← Eesti

2-16-4133/26

Obsah (7)§ 428§ 430§ 168§ 386§ 150§ 195§ 661

2-16-4133 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4133

) § 661 lg-le 4 määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.

  1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-4133 menetlus.
  2. Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu
  3. aprilli 2016 määrusega (tsiviilasjas nr 2-16-4133) kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti OÜ-le XXXX(registrikood XXXX) kuuluv vaakumhari Trilo S3, väljalaske aasta 2015, seeria nr/XXXX , asukohaga XXXX (kinnistu omanik XXXX OÜ, registrikood XXXX , seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX , telefon XXXX ja XXXX, e-post XXXX) summas 13 980 eurot XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks.
  4. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
  5. Tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 699 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 2 2-16-4133
  6. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. XXXXOÜ (hageja) esitas 14.03.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ XXXX(kostja I) ja XXXX(kostja II, koos kostjad) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 6990 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 6990 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.02.2013 hageja ja kostja I laenulepingu nr 11-2013, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 16 390 eurot ning kostja I kohustus hagejale tagasi maksma kokku 16 990 eurot (s.o laenusumma 16 390 eurot, intressi 491,17 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 108,83 eurot) hiljemalt 14.03.
  8. Hageja ja kostja II sõlmisid 15.02.2013 käenduslepingu (lisa 1 laenulepingule nr 11-2013) hageja ja kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja I on hagejale 02.05.2013 tasunud 10 000 eurot. Seega on tasumata laenu põhivõlg 6990 eurot. Laenulepingu p 3.
  9. järgi on viivise määr 0,5% päevas. Hageja arvutas viivist perioodi 03.05.2013-13.03.2016 eest summas 36 522,75 eurot ja nõuab seda vähendatult kokku 6990 eurot.
  10. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mida täpsustas 11.04.2016 ja 21.04.2016 (sh täiendavalt kohtule edastatud 22.04.2016). Hageja palus (21.04.2016 ja 22.04.2016) hagi tagamise taotluses esimese hagi tagamise abinõuna arestida kostjale I kuuluv konkreetne piirangutest vaba vallasvara: vaakumhari, mark: Trilo, mudel: S3, väljalaske aasta: 2015, seeria nr/VIN: XXXX summas 11 980 eurot hageja kasuks ja seada sellele kohtulik vallasvarapant ning käsutamise piiranguna keelumärge hageja kasuks. Teise hagi tagamise abinõuna palus hageja arestida kostja I rahalised vahendid Nordea Bank AB Eesti filiaalis summas 2000 eurot hageja kasuks. Ühtlasi tasus (14.03.2016) hageja hagi tagamise taotluse esitamisel kohtule tagatise summas 699 eurot.
  11. Kohus rahuldas 25.04.2016 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning arestis kostjale I kuuluva vaakumharja Trilo S3, väljalaske aasta 2015, seeria nr/XXXX , asukohaga XXXX summas 13 980 eurot hageja kasuks. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks arestida kostja I arvelduskonto Nordea Bank AB Eesti filiaalis 2000 euro ulatuses hageja kasuks.
  12. Kohus võttis 26.04.2016 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.
  13. 31.08.2016 esitasid hageja ja kostjad kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 428

lg 1 p-s 4 ja §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning et

§ 430lg 5 kohaselt on kompromissi kinnitav kohtumäärus kehtiv täitedokumendina.

Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu summas 350 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise summas 699 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse 3 2-16-4133 kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul kompromissis kokku leppinud, et kostja I tasub hagejale menetluskulud summas 993,76 eurot ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Seejuures on hageja kompromissis kinnitanud, et ta on kompromissi esitamise (31.08.2016) seisuga menetluskulud summas 993,76 eurot kostjalt I kätte saanud. 11. Lähtudes

§ 386

lg-st 4, kuulub kohtu 25.04.2016 määrusega (tsiviilasjas nr 2-164133) kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. 12. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 14.03.2016 tasunud kohtule riigilõivu kokku summas 700 eurot (s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot) Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE062200221059223099 (maksekorraldus nr 449). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 13. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kuulub samuti rahuldamisele.

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kuivõrd poolte poolt kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega tühistab kohus 25.04.2016 määrusega (tsiviilasjas nr 2-16-4133) kohaldatud hagi tagamise abinõu ning pooled on seejuures kompromissis välistanud käesolevale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, siis kuulub hageja poolt 14.03.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (maksekorraldus nr 449) tasutud hagi tagamise tagatis summas 699 4 2-16-4133 eurot hagejale tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 14.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.