← Eesti

4-16-7945/9

4-16-7945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2016, Valga Väärteoasja number 4-16-7945 Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Tõlk Alla Korkin Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Lõuna prefektuuri välijuht konstaabel Renno Saega Väärteoasi Vitalijs Kuznecovsi süüdistus Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 551 järgi Menetlusalune isik Vitalijs Kuznecovs: Läti isikukood 140589-12270, Eesti isikukood 38905140039; elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Vitalijs Kuznecovs Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 551 järgi süüdi mõista, ent jätta karistamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav, s.o alates
  2. detsembrist
  3. ASJAOLUD
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas
  5. novembril 2016 Tartu Maakohtule väärteotoimiku Vitalijs Kuznecovsi väärteoasjas. Väärteoprotokollis heidetakse V. Kuznecovsile ette Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 551 järgset rikkumist. Nimelt on menetlusaluse isiku suhtes kehtestatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki alates
  6. juunist 2010 kuni
  7. juunini
  8. Sellest hoolimata viibis V. Kuznecovs
  9. novembril 2016 kell 22:37 xxxxxxxxxxxxxx-x. Ka märgitakse väärteoprotokollis, et menetlusalusel isikul puudub Eestis elukoht ja tal ei ole ka elamisluba.
  10. Kohtuistung toimus
  11. detsembril 2016 ja seal kõneldi järgmist. 1

