KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.12.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-1225 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Asja läbivaatamise kuupäev 01.12.2016 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rustam KONEVSKIHHI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Rustam KONEVSKIHH sünd. 16.05.1997, isikukood 39705163715, xxx Karistuse kandmise algus 28.08.2015 ja lõpp 16.10.2018 Jätta Rustam KONEVSKIHH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Rustam KONEVSKIHHILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi suuruseks ja mõista välja riigituludest 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 08 senti (s.h. tutvumine ja ettevalmistamine 40 €, kohtuistungil osalemine 20 €, käibemaks 12 €, sõidukulud 8,40 €, käibemaks 1,68 €). Välja mõista Rustam KONEVSKIHHILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 08 senti. Rustam KONEVSKIHHIL tasuda kriminaalmenetluse kulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700015733 ning selgitus „Rustam KONEVSKIHH 1-16-1225 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Rustam Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rustam Konevskihh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §215 lg.2 p.1, 2 ja §25 lg.2 - §266 lg.2 p.1, 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav §266 lg.2 p.1) järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 18 päeva alates 28.08.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Vangistuses omandas kinnipeetav põhihariduse ja eesti xxx taseme ning läbis sotsiaalprogrammi xxx. Vabaduses puudus kinnipeetaval eluase, vajadusel oli tal võimalik elada ema juures. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt käitub kinnipeetav vastavalt hetkeemotsioonidele ja ta on kindel, et kinnipeetav ei suuda peale vanglast vabanemist kodus elada. Kinnipeetav on õppinud xxx, kus tal oli korduvalt probleeme kodukorra rikkumisega, samuti põgenes ta korduvalt erikoolist ja pani toime õigusrikkumisi. Kinnipeetaval ei ole olnud ametlikku töökohta, kutse- ja tööoskused puuduvad. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Pere majanduslik olukord on raske, kinnipeetava ema ei tööta ja isa ei toeta peret materiaalselt. Kinnipeetaval puudub vanglast vabanemisel kindel töökoht. Kinnipeetava sugulaste hulgas on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kinnipeetaval puuduvad lähedased suhted perega. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, alkoholi tarvitab ta alates 9-ndast eluaastast. Samuti esineb kinnipeetaval narkootikumide kuritarvitamist. Kinnipeetava hoiak enda suhtes on ebaadekvaatne, tal puudub enesehinnangu võime. Kinnipeetava käitumine võib olla ebastabiilne, närviline ja rahutu, tal esineb depressiivset meeleolu. Kinnipeetav tegutseb emotsioonide ajel ega planeeri või eesmärgista oma elu, tegutseb impulsiivselt, kordab oma vigu ning ei oska varasematest kogemustest õppida. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele, tal puudub arusaam ühiskondlikest normidest. Kinnipeetav on kasvanud tänavalapsena ning pidanud varguseid ja hulkumist normaalseks. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, kuid jätkas kuritegude toimepanemist, samuti näitas, et ei ole valmis koostööks ja käitumise muutmiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 2 aasta jooksul on 78%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonna moodustavad ema ja 3 nooremat venda, isa elab eraldi ja ei osale laste kasvatamisel. Kokkusaamistel kinnipeetavaga ei ole ema käinud, kontakti hoitakse telefoni teel. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetav juba alates lapsepõlvest olnud probleemse käitumisega, ta tegeleb hulkurlusega, kodus on elanud vähest aega. Kinnipeetava perekond elab 4-toalises korteris, mis kuulub kinnipeetava emale ja mis vajab remonti, sisustus on vähene ja kulunud. Korteril on suured võlgnevused, pere majanduslik olukord on raske. Kinnipeetav on arvel alaealiste komisjonis alates 2006, komisjonile on tema kohta esitatud 7 taotlust. Komisjoni otsusega on tema suhtes kohaldatud hoiatust ja spetsialisti juurde suunamist, samuti suunati ta erikooli. 2011 arutas alaealiste komisjon kinnipeetava õigusrikkumisi 11 korda. Väärteokorras on kinnipeetav karistatud 8 korda, kriminaalkorras 5 korda. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel ja näitas, et ei ole koostööks valmis. Kriminaalhooldusametnik leidis, et uue kuriteo sooritamise risk antud kinnipeetava puhul on olemas. Maakohtu istung Kinnipeetav Rustam Konevskihh taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on aasta jooksul järele mõelnud ning tahab alustada uut elu. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et kuigi keegi kinnipeetava vabastamist ei toeta, tuleb arvestada, et ta pani kuriteod toime alaealisena, nüüd on täiskasvanu, kes tahab alustada uut elu. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vaatamata oma noorele eale kriminaalkorras karistatud juba 5 korda. Karistuseks on kinnipeetavale mõistetud vangistust nii tingimisi kui reaalselt. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kriminaalhooldus antud kinnipeetava puhul ei anna tulemusi ning ta ei ole kriminaalhooldusametnikuga koostööks valmis. Antud asjaolu nähtub ilmselgelt ka sellest, et kinnipeetav jätkas kuritegude toimepanemist kehtival katseajal. 3 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava väärsemat käitumist kehtival katseajal, samuti asjaolu, et kinnipeetav jätkas kuritegude toimepanemist ka peale vangistuse reaalset kandmist ning karistuse lõpptähtaega, puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord täidab kõiki katseaja nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 14 distsiplinaarkaristust, need kõik on käesoleval ajal kehtivad. Karistuseks on kinnipeetavale 10-l korral määratud kartser, seega ei olnud tegemist tühiste ja väheoluliste rikkumistega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse 4-toalisesse korterisse, mis vajab remonti ning mille sisustus on vähene ja kulunud, korteril on ka suured võlgnevused. Samast arvamusest nähtub, et kuigi kinnipeetaval on kogu aeg olnud võimalus elada nimetatud elamiskohas, ei ole ta seda teinud ning on eelistanud elada tänaval. Ka kinnipeetava ema ei usu, et kinnipeetav seekord suudab oma käitumist ja mõtlemist muuta ning tuleb elama tema juurde. Juhul, kui maakohus kohustab kinnipeetavat vabaduses elama emale kuuluvas korteris ja kinnipeetav seda ei tee, ei ole kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes võimalik. See aga omakorda ei soodusta resotsialiseerumist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, samuti puuduvad kutse- ja tööoskused ning tööharjumus. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Seega on vargused saanud kinnipeetaval elustiiliks. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik omandada haridus, eriala ja alustada tööharjumuse juurutamisega. Sellisel juhul on kinnipeetava väljavaated eluga toimetulekuks vabanemise korral suuremad. Nii Viru Vangla iseloomustusest kui kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad lähedased suhted perekonnaga. Seega puudub tal vabanemise korral toetav lähivõrgustik. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka kinnipeetava sugulaste ja tuttavate kriminaalkorras karistatus. Viru Vangla andmetel on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava puhul 78%. Maakohus peab seda suureks tõenäosuseks. Kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toeta ka Viru Ringkonnaprokuratuur ning kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetav kriminaalhooldusega koostööks valmis. Kinnipeetava väited selle kohta, et käesolevaks ajaks on ta asjade üle järele mõelnud ja soovib alustada uut elu, loeb maakohus positiivseteks, kuid leiab et käesoleval ajal on need veel paljasõnalised. Asjaolu, et karistus ei ole kinnipeetavale veel mõjunud ja ta ei ole valmis muutuma, kinnitavad rohkearvulised distsiplinaarkaristused vanglas. 4 Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 82,08 €. Maakohus peab taotlust põhjendatuks ning seoses kinnipeetava vabastamata jätmisega mõistab nimetatud kaitsjatasu välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5