Obsah (6)

§ 423§ 657§ 53§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2016 Tartu Tsiviilasja number

§ 423lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjäreldused ja resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

4

1. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud maakohtu menetluses olnud nõuetest erinevad nõuded, ringkonnakohus on
2. märtsi 2016 ja
3. aprilli 2016 määrusega andnud hagejale tähtaja nõuete täpsustamiseks. Arvestades apellatsioonkaebust ja selle
4. märtsi 2016 ning
5. aprilli 2016 täiendusi, on ringkonnakohtu menetluses järgmised hageja esitatud nõuded: töölepingu kehtivuse tuvastamise nõue, tööle ennistamise nõue, kostja juhatuse
6. aprilli 2015 otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise nõue (apellatsioonkaebuse kohaselt tuleks kõik ülejäänud nõuded, mis on hagiavalduses esitatud, rahuldada täielikult), saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõue. Apellatsioonkaebuses on lisandunud lepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue. Sellist nõuet hageja maakohtus ei esitanud, samas on kogu menetluses olnud hageja tahe suunatud lepingulise suhte jätkamisele kostjaga, seda küll kostja juhatuse otsuste tühistamise teel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtule ja kostjale olnud arusaadav hageja soov kostjapoolsete lepinguliste suhete lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on ringkonnakohtul võimalik võtta seisukoht hageja esitatud nõuete suhtes.
7. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel on olnud lepingulised suhted alates
8. juunist 2006 (I kd, tl 58 jj; tõlge tl 117 jj, tõlkes kuupäev
9. juuni
10. a). Lepingu p 1 järgi annab kostja käsundi ja hageja võtab endale elumajas kohustused juhtida, valitseda ja osutada majandusteenuseid. Lepingu p-s 2.4 on hageja kohustusi täpsustatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on korteriühistu ja hageja kui valitseja vahel sõlmitud üldise käsunduslepinguga, millega on hagejale antud õigus sõlmida maja jooksva haldusega seotud lepinguid, organiseerida ja läbi viia remonttöid, koostada majandustegevuse aruandeid jms. Hageja väitel on nimetatud leping tööleping. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr (vt Riigikohtu
11. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-05, p 15). Praegusel juhul oli pooltevahelise
12. juuni 2006 lepinguga antud hagejale iseseisev õigus teha toiminguid kostja huvides, korraldada remonttöid, aruandlust, kontrolli arveldamiste, maksete laekumise jms suhtes. Lepingus ei ole kokku lepitud töölepingule tavapäraste töötingimuste, puhkuse, tööaja ja igapäevase kontrolli või järelevalve suhtes. Hageja oli talle lepinguga antud ülesannete täitmisel iseseisev nii selle viisi, aja kui ka koha valikul (vt Riigikohtu
13. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). Asjaolu, et kostja juhatus on teinud hagejale noomituse, ei muuda pooltevahelist lepingut töölepinguks. Hageja on viidanud kostja juhatuse koosoleku otsusele, mille p 3 järgi otsustati avaldada hagejale noomitust lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks (I kd, tl 62). Tegemist ei ole praegusel juhul distsiplinaarkaristusega, mis viitab töölepingulistele suhtele nagu kostja ekslikult väidab. Töölepinguseaduses puudub õiguskaitsevahendina distsiplinaarkaristuse mõiste ja regulatsioon. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Praegusel juhul on kostja juhatus võtnud vastu otsuse teha hagejale noomitus, mida tuleb tõlgendada kui juhist käsundisaajale tegutseda edaspidi käsundiandja huvides vajaliku hoolsusega.
14. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ainuüksi asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti aruandluses on märgitud lõpetatuks tööleping, ei loo poolte vahel tööõiguslikke suhteid, hageja apellatsioonkaebuse viited Maksu- ja Tolliameti positsioonile Eesti Vabariigis ei ole asjakohased. Maksu- ja Tolliameti
15. jaanuari 2015 vastuse kohaselt on kostja deklareerinud hagejale väljamakse kahe tululiigi: juhtimis-või kontrollorgani liikme tasu ja rent, üür, litsensitasu (I kd, tl 132). 5 Hageja apellatsioonkaebuses viidatud
16. juuni 2015 dokumendis ei ole kostja asunud seisukohale, et poolte vahel oleks töösuhe (I kd, tl 19). Tegemist on kostjapoolse informatiivse, üldist laadi vastusega hageja pöördumisele mis ei ole suunatud otseselt õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Kostja on samas dokumendis ka viidanud sellele, et poolte vahel on teenuse osutamise leping, kostja osutab ka sellele, et lepingu iseloomust lähtuvalt ei ole hagejal õigus nõuda tasu puhkuse ja lepingu lõpetamise eest. Hageja apellatsioonkaebuse viited kostja poolt kohtule esitatud halvale tõlkele (I kd, tl 10), ei ole kostja tahteavalduse sisulise tõlgendamise suhtes olulised, kuna hagejale oli kostja tahe lepingut lõpetada venekeelse teate põhjal arusaadav.
17. Hageja ja kostja ei ole tuginenud lepingus selle kehtivuse tähtajale, seega on tegemist tähtajatu käsunduslepinguga. VÕS § 630 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kostja saatis hagejale
18. aprillil 2015 teate lepingu lõpetamise kohta (I kd, tl 7), hageja on selle kätte saanud: ta on kostja ülesütlemise avalduse esitanud kohtule koos hagiga. VÕS §-s 630 sätestatud lepingu ülesütlemise võimalus ei ole seotud lepingurikkumisega, seega oli kostja
19. aprilli 2015 avaldus õiguspärane ning puudub vajadus kontrollida, kas on täidetud muud lepingu ülesütlemist võimaldavate aluste eeldused, eelkõige VÕS § 196 lg 1 eeldused.
20. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooltevahelist suhet ei tule käsitada töösuhtena, ei ole hagejal õigus kasutada töölepingu tööandjapoolsest õigusvastasest lõpetamisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tasu maksmise nõuded ei ole käsitletavad ka kui VÕS § 628 ja § 629 alusel esitatud tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise nõuded. Hageja ei ole menetluses viidanud sellele, et ta oleks osutanud teenuseid või juba täitnud lepingust tulenevaid hageja korraldusi ilma tasu saamata, kõik hageja nõuded on suunatud tulevikus saamata jäänud tasu saamiseks ja lepinguliste suhete kehtivusele. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud nõude 128 euro saamiseks aja eest, mil ta täitis tööülesandeid, kuid ei saanud tasu. Hageja väitel ei ole seda viimase kohtuistungi protokollis. Ringkonnakohus viitab
21. novembri 2015 maakohtu istungi protokollile, kus hageja oma nõuet täiendas maikuu tasu osas. Ringkonnakohus leiab aga, et hageja ei ole nimetatud tasunõuet põhistanud. Juhul, kui kohus jättis ebaõigesti protokollis hageja taotluse ja selle põhjendused kajastamata, oli hagejal õigus