(3)4-16-7945 2.
  1. Tunnistaja Tõnu Stogovi ütluste kohaselt oli ta
  2. novembril 2016 politseinikuna patrullis koos ühe kolleegiga; kes täpselt see kolleeg oli, ta enam ei mäleta. Patrull sai väljakutse xxxxxxxxxxxxx-x, kus elas T. Stogovile teada olevalt V. B. , kes oligi väljakutse tegija. V. B sõnul oli tema juurde tulnud inimene, keda ta ei soovi enda pool näha. T. Stogov sisenes koos paarilisega xxxxxxx-x korterisse ja leidsid sealt eest kolm inimest: V. B. , viimase ema ja V. Kuznecovsi. V. Kuznecovs istus voodi peal. Kuivõrd politseinikud teadsid varasematest kokkupuudetest menetlusaluse isikuga, et tal on Eestis viibimise keeld, võtsid nad V. Kuznecovsi endaga kaasa ja viisid politseijaoskonda. Ilmselt oli V. Kuznecovs purjus, sest ta rääkis politseinikega ebaviisakalt. Füüsilist vastupanu menetlusalune isik siiski ei osutanud. 2.
  3. V. Kuznecovsi sõnul ta juhtunut kuigivõrd ei mäleta. Küll aga mäletab ta seda, et ta istus millalgi V. B. juures diivanil ja jõi õlut. Ka on tal tunne, et tal oli kokkupuude T. Stogoviga, sest kohtusaalis nähtu põhjal tundus tunnistaja nägu talle tuttav. Ta on teadlik oma sissesõidukeelust, aga alkoholi joomisest tekkivate epilepsiahoogude tõttu unustab ta selle aeg-ajalt ära. Ta tuleb pidevalt Eestisse, sest tema sugulased on siin. Kui ta aga
  4. jaanuaril 2017 aresti alt vabaneks, ta enam Eestisse ei tuleks. 2.
  5. Kohtuvälise menetleja esindaja R. Saega viitas sellele, et V. Kuznecovsi on samasuguste tegude eest karistatud käesoleval aastal juba kuus korda. Menetlusalune isik teab, et ta ei tohi Eestisse siseneda. Seega pani ta väärteo toime tahtlikult. Tegu tõendavad tema enda ja T. Stogovi ütlused. V. Kuznecovsi tuleks karistada maksimaalse 30 päeva pikkuse arestiga. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kohus leiab, et V. Kuznecovs pani toime ELKS § 551 järgse väärteo. 3.
  7. Et V. Kuznecovs
  8. novembril 2016 Eestis oli, tõendavad eeskätt T. Stogovi üksiksasjalised ütlused. Ka saab selle tuvastada indikaatorvahendi kasutamise protokolli alusel: see protokoll koostati
  9. novembril 2016 Valgas Puiestee 4 ja selles kirjeldati välisel vaatlusel tuvastatud V. Kuznecovsi seisukorda (tl 4). Samamoodi saab seda järeldada V. Kuznecovsi kinnipidamise protokolli alusel: menetlusalune isik peeti kinni
  10. novembril 2016 kell 22:37 Valgas Puiestee 4 (tl 19). Kiirabikaardilt nähtub, et V. Kuznecovs oli
  11. novembri 2016 keskpäeval Valga Haiglas ja et ta toimetati sinna arestimajast (tl 20). Osaliselt viitavad V. Kuznecovsi Eestis viibimisele ka menetlusaluse isiku enda ütlused: V. Kuznecovs mäletab V. B. juures diivanil istumist ja õlle joomist ning T. Stogovit. 3.
  12. Asjaolu, et menetlusalusele isikule oli kehtestatud Eestisse sissesõidu keeld ELKS § 551 mõttes, ilmneb Siseministeeriumi vastavast andmebaasist (tl 18) ja V. Kuznecovsi enda ning T. Stogovi ütlustest. 3.
  13. Eelöeldu tähendab, et V. Kuznecovs realiseeris ELKS § 551 objektiivse koosseisu: oli ülalviidatud keelust hoolimata Eesti territooriumil. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult: ta oli teadlik nii keelust kui ka Eestis viibimise faktist. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Muu hulgas ei lange süü ära V. Kuznecovsi alkoholijoobe tõttu, sest karistusseadustiku (KarS) § 36 kohaselt ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. 3.
  14. See tähendab, et V. Kuznecovs tuleb ELKS § 551 järgi süüdi tunnistada. 2
(3)4-16-7945
  1. Järgnevalt analüüsib kohus sanktsiooni puudutavat. Sellega seoses on oluline see, et pärast praeguse menetluse esemeks oleva väärteo toimepanemist pani V. Kuznecovs veelkord toime ELKS § 551 järgse väärteo. Seda tegi ta
  2. novembril
  3. Selle eest karistati teda Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2016 otsusega väärteoasjas nr 4-16-8709 ELKS § 551 järgi kolmekümne päevase arestiga. 4.
  5. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatud tegu ja karistus on oluline tulenevalt KarS § 63 lg-st 3, mis sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. See tähendab seda, et kui isik on toime pannud erinevad teod, mis vastavad ühele väärteokoosseisule, saab teda karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega, sest KarS §-st 63 tulenevalt loeb karistusseadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks (Sootak – KarS. Kommentaar.
  6. trükk, § 63/6). 4.
  7. Eelöeldu tähendab kohtu hinnangul seda, et V. Kuznecovsi pole võimalik
  8. novembril 2016 toime pandud teo eest karistada. Seda seetõttu, et Tartu Maakohtu
  9. detsembri 2016 otsusega karistati teda pärast
  10. novembrit 2016 toime pandud teo eest ELKS § 551 järgi karistusega, mis on KarS § 48 kohaselt maksimaalne: kolmekümne päevase arestiga. 4.
  11. Kohus möönab, et käesolevas otsuses (ja ülal viidatud õiguskirjanduses) antud KarS § 63 lg 3 tõlgendus võib mõningatel juhtudel osutuda praktikas problemaatiliseks. Näiteks tähendab see muu hulgas seda, et isikule, kes sõidab kolmel päeval järjest autoga kolmes Eesti eri kohas (nt Narvas, Valgas ja Saaremaal) kuni 20 km/h lubatust kiiremini, saab liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi määrata või mõista maksimaalselt 30 trahviühikulise rahatrahvi: seda eeldusel, et ühtegi trahviotsust ei tehta enne kolmanda teo toimepanekut. Kohtule teada olevalt ei ole politseil niisugust üle Eesti kättesaadavat andmebaasi, kuhu kantaks kohe sisse asjaolu, et isiku suhtes on alustatud menetlust kiiruse ületamise osas või et isikut on selle tõttu karistatud. Seetõttu ei pruugi ülal esitatud näite puhul karistusotsust tegevad politseiametnikud olla teistest menetlustest üldse teadlikud. Nt kui Narva politsei teeb karistusotsuse kõige esimesena ja karistab kiiruse ületajat 20 trahviühikulise arestiga, ei saa Valga või Saaremaa politseinikud määrata autojuhile kokku enam kui 10 trahviühikulist trahvi. Ei Valga ega Saaremaa politseinikud aga pruugi Narvas toimunud rikkumisest ja trahvi määramisest üldse teadlikud olla, mistõttu on võimalik, et nad määravad autojuhile karistuse, mida KarS § 63 lg 3 ei võimalda. 4.
  12. Milline on seadusega lubatust rangema karistuse tagajärg, pole üheselt selge. Näiteks võib kõne alla tulla teistmine väärteomenetluse seadustiku
  13. peatüki alusel. Samuti ei saa välistada kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 6 alusel. Hüvitatava kahjuna võib kõne alla tulla enam makstud rahatrahvi isikule tagasi maksmine. Kui aga isik kandis lubamatult pikka aresti, tuleb kõne alla ka mittevaralise kahu hüvitamine SKHS § 11 lg 1 alusel. Siiski võib kahju hüvitamine SKHS § 8 lg 1 p-st 2 tulenevalt välistatud olla: seda tulenevalt sellest, et menetlusalune isik ei teavitanud menetlejat teisest menetlusest. 4.
  14. Eeltoodud praktilised kitsaskohad ei saa siiski tingida seda, et kohus KarS § 63 lg 3 ei kohalda. Seetõttu jätab kohus V. Kuznecovsi karistamata. Kohtunik Erkki Hirsnik /alla kirjutatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.