KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaupo Paal, Ulvi Loonurm, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-16-322 Kohtuasi OÜ Sandla Karjamõis hagi Osaühing Havana Transport vastu kahju hüvitamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29.09.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Sandla Karjamõis apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1 075 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Sandla Karjamõis (registrikood 11525757), lepinguline esindaja Kerli Kase Kostja Osaühing Havana Transport (registrikood 10677287), lepinguline esindaja Ants Kuningas Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Keelduda OÜ Sandla Karjamõis poolt Pärnu Maakohtu 29.09.2016 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
- OÜ Sandla Karjamõis (hageja) esitas 11.01.2016 hagi Pärnu Maakohtusse Osaühing Havana Transport (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt viis hageja koostööpartner AK hagejale kuulunud hooldusniiduki rulli kostja juurde remonti. Hinnapakkumist eelnevalt esitamata edastas kostja hagejale arve hooldusniiduki remonttööde eest summas 506,16 eurot. Hageja ei olnud nimetatud summat nõus maksma, mistõttu jättis kostja hooldusniiduki rulli enda valdusse. Kuivõrd hageja ei saanud hooldusniiduki rulli kasutada, oli ta sunnitud teenust sisse ostma teistelt teenusepakkujatelt, kandes selliselt kahju 525 eurot.
- Kostja vaidles hagile vastu. Hooldusniiduki rull, mille AK kostja töökotta tõi, oli tugevalt amortiseerunud, mistõttu vajas kogu rull taastamist. Kostja selgitas AK-le, et rulli taastamise ajakulu ei ole võimalik eelnevalt hinnata ja tunnitasu on 24 eurot. AK oli kirjeldatud tingimustega nõus ja jättis rulli töökotta. AK käis 08.08.2014 rulli vaatamas ja jäi tööga väga rahule. AK soovis arveldada käibemaksukohuslasest firma OÜ Sandla Karjamõis kaudu. Kostja keeldus kuni tööde teostamise eest tasu saamiseni hooldusniiduki rulli tellijale väljastamast. Tulenevalt VÕS § 654 lg-st 1 on kostja valdus seaduslik. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest kostja ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud hageja tegevusest või tegevusetusest. Maakohtu otsus
- Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda.
- Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul asja väljanõudmise õigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Eelnevast lähtuvalt tuli viidatud sätte kasutamiseks tuvastada kolme eelduse esinemine: hageja oli hooldusniiduki rulli omanik, kostja oli hooldusniiduki rulli valdaja ja kostja valdas hooldusniiduki rulli õigusliku aluseta. Poolte vahel oli vaidlus eelkõige osas, kas kostja valdab hooldusniiduki rulli õigusliku aluseta. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Vastuseks hageja väidetele selgitas kohus, et tööde teostamine ei saanud hagejale olla üllatuslik, sest AK ei esitanud tööde vastuvõtmisel pretensioone tööde teostamise kohta ja AK oli ka varem kostjalt remonttöid tellinud, mistõttu oli tuttav töökoja praktikaga. Töövõtjal on pandiõigus tellija vallasasjadele VÕS § 654 lg 1 alusel. Pandiõiguse teostamiseks peab tasu maksmise nõue olema muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning kui töö on tellija poolt vastu võetud või tuleb vastuvõetuks lugeda. Kostja oli töö teostanud ja tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele. AK hageja esindajana võttis töö vastu ja ei esitanud hinna osas vastuväiteid. Seega oli tasu nõue muutunud sissenõutavaks, kostjal oli hooldusniiduki rulli osas pandiõigus VÕS § 654 lg 1 alusel.
- Hageja esitas kahju hüvitamise nõude VÕS § 14 ja VÕS § 115 alusel. Kahju, mille tekitamist hageja kostjale ette heitis, oli tingitud asjaolust, et hageja pidi hooldusniiduki rulli teenust sisse ostma, sest kostja ei tagastanud vaidlusalust rulli. Seega ei saanud kahju tekkida lepingueelsetest läbirääkimistest. Samuti ei saanud kahjunõuet rahuldada VÕS § 115 alusel, sest kõnealuse sätte kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, sest tõendamist ei leidnud kostja kohustuste rikkumine. Edasine menetlus
- Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise 2 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
- Hageja esitas maakohtusse hagi, milles nõudis 525 euro suuruse kahju hüvitamist ja asja väljaandmist ning hagihind oli 1 075 eurot. Kuna hageja nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
- TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
- Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3