3-16-58/23

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-58 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 16.11.2015 käskkirja nr 6-2/1627 ja 21.12.2015 vaideotsuse nr 1-11/1104-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 17.06.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 16.11.2015 käskkirjaga nr 6-2/1627 karistati XXX Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 8.2.2 rikkumise eest noomitusega. Rikkumine seisnes selles, et 16.10.2015 kella 14.15 paiku pikaajaliselt kokkusaamiselt tagasi tulles omas ta talle mittekuuluvat säilituskarpi. 23.11.2015 esitas XXX vanglale vaide käskkirja nr 6-2/1627 tühistamiseks. Tartu Vangla 21.12.2015 otsusega nr 1-11/1104-2 jäeti XXX vaie rahuldamata.
5. 08.01.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla 16.11.2015 käskkirja nr 6-2/1627, 21.12.2015 vaideotsuse nr 1-11/1104-2 ja TVK p 8.2.
6. õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tartu Halduskohus 14.01.2016 kohtumäärusega jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas kaebajale, et tulemuslikum nõue oleks tühistada Tartu Vangla 16.11.2015 käskkiri nr 62/1627 ja 21.12.2015 vaideotsus nr 1-11/1104-
8. 18.01.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et riigilõiv on tasutud. Samuti nõustus ta tuvastamiskaebuse ümbernimetamiseks tühistamiskaebuseks, milles selgitatakse TVK p 8.2.
9. sisu.
10. Tartu Halduskohus 22.01.2016 kohtumäärusega jättis XXX kaebuse teistkordselt käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik nõuda Tartu Vangla 16.11.2015 käskkirja nr 6-2/1627 ja 21.12.2015 vaideotsuse nr 1-11/1104-2 tühistamist ning Tartu Vangla kodukorra p.8.2.
11. õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal tuli teatada, millised nõuded ta soovib esitada 28.01.2016 saabus Tartu Halduskohtusse puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja märkis, et palub tühistada Tartu Vangla 16.11.2015 käskkiri nr 6-2/1627 ja 21.12.2015 vaideotsus nr 111/1104-
12. Tartu Halduskohus võttis 01.02.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 28.03.2016 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. Menetlusosalised täiendusi ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
13. Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja ilma õigusest süveneda distsiplinaarmenetluse protokolli sisusse ning vajadusel konsulteerida juristiga ja esitada seejärel kirjalikke või suulisi selgitusi. Kuna ta on teisest rahvusest, ei mõista ta kõiki keelelisi nüansse. Tervest mõistusest lähtudes on kaebajale ilmselge, et TVK p 8.2.2 ei ole imperatiivse sisuga. Distsiplinaarmenetlus ei olnud erapooletu, kuna distsiplinaarmenetluse viis läbi ja vaideotsuse koostas üks ja sama isik. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma 21.12.2015 vaideotsuses nr 1-11/1104-2 toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt peab vastustaja vajalikuks lisada järgmist. Vastustaja vastuväidete kohaselt oli kaebajale teada, milles teda süüdistati ning tal oli piisavalt võimalusi oma väidete esitamiseks, mistõttu ei ole võimalik rääkida kaebaja ära kuulamata jätmisest. Vastustaja väidab, et vaidlustatud otsuse on allkirjastanud üksuse juht, kellel on ka pädevus sellist vaiet läbi vaadata, samuti on vaide läbi vaadanud üksuse juht vastavalt pädevusele, kuid vaiet ei ole läbi vaadanud distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametnik. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
15. Vaidlustatud käskkirjast (tl 38-39) nähtuvalt tunnistati kaebaja süüdi TVK p 8.2.
16. rikkumise süüdistuses ja teda karistati noomitusega. TVK p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isikutele tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata tema kambris televiisorit või kuulata tema raadiot või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali). Nimetatud sätte sõnastusest nähtub üheselt, et kinnipeetaval on kambrikaaslasega vastastikkuse kokkuleppe olemasolul lubatud vaid vaadata tema televiisorit, kuulata tema raadiot ning kasutada tema veekeetjat või veekeeduspiraali. Muude esemete teiselt kinnipeetavalt laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine on keelatud.
17. Vaidlust ei ole selles, et 16.10.2015 kella 14.15 paiku pikaajaliselt kokkusaamiselt tagasi tulles omas kaebaja talle mittekuuluvat säilituskarpi.
18. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on rikkunud ärakuulamis kohustust ning jätnud kaebaja ilma lisaselgituste andmisest ning kas menetlus on olnud erapooletu.
19. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud menetluse käigus selgituste andmiseks kohtu arvates piisavalt võimalusi. Tartu Vangla valvuri Vjatšeslav Simini 16.10.2015 ettekande nr 5379 (tl 42) kohaselt teavitati kaebajat ettekande koostamisest ja talle anti võimalus esitada kirjalikke seletusi. Ettekande koostamisega samal päeval esitas kaebaja toimunu kohta ka kirjalikud selgitused, kus ühtlasi tunnistas, et säilituskarp ei kuulnud tõepoolest talle (tl 44). Eseme leidmise ja äravõtmise kohta koostati akt nr A-3393 (tl 43). 06.11.2015 teavitas inspektor-kontaktisik Anu Madissoon kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest ning kaebaja kinnitas seda oma allkirjaga (tl 49). Kuigi kaebaja täiendavaid selgitusi anda ei soovinud, selgitas ta inspektor-kontaktisikule suuliselt, et on värvipime ja võttis võõra karbi kogemata.
20. Kaebaja vanglale esitatud vaidest (tl 17-21) nähtuvalt tutvustas inspektor-kontaktisik A. Madissoon distsiplinaarmenetluse protokolli kaebajale 16.11.2015 vene keeles. Kuigi kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et inspektor-kontaktisiku A. Madissooni vene keel ei ole hea, sest ta ei täpsusta ega selgita talle esitatud küsimusi piisavalt, ei selgu kaebaja väidetest siiski, mis talle konkreetsel juhul arusaamatuks jäi. Kaebaja kinnitas protokollile omakäeliselt, et on sellega tutvunud ning lisaselgitusi anda ei soovi (tl 40-41). Samuti ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mida ta menetluse käigus või distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid esitades toimunu kohta avaldada oleks soovinud. Kuivõrd kaebajale oli teada, milles teda süüdistati ning tal oli piisavalt võimalusi vastuväidete esitamiseks, ei ole kohtu arvates võimalik rääkida kaebaja ärakuulamata jätmisest.
21. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna distsiplinaarmenetluse viis läbi ja vaideotsuse koostas üks ja sama isik, siis ei olnud distsiplinaarmenetlus erapooletu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 17 lg 1 kohaselt on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus vangistusseaduse § 63 lg 4 alusel (distsiplinaarkaristuse määramine). Asja materjalidest nähtuvalt viis distsiplinaarmenetluse läbi ja otsustas kaebaja distsiplinaarkorras karistamise inspektor-kontaktisik A. Madissoon. Seega on distsiplinaarmenetluse läbi viinud ja karistuse määranud vastavalt seadusele õige ametiisik. VSkE § 12 lg 21 kohaselt on üksuse juhi pädevuses läbi vaadata inspektor-kontaktisiku haldusakti peale esitatud vaie. Tartu Vangla 21.12.2015 vaideotsusest nr 1-11/1104-2 (tl 22) nähtuvalt on vaideotsuse allkirjastanud üksuse juht Joel Ruubel. Seega on vaide läbi vaadanud üksuse juht õige ametiisik vastavalt pädevusele.
22. Kohus peab vajalikuks lisada, et kuigi TVK p 8.2.2 ei sätesta ammendavalt loetelu esemetest, mida võib vastastikusel kokkuleppel kambrikaaslasega kasutada, nähtub nimetatud sätte sõnastusest kohtu arvates üheselt, et kinnipeetaval on kambrikaaslasega vastastikuse kokkuleppe olemasolul lubatud vaid vaadata tema televiisorit, kuulata tema raadiot ning kasutada tema veekeetjat või veekeeduspiraali. Muude esemete teiselt kinnipeetavalt laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine on keelatud. Kohus nõustub vastustajaga, et TVK p 8.2.2 eesmärgiks on ära hoida seda, et kinnipeetav võtab eseme enda omandisse või valdusesse lubamatul viisil, sh seda, et tugevamad kinnipeetavad nõrgematelt asju ära võtavad. Antud asjas on kaebaja ise tunnistanud, et vaidlusalune säilituskarp ei olnud tema oma, vaid kuulus teisele kinnipeetavale, kellega vastastikusel kokkuleppel seda kasutati ega pea seda rikkumiseks, sest ta pani karbi samasse kohta tagasi. Kohus on seisukohal, et kuna teiste kinnipeetavate esemete kasutamine ka ajutiselt ja vastava loa olemasolul on keelatud, siis pole vastustaja toiminud TVK p 8.2.
23. punkti tõlgendades meelevaldselt, sest nimetatud punkt ei jäta tõlgendamiseks ruumi.
24. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
25. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2016.a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2016.a otsus RESOLUTSIOON
26. Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla poolt 20.10.2016 esitatud XXX 16.10.
27. a seletuse ja XXX 19.10.
28. a avalduse eestikeelsed tõlked.
29. Jätta XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.
30. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
31. Jätta XXX poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.