) § 79 lg 3 punktist 1, kohus määras:
Edasikaebamise kord
p 12 alusel ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik Aare Krillo kaitsja advokaat Rene Hallemaa esitas 13.12.2016 kaebuse (tl 16-17) 28.11.2016. 1 a tõendusteabe täiendamise määrusele väärteoasjas nr 2780,16,010366 (tl 6). Kaebuse esitaja oli seisukohal, et nimetatud määruses on rikutud oluliselt menetlusõigusnorme ning
19.12.2016 (tl 7-9) jättis Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Ervin Teesalu menetlusaluse isiku Aare Krillo kaitsja advokaat Rene Hallemaa esitatud kaebuse tõendusteabe täiendamise määruse peale rahuldamata. Menetlustalituse juht leidis, et Tartu Maakohus on väärteoasjas nr 4-15-9631 jõudnud seisukohale, et
lg 2 alusel tõendusteabe täiendamisel ei ole menetleja poolt uue väärteoprotokolli koostamisel väärteomenetluse norme rikutud. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule tagatud võimalus esitada vastulause uuele väärteoprotokollile. Menetlusalune isik tutvus uue väärteoprotokolliga 12.12.2016, kinnitades seda oma allkirjaga. Samuti kasutas ta võimalust uue vastulause esitamiseks, mis on koostatud 13.12.
lg 1 p 1 tähenduses tehtav kohtuvälise menetleja põhistatud menetlusotsustus, mis mõjutab väärteomenetluse kulgu ning omab isiku kaitseõiguse teostamisel olulist tähendust. Tegemist ei ole üksikküsimuse lahendamisega. Põhistatava määruse põhiosa peab
lg 3 p 1 järgi sisaldama menetlusotsustuse põhjendust ning
Käesoleval juhul ei sisaldanud vaidlustatav määrus ei selle koostamise õiguslikku alust ega põhjendust, millest tulenevalt ning mis osas ja millega on tõendusteavet vajalik täiendada. Kaebuse esitaja leiab, et on oluline silmas pidada, milliseid andmeid seadusandja väärteoprotokollis muuta lubab.
lg-st 2 tuleneb üheselt, et juba koostatud protokollis on õigus muuta üksnes väärteo kvalifikatsiooni ning muus osas on lubatud tõendusteavet täiendada. Ka kriminaalmenetluses ei ole lubatud igasuguste andmete muutmine. KrMS § 268 lg-st 3 tuleneb, et süüdistuse muutmine ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine ilma, et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Käesoleval juhul muudeti 12.12.2016 koostatud väärteoprotokolliga varasemas protokollis märgitud teo toimepanemise kuupäeva. Teo toimepanemise kuupäev on ilmselgelt tõendusteabe põhiline asjaolu, mille muutmiseks õigus puudub, kuna muutub väärteotunnustega tegu. Efektiivne kaebeõigus ei ole tagatud olukorras, kus uut väärteoprotokolli ei oleks tohtinudki koostada, lähtuda tuleb esialgsest väärteoprotokollist ja sellele esitatud vastulausest. 2 Kohtu seisukoht Kui isik ei nõustu
lg 2 alusel kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul
lg 1 alusel õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 1 ja 2 alusel vaatab maakohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole uut väärteoprotokolli koostades rikkunud menetlusnorme. Aare Krillo suhtes on koostatud väärteoasjas nr 2780,16,010366 väärteoprotokoll (tl 10), millelt on näha, et väärtegu on toime pandud 22.09.
lõikest 2 ei saa tuletada keeldu parandada väärteoprotokollis ilmselgeid kirjavigu. Teo toimepanemise aeg on tõendamisesemesse kuuluv asjaolu. Kohtu hinnangul puudus menetlejal käesoleval juhul vajadus koostada eraldi määrust tõendusteabe täiendamiseks, kuna mingeid täiendavaid asjaolusid ei ilmnenud, täiendavaid tõendeid, sh teo toimepanemise aja kohta, ei olnud vaja koguda. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et juhul kui menetleja koostab määruse täiendava tõendusteabe kogumiseks, on tegemist
Menetleja 28.11.2016. a määrusest jääb selgusetuks, milleks see on koostatud, millist tõendusteavet peetakse vajalikuks täiendada. Selliselt koostatud määrus ei täida ka neid eesmärke, mida on oluliseks pidanud menetlustalituse juht Aare Krillo kaitsja kaebust lahendades, s.o tagada menetlusosalistele selgem ülevaade menetluse ajas kulgemisest ning võimaldada menetlusalusele isikule paremaid võimalusi oma kaitseõiguse tagamiseks. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja valinud võimaluse parandada väärteoprotokollis tehtud viga selliselt, et koostada uus väärteoprotokoll. Kohus möönab, et teatud juhtudel on uue väärteoprotokolli koostamine otstarbekas. Näiteks juhul kui tõendusteavet on vaja oluliselt täiendada või parandused on ulatuslikumad. Uue väärteoprotokolli koostamise eesmärk on tagada olukord, kus menetlusalusele isikule on üheselt selge, mida talle ette heidetakse ja millised on tema vastu kogutud tõendid. Väärteoprotokoll väärteomenetluses kannab sama funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Ka kriminaalmenetluses on prokuratuuril õigus tulenevalt KrMS §-st 268 süüdistust muuta või täiendada, vajadusel esitada ka uus 3 süüdistuse tekst või terve süüdistusakt. Kaitsja viide KrMS § 268 lg-3 kui normile, mis välistab teatud juhtudel süüdistuse muutmise, on ekslik. Vastupidi, nimetatud säte kirjeldab neid asjaolusid, mis ei kujuta endast süüdistuse muutmist KrMS § 268 lg 2 tähenduses ja mille puhul ei ole vaja uut süüdistust esitada. Kohus leiab, et
lg 2 ei saa tõlgendada nii kitsalt, et kohtuväline menetleja saab teha parandusi ainult selliselt, et kannab need juba koostatud väärteoprotokollile. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on uue väärteoprotokolli koostamine võimalik, kuigi väärteomenetluse seadustik seda otsesõnu ei reguleeri (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.09.2014. a otsu nr 3-1-1-43-14). Juhul kui on koostatud uus väärteoprotokoll, tuleb see
§-s 70 toodud korras menetlusalusele isikule teatavaks teha, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.