1-15-8217/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8217 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kaitsja Advokaat Eduard Bulattšik Asja läbivaatamise kuupäev 13.12.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Martin Nurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Martin Nurme, isikukood 38803172215xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Martin Nurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Eduard Bulattšik tasutaotlus Martin Nurme´le riigi õigusabi osutamise eest summas 82,08 eurot (kaheksakümmend kaks eurot ja 8 senti), sh tasu 60 eurot, sõidukulud 8,40 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 12+1,68 eurot. Välja mõista Martin Nurme´lt kaitsjatasu 82,08 eurot osutatud õigusabi eest. Martin Nurme´l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700084846 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, kaitsjatasu. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Nurme tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Martin Nurme on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.12.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 alusel 1 aasta 7 kuu 29 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 07.09.2015 ja lõpp 06.05.
2. Kinnipidamisasutuses Martin Nurme kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on üks. Vabanedes soovib isik asuda elama ema juurde aadressile xxx, kus elab lisaks emale ka alaealine õetütar. Ema on nõus Martin Nurme tema juurde elama asumisega. Kinnipeetaval on enda sõnul xxx pottsepa eriala. Riigikeel xxx. Isiku sõnul on ta töötanud ametlikult ja mitteametlikult. Enne praegust vangistust oli sissetulekuks töövõimetuse pension, samuti oli registreeritud Eesti Töötukassas töötuna. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Alates 19.09.2016 on hõivatud tööga väljaspool vanglat xxx-s. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx-s. Seisuga 19.10.2016 K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 1412,92 eurot. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema Rxxx Nxxx ning õetütar. Emaga on suhted head ja toetavad ning Martin on koju oodatud ja ema on nõus teda toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetav tunnistab, et tal on kriminaalse taustaga tuttavad, kuid nendega enam ei suhtle. Enne vangistust oli riskiv ja hoolimatu elustiil, mis väljendus liiklusseaduse järjepidevas rikkumistes, alkoholijoobes auto juhtimises. Alkoholijoobes on isik mõjutatav teiste isikute poolt. Tegu on alkoholisõltlasega. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi xxx jätkutegevuse ning läbinud vestlused psühholoogiga. Isikul esineb kohati raskusi probleemide nägemise ja nende lahendamisega. Ei mõtle enne, kui tegutseb, on impulsiivne, mida näitab korduv ilma juhtimisõiguseta alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Alkoholijoobes ei suuda probleeme lahendada nii, et ei paneks toime seaduserikkumist. Isik ei suuda mõista teiste inimeste seisukohti ja ei mõtle tagajärgedele. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Kinnipeetav on karistatud 8 korda, vangistuses viibib neljandat korda. On olnud kriminaalhoolduse all, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning hoidus karistusest kõrvale. Alates 16.08.2016 on paigutatud avavanglaosakonda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, uue vägivaldse teo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla ei toeta Martin Nurme tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Martin Nurme asub vabanemisel elama ema juurde xxx. Oma on nõus poega vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Enne vangistust oli Martin Nurmele määratud töövõimetuspension, mis on võimalik taastada. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxx. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel 5 korda, milles 3 ebaõnnestusid. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. On kehtiv distsiplinaarkaristus. Varem anti korduvalt võimalusi karistuse vabaduses kandmiseks, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riskid on väga kõrged, so 66% ja 52%. Martin Nurme taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja küsimustele vastates selgitas, et soovib oma senist eluviisi muuta, ei ole enam nii impulsiivne, nagu varem oli, vajadusel võib ennast kodeerida alkoholi vastu, saab aru, et seadis oma tegudega ohtu nii enda kui teiste 2 inimeste elu. Distsiplinaarkaristuse määrati alusetult. Tegemist oli ikooniga, mis oli vanglas kogu aeg temaga koos. Nüüd järsku loeti, et see on lubamatu ese. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Vabaduses on isikul garanteeritud töökoht ja ta on motiveeritud oma eluviisi muuta. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus ei ole nii oluline rikkumine. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Martin Nurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Martin Nurme on korduvalt kriminaalkorras karistatud (enamasti joobes juhtimise eest). Vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust joobes juhtimise eest. Martin Nurme on varasemalt viiel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid süütegude toimepanemisest pole loobunud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Riskihindamise kohaselt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 66% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%, mis on väga kõrged näitajad. Vabaduses on kinnipeetaval kindel elukoht ja töökoht, samuti ema toetus. See on positiivne, kuid ei kaalu üles toimepandud kuritegude iseloomu ja tema käitumist enne vangistusse sattumist. Siinkohal ei võta kohus arvesse asjaolu, et M. Nurme’l on olemas kehtiv distsiplinaarkaristus (isikliku toimik 2 köide lk 60-61), kuna tegemist on väheolulise rikkumisega. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Martin Nurme vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Deniss Minzatov /digitaalselt allkirjastatud/ 3