Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on võrreldes eelmise elatiseotsuse tegemise ajaga lapse vajadused tema tervislikust seisundist tulenevalt suurenenud, samuti on seoses elukalliduse tõusuga elatise miinimummäär tõusnud 215 euroni. Maakohtu hinnangul olukorras, kus elatis on välja mõistetud alla seaduses sätestatud miinimumi kindla summana, on elatise suurendamise hagi esitamise aluseks olevaks asjaoluks ka miinimumelatise tõus. Perekonnaseaduse (

) §-de 96 ja 97 kohaselt on kostja kohustatud hageja isana andma hagejale ülalpidamist. Hageja on palunud suurendada väljamõistetud elatist

§ 101

lg-s 1 2 sätestatud miinimummäärani, mistõttu ei ole vaja tuvastada elatise väljamõistmiseks hageja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal sissetuleku puudumine ei ole lapse ülalpidamise kohustusest vabanemise või ülalpidamise kohustuse vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maksu- ja Tolliameti registrist nähtuvalt sai kostja ametlikku palka viimati aprillis

1. Kostja on ennast töötuna arvele võtnud alles
2. aprillil
3. Ka eelmise elatise suurendamise menetluse ajal tsiviilasjas nr 2-08-75207 (tl 20–22) on kostja esitanud kohtule individuaalse tööotsimiskava, kuid kostja kinnitusel ei ole ta siiani sobivat tööd leidnud ning elatub juhutöödest. Eespoolöeldule tuginedes järeldas maakohus, et kostja ei ole teinud ega tee ka edaspidi tõsiseid jõupingutusi töö leidmiseks. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt väljamõistetud elatist tuleb suurendada

§ 101lg-st 1 tuleneva elatise miinimummäärani.

Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega ning kohtul on õigus

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Alates

1. aastast on riikliku lapsetoetuse suuruseks lapse kohta 50 eurot (tl 44). Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuivõrd lastetoetuse summa on suurenenud ning selle eest on võimalik lapse kulusid osaliselt katta, tuleb selle arvelt vanemalt välja mõistetavat elatist vähendada. Maakohus vähendas miinimumsuuruses väljamõistetavat elatist riikliku lapsetoetuse poole ulatuse võrra, s.o 190 euroni (215–50/2). Kuigi maakohus rahuldas hagi täielikult, ei pidanud maakohus mõistlikuks ega vajalikuks hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kuna kostjal on tekkinud elatisvõlgnevus, siis menetluskulude väljamõistmisel kostjalt toimuks menetluskulude nõude rahuldamine lapse ülalpidamiseks minevate rahaliste vahendite arvelt. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega vähendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjal püsiv töövõimetus, mis on

§ 102lg 2 kohaselt elatise vähendamise aluseks.

Kostja on esitanud avalduse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, kuid otsust ei ole veel tehtud. Püsiva töövõimetuse tuvastamise ekspertiis võtab tunduvalt rohkem aega, kui on apellatsioonikaebuse tähtaeg, mistõttu ei ole kostjal võimalik ekspertiisiakti apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks esitada. 3

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus põhjendamatult menetlusse võetud. Maakohtu poolt väljamõistetud elatis 190 eurot kuus on niigi väiksem, kui seadusega kehtestatud miinimum; 2) hoidub kostja pahatahtlikult elatise maksmise kohustusest kõrvale. Kostja käib mitteametlikult tööl; 3) on kostja väide tema halva tervisliku seisundi kohta põhjendamatu. Kostjal on olnud võimalus tuvastada töövõime kaotus, kuid ta ei ole seda mitme aasta vältel teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. juuni 2016 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
4. Maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
5. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10). Kuigi
6. mai 2004 otsusega ei ole maakohus tuvastanud hageja vajadusi ega vanema(te) varalist seisundit ja võimalusi, on maakohus põhjendatult leidnud, et miinimummääras elatist nõudes ei pea hageja enda vajadusi ja kulutusi tõendama. Vaidlus puudub, et hageja vajadused on suurenenud, mis on piisav alus kohtu poolt väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagejal puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 1289697 kohaselt põhjustab hagejal tuvastatud puue lisakulusid transpordile, korsetile, hageja vajab regulaarset juhendamist ning puue on määratud kestusega
7. detsembrist 2015 kuni
8. detsembrini 2017 (tk 25–26). Seega on võrreldes elatise kohta kohtulahendi tegemise ajaga, s.o
9. mai 2004, hageja vajadused suurenenud eelkõige tema tervislikust seisundist tulenevalt. Hageja töövõimetusest tulenevat vajadusepõhised sotsiaalsed toetused ei ole elatise vähendamise aluseks. Erinevalt vajadusepõhistest sotsiaalsetest toetustest saavad hageja muud vajadused olla osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, nt lapsetoetusega, ning maakohus on sellest tulenevalt põhjendatult vähendanud väljamõistetava elatise summa poole riikliku lapsetoetuse suuruse võrra (RPTS § 1).
10. Apellatsioonkaebuse peamiseks vastuväiteks on, et kostjal esinev töövõimetus on seadusega kehtestatud miinimumsummas makstava elatise vähendamise aluseks. Lapse ülalpidamise ulatuse sätestab

§ 99

, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kohus võib

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning mõjuvaks põhjuseks 4 võib olla nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud enda väiteid kostjal esineva püsiva töövõimetuse kohta. Kuigi kostja väitel on kostja töövõime kaotus tingitud sünnijärgselt saadud traumast, ei ole kostja taotlenud töövõime kaotuse tuvastamist enne elatise suurendamist kohtu poolt. Kostja ei ole töövõime kaotuse tuvastamist taotlenud maakohtu menetluse jooksul, vaid on pöördunud vastava taotlusega arsti poole alles pärast maakohtu otsuse vaidlustamist. Ka ei ole kostja oma väiteid ekspertiisi teostamise menetluse algatamise kohta millegagi tõendanud. Vastavaid tõendeid ei ole kostja esitanud ringkonnakohtu poolt talle selleks antud tähtajaks. Seetõttu ei saa ringkonnakohus kostja väidetava (osalise) töövõimekaotusega arvestada. Kostjal püsiva töövõime kaotuse tuvastamisel on kostjal õigus taotleda väljamõistetud elatise vähendamist TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole töövõime osaline kaotus elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks, vaid elatise alla seaduses kehtestatud alammäära väljamõistmisel tuleb hinnata töövõimetu vanema võimalust sissetulekut teenida. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja kuni 14. oktoobrini 2016 menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja ei ole nimetatud tähtajaks nimekirja esitanud. Kuivõrd hagejat esindas ringkonnakohtu menetluses seaduslik esindaja, eeldab ringkonnakohus, et hagejal hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 5