§ 53lg 1 järgi esitada taotlus protokolli parandamiseks.

Hageja ei ole kohtule taotlust esitanud.

1. Maakohus on jätnud hageja nõuded kostja juhatuse otsuse ebaseaduslikuks tunnistamises (eelduslikult on silmas peetud tühistamist) tähelepanuta. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata, kuid ei kohtuotsuse põhjendustest ega ka asja materjalidest ei selgu kohtu seisukoht hageja nõude suhtes kostja juhatuse otsuse kehtivuse osas. Apellatsioonkaebuses lisandus hageja nõue ülesütlemisavalduse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, mis tugineb hageja seisukohta tõlgendades ebaõigele juhatuse otsusele. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles hageja nõudis kostja juhatuse
2. aprilli 2015 otsuse tühistamist. Haldusülesandeid täitval isikul ei ole seadusest tulenevat pädevust tühistada korteriühistu juhatuse otsuseid (vt valitseja nõue korteriomanike üldkoosoleku otsuse suhtes Riigikohtu
3. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15, p 10, nimetatud otsuses jättis Riigikohus valitseja nõude rahuldamata). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb hageja nõue kostja juhatuse otsuste kehtivuse vaidlustamiseks jätta

§ § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses on mitmeid vigu (apellatsiooniastme kohtuks on märgitud Tallinna Ringkonnakohus, kohtuotsuse põhjendustes on kasutatud kohtumääruse 6 mõistet. Ringkonnakohus leiab aga, et nimetatud vead maakohtu otsuses ei muuda otsuse lõpptulemust.
2. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus ei ole menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, märkides otsuses, et teeb seda eraldi määrusega.

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7