2-16-2969/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-2969 Tsiviilasi R.K. ja I.K. hagi L.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 999 eurot + 999 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): L.K. (ik: XXXXX) Vastustajad (hagejad): R.K. (ik: XXXXX (ik: XXXXX ), seaduslik esindaja J.K. esindajad Viru Maakohtu
2. mai 2016 otsus ) ja RESOLUTSIOONelt
3. Viru Maakohtu
4. mai 2016 otsus tühistada osaliselt kostjalt väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas ning teha selles osas uus otsus.
5. Lugeda Viru Maakohtu
6. mai 2016 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „ 2.
7. R.K. ja I.K. hagi L.K. vastu rahuldada osaliselt. 2.2 Välja mõista L.K. elatis R.K. kasuks alates hagi esitamisest, s.o
8. veebruarist 2016, igakuise elatusrahana 120 (ükssada kakskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks I.K. saamiseni, s.o kuni XXXXX 2024, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. 2.
9. Välja mõista L.K. elatis I.K. kasuks alates hagi esitamisest, s.o
10. veebruarist 2016, igakuise elatusrahana 120 (ükssada kakskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni
11. juulini 2026, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. 2.
12. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. „
13. L.K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
14. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
15. R.K. (sünd XXXXX 2006) ja I.K. (sünd XXXXX 2008) (hagejad) esitasid
16. veebruaril 2016 maakohtule L.K. (kostja) vastu hagi seaduses sätestatud miinimummääras elatise saamiseks alates hagejate vanemate J.K. ja kostja abielu lahutamisest, s.o
17. detsembrist
18. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja hagejate ülalpidamisest osa ei võta.
19. Kostja tunnistas hagi osaliselt, olles nõus tasuma kummalegi hagejale elatist 65 eurot kuus. Suuremat elatist ei ole kostja suuteline maksma. Suuremas summas elatise väljamõistmisel jääks kostja kolmas laps, A.K. , kellele kostja maksab elatist 65 eurot kuus, halvemasse olukorda. Kostja on alates
20. a juunist töötu ja tema sissetulekuks on invaliidsuspension 160 eurot kuus, millest peetakse kinni 80 eurot elatise katteks. Kohtuistungil selgitas kostja, et alates
21. aprillist 2016 töötab ta autojuht-ekspediitorina ja tema töötasu on 600 eurot kuus. Samuti saab kostja kätte pool pensioni, ülejäänu läheb kostja esimesele lapsele elatiseks. Kostja on võtnud laenu, mida maksab tagasi 250 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
22. Viru Maakohus rahuldas
23. mai 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis L.K. alates hagi esitamisest, s.o
24. veebruarist 2016, välja elatise R.K. kasuks igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kinnitatud kuupalga alammäärast, kuni R.K. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXX 2024, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, ning I.K. kasuks igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kinnitatud kuupalga alammäärast, kuni I.K. täisealiseks saamiseni, s.o kuni
25. juulini 2026, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 2 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab vanem üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, milleks
26. a oli 195 eurot kuus ja
27. a on 215 eurot kuus. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka tema laste ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodut on korduvalt rõhutanud Riigikohus (nt 3-2-1-93-08; 3-2-1-127-09). Üksnes perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2 sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise. Juhul kui vanem tugineb vastuväites asjaolule, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda miinimummääras elatist, tuleb tal oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et tema töövõime oleks piiratud, küll aga on tal peale hagejate veel 15-aastane tütar Angelina. Kostja väitel on tema igakuine sissetulek keskmiselt 760 eurot (töötasu 600 eurot, pension 160 eurot), millest ta maksab Angelinale elatist 65 eurot kuus. Samuti on kostjal vaja tasuda 250 eurot maja eest. Kostja on registreeritud kahe sõiduki omanikuna: Opel Kadett (XXXX), ehitusaasta 1984, soetatud
28. a, sõidukile on seatud käsutamise keelumärge täiteasjades nr 158/2012/1197, 095/2015/2002 ja 072/2013/172, ning Volkswagen Transporter Kombi (XXXX ), ehitusaasta 1994, soetatud
29. a, sõidukile on seatud käsutamise keelumärge täiteasjades nr 095/2015/2002 ja 072/2013/
30. Muud arvestatavat vara kostjal ei ole. Kohus leidis, et kostja võime elatist teenida ei ole piiratud, tegemist on elu- ja tööjõus meesterahvaga. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samas tuleb arvestada, et peale hagejate on kostjal ülalpidamiskohustus veel ühe lapse (A.K. ) ees. Hagejate ema igakuiseks sissetulekuks on 760–860 eurot (800 ÷ 3 = 266,66 eurot). Kostja igakuiseks sissetulekuks on umbes 760 eurot (760 ÷ 4 = 190 eurot). Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis kummagi hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o
31. veebruarist 2016, igakuiselt 215 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja usaldusväärselt tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda hagejatele elatist 215 eurot kuus. 215 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 215 euro suurune elatis lapse esmaste vajaduste rahuldamise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
32. L.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
33. mai 2016 otsuse tühistamist osaliselt, väljamõistetud elatise suuruse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatis 104 eurot kuus. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja sissetulekuks töövõimetuspension 160 eurot ja miinimumpalk 430 eurot, kokku 590 eurot kuus (bruto). Sellest sissetulekust on kostja kohustatud maksma elatist kolmele lapsele. Pidades kostja sissetulekust kinni elatise hagejate kasuks 430 eurot ja Angelina kasuks 65 eurot, jääb Angelina võrreldes hagejatega varaliselt vähem kindlustatuks ning kostjale jäävast 95 eurost ei jätku kostja igapäevaste kulude katteks; 2) ei ole kostja võimeline teenima suuremat töötasu, kuna ta on 40% ulatuses töövõimetu. Kohus oleks pidanud vähendama nõutud elatist kostja töövõimekaotuse protsendi võrra. Lisaks jättis kohus arvestamata, et hagejate seaduslik esindaja saab igakuiselt peretoetust 50 eurot lapse kohta ja see summa on mõeldud selleks, et rahuldada laste vajadusi. Seega tuleks elatist vähendada ka selle summa, s.o 25 eurot lapse kohta, võrra. Ülaltoodud arvestuse järgi peaks 3 igakuine elatis kummagi hageja kasuks olema 104 eurot (215 eurot – 40% – 25 eurot). Kostja nimele registreeritud sõidukid on täitemenetluses arestitud ja ta ei saa neid võõrandada.
