lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Hageja esitatud täitmismaterjalidest tulenevalt ei ole hageja isa A.B. olnud pikka aega võimeline oma elatisekohustust täitma. See suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu tuleb elatis välja mõista kostjatelt kui hageja vanavanematelt asenduskohustusena. Kostjate esitatud laenulepinguid ja kostja I töötust ei saa võtta arvesse asenduskohustusest vabastamise alustena. Kostjad on tööealised ja töövõimelised inimesed. Juhul kui nende töövõimeline poeg ei ole pikka aega olnud suuteline oma lapsele elatist maksma, peavad otsima elatise maksmiseks võimalusi tema vanemad. Kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta ei tööta ja mida ta on töö leidmiseks teinud. Kostja II esitatud väide sellest, et ta töötab minimaalpalgaga ei tähenda, et ta võiks töötada enam ja mujal. Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 p 18 kohaselt tekib vanavanemal

§ 106

lg 2 kohaselt asenduskohustus ka juhul, kui vanema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. N.K. ning T.K. esitasid apellatsioonkaebuse. Apellandid ei nõustu Viru Maakohtu 22. oktoobri 2015 lahendiga ning vaidlustavad selle terves osas. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus ei hinnanud

§ 102lg 1 alusel apellantide poolt esitatud tõendeid ja nende majanduslikku olukorda.

Apellandid leiavad, et neil puuduvad rahalised vahendid, millest maksta elatist, kahjustamata nende tavapärast elukorraldust ja elementaarseid vajadusi; 2) maakohus ei arvestanud lapse sissetulekute hulka lapse emale makstavat 45 eurost peretoetust; 3 3) jättis maakohus hindamata apellantide tõendid ning ei andnud hinnangut apellantide sissetulekute ja kulutuste kohta. Apellandid esitasid ringkonnakohtule

1. ja
2. augustil 2016 täiendatud seisukohad, mille kohaselt: 1) maakohus rikkus selgituskohustust ja see on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei täitnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest; 2) jättis maakohus arvestamata Riigikohtu lahendist 3-2-1-127-09 tuleneva seisukohaga, et osa lapse vajadusest võib olla kaetud riiklike toetustega. Apellantide arvates katab
3. aastal lapse emale makstud riiklik peretoetus osa lapse vajadustest ning osa lapse vajadusest on ema suuteline täitma oma sissetulekutest. Selleks peaks vastustaja seaduslik esindaja (lapse ema) esitama kohtule tõendi sissetulekute suhtes; 3) kuna hageja emal võib olla teine laps, siis elatise väljamõistmisel oleks maakohus pidanud arvestama asjaolu, et vanemal on õigus saada sõltuvalt laste arvust tulumaksutagastust ning et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust mõjutab selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus seda teha ehk tagastatav tulumaksu summa tuleks arvestada tagastamise aastal elatisrahade hulka (vt Riigikohtu
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p-d 14-15); 4) kuna apellandid on abikaasad ja N.K. ei tööta, siis

§ 16lg 1 alusel on T.K.

primaarne kohustus pidada üleval abikaasat ja alles seejärel, kui tema sissetulekud võimaldavad, täita asenduskohustust. Apellandid esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kulunud 180 eurot apellatsioonkaebuse koostamisele (2 x 1,5 tundi) ja 180 eurot apellandi lõplike seisukohtade koostamisele (2 x 1,5 tundi).

1. B.K. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle täielikult rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei vasta apellatsioonkaebus TsMS § 633 nõuetele. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud apellantide taotlust selle kohta, millises ulatuses apellant vaidlustab esimese astme kohtu otsust ning missugust lahendit apellant ringkonnakohtult taotleb. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, millal apellant sai kaevatava otsuse kätte. Vastustaja on seisukohal, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, ei jätnud tähelepanuta apellantide poolt esitatud tõendid ning ei rikkunud kohtumenetluse norme. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
5. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
6. Ringkonnakohus andis
7. septembril 2016 määrusega kahe nädala jooksul võimaluse N.K. ning T.K. esitada ringkonnakohtule enda poolne arvestus leibkonna tuludest ja kuludest ühes kuus ja B.K. võimaluse esitada kohtule tõendid selle kohta, kus riigis ta elab, millises koolis käib ja milliseid toetusi saab tema või tema ema. Asja materjalidest nähtub, et apellantide esindajale toimetati määrus kätte läbi avaliku etoimiku
8. septembril
9. B.K. seadusliku esindaja esindajale toimetati nimetatud määrus 4 kätte
10. septembril
11. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetlusosalised ringkonnakohtule oma seisukohti ega tõendeid ei esitanud.
12. Apellantide väide, et maakohus ei hinnanud

§ 102

lg 1 alusel apellantide esitatud tõendeid ning majanduslikku olukorda õigesti, on põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata apellantide varalist seisu kajastavad andmed.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Antud juhul on asja materjalidega tuvastatud, et T.K. saab miinimumpalka ning N.K. on töötu (tl 28), samas on neil suur laenukohustus Swedbanki, Bigbanki, Klicki, ETK Finants AS-i, Tele2 ning Elisa ees. Ühes kuus on kohustuste maht ligikaudu 385 eurot. Seega on apellantide sissetulek ühes kuus 430 eurot ning väljaminekuid 385 eurot. Arvestades apellantide varalist seisu, ei ole neil võimalik anda vastustajale ülalpidamist 2 x 97,50 euro kuus ilma, et see kahjustaks nende endi tavalist ülalpidamist. N.K. arvelduskonto väljavõttest (tl 102-106) nähtub, et isik saab regulaarset sissetulekut Cronimet Eesti Metall OÜ-lt, lisaks on näha, et isiku pangakontole tehakse regulaarselt sularaha sissemakseid. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka need ebaregulaarsed sissetulekud alust järeldada, et N.K. on võimeline andma elatist 97,50 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, arvestades N.K. vanust ja tuvastatud sissetulekuid, et tal on võimalus anda vastustajale elatist igakuiselt 30 euro ulatuses. Ringkonnakohus tugineb ka T.K. pangakonto väljavõttele (tl 107-114) ning leiab, et ka T.K. ei ole võimeline andma vastustajale elatist 97,50 euro ulatuses. Küll on T.K. võimeline andma vastustajale elatist samuti 30 euro ulatuses ühes kuus. Ringkonnakohus on seisukohal, et 30 euro suuruse elatise tasumine igakuiselt ei takista T.K. pidada igakuiselt üleval oma abikaasat N.K. ning täita

§ 16lg 1 nimetatud perekonna ülalpidamise kohustust.

1. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab N.K. B.K. kasuks välja igakuise elatise 30 eurot, kuid mitte vähem kui 6,98%Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
2. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni
3. veebruarini
4. a ning mõistab T.K. B.K. kasuks välja igakuise elatise 30 eurot kuid mitte vähem kui 6,98% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
5. augustist 2015 kuni B.K. täisealiseks saamiseni
6. veebruarini
7. a.

§ 100lg 4 alusel tuleb elatist tasuda iga kalendrikuu eest ette.

Elatis tuleb kanda J.K. arvelduskontole XXXXX. 12. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi