Obsah (8)

§ 76§ 263§ 68§ 25§ 121§ 199§ 73§ 65

1-16-4645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-16-4645 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Arly Meyer (isikukood 35109116045) Tartu Maakohtu 26.05.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Arly Meyer tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.05.
2. a otsusega

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Kandmise algus 27.05.

1. a. Karistuse kandmise algus oli 27.05.
2. a ja lõpp on 25.05.
3. a. 1 Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 25.11.
4. a. Arly Meyerit on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 1) 08.02.
5. a Harju Maakohtu poolt

§ 25lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.02.2011. a; 2) 01.07.2011. a Harju Maakohtu poolt

§ 121järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 29.06.2011. a; 3) 11.08.2011. a Harju Maakohtu poolt

§ 25lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.08.2011. a; 4) 24.01.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 22.01.2012. a; 5) 13.07.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 11.07.2012. a; 6) 16.11.2012. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 14.11.2012. a; 7) 03.09.2013. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 6 päeva, mõistes karistuseks 7 kuud 24 päeva vangistust. 7 kuu 24 päeva vangistuse kandmist määrati arvata

§ 68lg 1 alusel alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 28.05.2013.

a; 8) 06.02.2014. a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 8,9 – 25 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, mõistes karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust alates 04.02.2014. a; 9) 14.10.2014. a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.

-14.10.

1. a karistusaja hulka, määrates lugeda otsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust alates kinnipidamisest, s.o alates 12.10.
2. a; 10) 03.09.
3. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust 2 ei pöörata täitmisele, kui Arly Meyer ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikult toime uut kuritegu. 11) 25.09.2015. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.09.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.09.

1. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab 36-l korral kriminaalkorras karistatud Arly Meyer
2. reaalset vangistust. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole Arly Meyeril vabanedes ei töö- ega elukohta ning puuduvad ka positiivset mõju avaldavad suhted. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla seisukohaga ja ei toeta Arly Meyeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arly Meyer avaldas istungil, et soovib vabaneda karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Arly Meyeri vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Arly Meyer kannab käesolevat
3. reaalset vangistust vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegude dünaamika ja muster on jäänud samaks. Arly Meyer paneb toime vargusi isikliku kasu saamise eesmärgil, kuna tal puuduvad eluks vajalikud vahendid ja nende teenimise võimalus. Samuti võib ta konflikti tekkimisel kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. Arly Meyeril puudub vabaduses nii kindel elu- kui ka garanteeritud töökoht. Enamuse elust ja ka enne vangistust elas ta seal, kus juhtus. Garanteeritud elukoha puudumine välistab kriminaalhoolduse kohaldamise, mis on aga üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamisega vältimatult kaasnevaks tingimuseks. Ametlikku töökohta omas ta väidetavalt viimati
4. aastal. Samas ei oska ta välja tuua ühtegi põhjust, miks ta pärast seda tööle pole asunud. Põhjendusena, miks teda viimastel aastatel ei ole tööle võetud, on ta toonud välja enda vanuse sobimatuse. Arvestades asjaolu, et Arly Meyerile on varavastaste kuritegude toimepanemine saanud elustiiliks ning tal puudub tööharjumus, tuleb asuda seisukohale, et isegi võimaliku vanaduspensioni saamise korral võib ta tulevikus jätkata kuritegude toimepanemist. Lisaks puudub Arly Meyeril toetav lähivõrgustik. Tema suhted oma ema, tütre ja tütre emaga on katkenud. Tema sõpruskonda kuuluvad aga peamiselt kuritegeliku mõtteviisiga isikud, kuna ta on enamuse oma elust vanglas viibinud. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Arly Meyer ei oma ei tahet ega kindlust enda muutmiseks. Tema hinnangul on tema käitumise vastandumine ühiskonnas üldiselt kehtivatele normidele paratamatus. Tal puuduvad reaalsed eesmärgid tulevikuks, mille abil oma elus muudatusi teha. Ta keskendub vaid päev päeva haaval elamisele, mõtlemata seejuures oma tegude tagajärgedele ning selleks vahendeid valimata. 3 Kõrvale ei saa jätta, et Arly Meyer tarvitas enda sõnul vabaduses alkoholi ükskõik kuna, kui tal selleks võimalus oli. Ta on üritanud alkohoolseid jooke ka varastada ning pannud joobes olles toime vägivaldse kuriteo. Ise ta alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ega soovi ka enda tarvitamisharjumusi muuta, s.t alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Arly Meyeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud tema puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58%, s.t väga kõrgeks. Lisaks eelnevale annab aluse põhjendatud kahtluseks, et Arly Meyer ei pruugi ka käesoleva vangistuse järel olla võimeline kehtivast korrast kinni pidama, temal vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et kõrge kriminaalse aktiivsusega ja varem kriminaalhooldusel uue kuriteo toime pannud Arly Meyeri tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4