34. R.K. ja I.K. taotlevad maakohtu otsuse muutmata jätmist. Hagejate seisukoha kohaselt on Riigikohus selgitanud (3-2-1-127-09, p 15; 3-2-1-37-11, p 16), et kohus ei pea elatise määramisel iseseisvalt arvestama asjaoluga, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, vaid kostja peab esitama vastava taotluse. Kostja ei esitanud maakohtule taotlust peretoetuste arvestamiseks elatise määramisel. Apellatsioonkaebuses esitatud uute asjaolude alusel maakohtu otsuse muutmine ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele kostjalt väljamõistetava elatise suuruse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osa ise uue otsuse, millega vähendab kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurust mõlema hageja osas 215-lt eurolt 120-le eurole. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes vaidlustatud osas, st alates
36. veebruarist 2016 kostjalt välja mõistetud igakuulise elatise suuruse osas.
37. Maakohus mõistis kummagi hageja kasuks kostjalt välja alates
38. veebruarist 2016 elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus tuvastas kostja igakuuliseks sissetulekuks 760 eurot, millest töötasu 600 eurot ja pension 160 eurot. Samuti on kostjal vajalik tasuda täitedokumendi alusel kolmandale lapsele Angelinale 65 eurot kuus. Apellant peab elatise põhjendatud suuruseks 104 eurot kuus hageja kohta. Apellant väidab, et tema sissetuleku suurus on 590 eurot kuus (sh pension 160 eurot), millest ta ei suuda tasuda hagejatele kokku elatist 430 eurot kuus ja tütar Angelinale veel 65 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et temalt väljamõistetud elatise suurus laste ülalpidamiseks ei ole kooskõlas tema varalise seisundiga.
39. Maakohus mõistis kostjalt elatise hagejate kasuks välja PKS § 101 lg 1 sätestatud määras jättes arvestamata kostja vastuväited, et ta ei ole võimeline tasuma elatist hagejate poolt taotletavas määras. Asja materjalide kohaselt on kostja brutotöötasu alates 2016 suvest 604-636 eurot (bruto, netos 500 – 524 eurot) ja kostja saab ka töövõimetus pensioni 167 eurot kuus. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise sissetuleku juures ei suudaks kostja tasuda oma kolmele lapsele elatist kokku 495 eurot kuus ilma oma tavalist ülalpidamist kahjustamata. Maakohtu seisukoht, et kostja võime elatist teenida ei ole piiratud ning tegemist on tööjõus meesterahvaga, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Kostja on avaldanud, et ta töövõime on 40% ulatuses piiratud, ta saab invaliidsuspensioni, millises osas ei ole hagejad vastuväiteid esitanud. Töövõimetuspensioni saamine on tõendatud ka Maksu- ja tolliameti õiendiga. Seega on kostjaks isik, kelle võime tulu teenida on tervise tõttu piiratud ja nimetatud asjaoluga tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Hagejate kasuks elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lisaks kostja kohustada maksta elatist ka oma kolmandale lapsele.
40. PKS § 102 lg 2 kohaselt kui vanem on olukorras, kus ta ei ole oma varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid end aja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ning kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib mh olla 4 ka vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leiab, et kostja on võimeline oma tavapärast ülalpidamist kahjustamata tasuma hagejatele elatist kummagile 120 eurot kuus. Sellisel juhul peab kostja tasuma kõigile kolmele lapsele kokku elatist 305 eurot kuus, misjärel jääb kostjale enda ülalpidamiseks ca 360 – 390 eurot kuus. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 102 lg-st 2 tulenev kohustatud isiku kohustus kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid kohustatud isiku enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, ei tähenda kulutuste rahalist võrdsust, vaid võimalikult võrdse elatustaseme tagamist endale ja lastele. Kostja kui töötava täiskasvanud isiku kulutused enda ülalpidamisele on alaealiste laste kuludega võrreldes üldteadaolevalt suuremad (kulud, mis on seotud tööl käimisega, toiduga, riietega, eluasemega), mistõttu kulub täisealise isiku samaväärsele ülalpidamisele lastega võrreldes rohkem raha. Hagejad saavad lisaks kostjale ülalpidamist ka oma teiselt vanemalt.
41. Iseenesest on õige kostja väide apellatsioonkaebuses, mille kohaselt saavad hagejad peretoetust kumbki 50 eurot kuus, mis on mõeldud vanemale lapse huvide rahuldamiseks ja annaks kostjale võimaluse taotleda peretoetuse pooles ulatuses elatise suuruse vähendamist. Samas on kostja nimetatud väite esitanud alles apellatsioonimenetluses ega ole seda esitanud maakohtus, mistõttu ei saa ringkonnakohus kostja nimetatud väitega arvestada. Samas ei muudaks see asja lahendust, sest ringkonnakohus vähendab kostjalt välja mõistetud elatist kostja varalise seisundi tõttu.
42. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks