§-s 218 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste esinemise tõttu.
§-s 218 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste esinemise tõttu. Lembit Toru ja Ulvi Toru jäävad kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses sedastatud põhjenduste juurde ning paluvad maakohtul neid argumente kaebuse läbivaatamisel arvestada. Kohtuväline menetleja on asjakohatult käsitlenud omavoli teostamis olukorras, kus tõendamiseseme asjaolud viitavad selgelt KarS §-s 218 sätestatud väärteo toimepanemisele. Kui keegi lõhub teisele isikule kuuluva asja ära, on tegemist teise isiku vara kahjustamisega. Objektiivselt põhjendamatu on väide justkui M.T. tahtlus oli suunatud enda oletatava õiguse realiseerimisele, kuna see ei puutu kuidagi KarS § 218 objektiivsesse koosseisu. Igal juhul, kui isik teadlikult kellegi vara kahjustab, on täidetud subjektiivne koosseis. Isegi kui tal oli eesmärk teostada enda oletatavat õigust, tegutses ta kannatanute vara kahjustamisel vähemalt otsese tahtlusega. Oletatava õiguse teostamine saab kõne alla tulla alles teo õigusvastasuse 2 küsimuse lahendamise juures. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt vabaneks isik vastutusest teise isiku vara kahjustamise eest juhul kui ta väidab mingi oletatava õiguse teostamist. Tegemist oleks absurdse järelmiga, mille tulemusel jääb KarS § 218 kehtestamise eesmärk täielikult realiseerimata. Kohtu seisukoht Kui isik ei nõustu VTMS § 77 lg 2 alusel kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul VTMS § 78 lg 1 alusel õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 79 lg 1 ja 2 alusel vaatab maakohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus on seisukohal, et Lembit ja Ulvi Toru esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 07.12.2016 esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 31 järgi on kohtuväline menetleja kohustatud väärteo tunnuste ilmnemisel alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi ei ole väärtegu vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule. Kohus nendib, et omavoli koosseis (KarS § 257) on dekriminaliseeritud alates 01.01.2015, mistõttu ei ole võimalik sellel alusel kedagi vastutusele võtta. Samas on kohus seisukohal, et menetlejal tuleb kontrollida muid võimalikke väärteo- ja kuriteokoosseise, et teha kindlaks, kas M.T. tegevus on karistatav karistusõiguslikus mõttes. KarS § 203 sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 218 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Sama paragrahvi lõike 4 järgi loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel karistusseadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Oluline kahju KarS § 121 p 1 järgi on kahju, mis ületab 4000 eurot. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et teise isiku asja lõhkumise näol on tegemist sellele isikule kuuluva asja kahjustamisega. Süüteoteatest (tl 19-21) ja 11.10.2016 ettekandest (tl 22) on näha, et 06.10.2016 sõitis M.T. traktoriga Case MX XXXX EK XXX ja XXX kinnistute vahel maha kaks betooniga paigaldatud aiaposti. Fotodelt (tl 23-28) on näha, et traktor seisab keset aeda. Maha sõidetud metallpostid on Lembit Toru sõnul tema omad. Süüteoteate andmetel oli tekitatud kahju suuruseks 300 eurot. Kohtu hinnangul on M.T. tegutsenud teise isiku vara rikkumisel vähemalt kaudse tahtlusega juhul kui ta oli teadlik, et aiapostid ei kuulu talle, vaid on teise isiku omandis. Sõites traktoriga üle aiapostide, pidi ta pidama võimalikuks, et aiapostid saavad kahjustatud ning ta pidi tagajärge vähemalt möönma. 3 Asjaolu, et poolte vahel on piirivaidlus ning tsiviilõiguslikult ei ole see lahenenud, ei õigusta isiku tegevust ega välista karistusõiguslikku sekkumist. Kohus on seisukohal, et avalduse kohaselt võivad esineda M.T. tegevuses väärteotunnused, mistõttu tuleb VTMS § 31 järgi alustada väärteomenetlust, et täpsemalt teo asjaolud välja selgitada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Lembit Toru ja Ulvi Toru esindaja vandeadvokaat Robert Sarve kaebus, tühistab Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna juhi p Veiko Järva 09.11.2016. a määruse ning kohustab kohtuvälist menetlejat alustama väärteomenetlust M.T. suhtes 06.10.2016 Lembit Toru ja
§-s 218 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste esinemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.