lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud tuvastamisnõude ning selle juurde esitatud väited kinnitavad selgelt soove hoida järelevalvemenetluse abil ära võimalus, et tulevikus toimitakse tema kuriteokaebustega sarnaselt ning ette valmistada tulevast hüvitamiskaebust. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisugune preventiivsel huvil ja hüvitamiskaebuse esitamise soovil rajaneva tuvastamisnõude esitamine on lubatud ja võimaldab kaebajal oma eesmärki saavutada või tuleb kaebus tagastada. 4.
lg 2 kehtestatuga on tuvastamisnõude esitamine piiratud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Kaebaja on rajanud oma nõude preventiivsel huvile toetuva osa eeldusele, et tema kuriteokaebust menetlenud vanglateenistuse ametnik on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel loonud kunstlikult tõendeid ja esitanud vastavas teatises valeandmeid ning ametniku suhtes meetmete tarvitusele võtmine vangla direktori ja Justiitsministeeriumi poolt tagab tulevastele kuriteokaebustele edukama menetluse. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et mõlemad tema poolt ametnikule ette heidetud asjaolud puudutavad kuriteokaebuse sisulist lahendamist, mille suhtes on seaduseandja KrMS § 207 lg-s 1 ettenähtud edasikaebamise korra kehtestamisega sätestanud teistsuguse menetluskorra. Seega saab ainult prokuratuur vastava kaebuse alusel kontrollida, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud ning kas selle juures arvesse võetud andmed ja tõendid ikka olid õiged ja seaduslikud. Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile pole antud kriminaalmenetluse tõendite hindamise ega kriminaalmenetluse mittealustamise teatises väljatoodud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimise õigust, mistõttu pole neil võimalik lahendada kaebaja probleemi vastava teatise koostanud ametniku tegevuse üle teenistuslikku järelevalve teostamisega. Veel on kaebajal tähelepanuta jäänud, et tema tulevased kuriteokaebused saavad lähtuda vaid tulevikus aset leida võivatest konkreetsetest tegudest ja asjaoludest. Käesoleva vaidluse põhjuseks oleva kuriteokaebuse lahendamisega seonduv ei saa tagada, et tulevase kaebuse alusel kriminaalmenetlus algatatakse. Seetõttu ei anna menetlust toimetanud ametniku suhtes meetmete tarvitusele võtmiseks esitatud taotlusele antud vastuse ja vaide tagastamisega seotud dokumentide õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit õiguslikku eelist, mistõttu pole tuvastamisnõude preventiivsel huvil rajaneva osa abil ka kuidagi võimalik kaebuses püstitatud eesmärki saavutada. 5. Lisaks preventiivsele huvile on kaebaja viidanud veel ka hüvitamiskaebuse esitamise soovile.
lg 2 võimaldab küll esitada tuvastamiskaebust sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi tekitada kahju, kuid mitte juhul, kui vastav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaides ja kaebuses on kaebaja VangS § 4’ lg 1 tuginedes märkinud, et kaebuses väljatoodud asjaoludega seotud kannatused ei saa kuuluda vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate hulka. Nimetatud säte kohustab kohtlema kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Oma pöördumistele ootuspärasest erinevate vastuste saamine ning nendega seotud vaide tagasilükkamine pole kinnipeetavale kindlasti meeldiv ning võib talle ka nördimust, pahameelt ja muid sarnaseid vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid kindlasti ei ole tegemist niisuguste kannatustega, mida on võimalik pidada tema inimväärikuse alandamiseks. Seetõttu ei saa need kaasa tuua mittevaralise kahju tekkimist ega anda alust selle hüvitamise soovile tugineva kaebuse esitamiseks. 6. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal võimalik esitatud tuvastamiskaebuse abil selles väljendatud eesmärke saavutada. Need ei ole saavutatavad ka ühegi teise halduskohtu pädevuses oleva nõude abil. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.