Obsah (6)

§ 444§ 174§ 169§ 165§ 177§ 178

2-16-7013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XxxxOÜ (hageja) ja XxxxOÜ (kostja I) vahel 31.12.2014 sõlmitud kapitalirendileping nr xxxx, mille kohaselt müüs hageja kostjale I sõiduauto Audi Q7 registreerimisnumbriga xxxx. Müügihinna tasumiseks sõlmisid pooled liisingukokkuleppe, mille alusel kohustus kostja I tasuma liisingueseme eest vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule. Vastavalt kapitalirendilepingu p-le 5 oli lepingu lisatagatiseks juhatuse liikme käendus. Selleks sõlmisid 31.12.2014 hageja ja Xxxx (kostja II) käenduslepingu nr Xxxx. Seejuures 29.12.2015 sõlmiti hageja ja kostja I vahel kapitalirendilepingu lisa nr 1, millega andis hageja kostjale I täiendavalt laenu summas 8293,51 eurot, mis tasaarveldati kostja I kohustustega hageja ees. Lepingu lisa nr 1 p 3.6. alusel suurendati käenduslepingust tulenevat maksimumsummat 27 386,44 euroni. Kuivõrd lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud kostja I poolt kohaselt, ütles hageja (pärast täiendava 2 2-16-7013 tähtaja andmist) 03.03.2016 lepingu seoses võlgnevusega üles. Hageja lepingutest tulenevate nõuete kogusummaks on 34 479,73 eurot. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 1100 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot) ning õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 735 eurot (s.o 10,5 tundi x tunnihind 70 eurot, sh hagi tagamise taotlustele koostamisele kulunud aeg 3,5 tundi). Kohus peab siinkohal vajalikuks täiendavalt selgitada, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud (03.05.2016, 23.05.2016 ja 14.06.2016) kohtule hagi tagamise taotlustelt riigilõivu kogusummas 150 eurot (s.o 50 eurot + 50 eurot + 50 eurot). Kohus on hageja hagi tagamise taotlused jätnud vastavalt 04.05.2016, 25.05.2016 ja 16.06.2016 määrustega rahuldamata.

§ 169

lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluste koostamisest tekkinud menetluskulude (sh nii riigilõivu kui ka õigusabikulude) väljamõistmine vastaspoolelt. Kohus on seetõttu seisukohal, et hagi tagamise taotluste esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 1000 eurot ja õigusabikulud summas 490 eurot (s.o 7 tundi x tunnihind 70 eurot) Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (

§ 165lg 3).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda solidaarselt hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3