Obsah (7)

§ 200§ 65§ 68§ 2§ 61§ 7§ 21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-5609 Kohtukoosseis Julia Katškovskaj

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja Apelleeritud kohtuotsus Roman Serõi süüdistatuna

§ 200lg 2 p 7 järgi, lühimenetluses Harju Maakohtu 13.

juuli 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei Lavrov, tema kaitsja adv. Merike Allikmäe ja süüdistatava Roman Serõi kaitsja adv. Jugans Grossmann Süüdistatavad Aleksei Lavrov ja Roman Serõi (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Prokurör Adv. Merike Allikmäe ja adv. Jugans Grossmann Ruta Rammo RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus

1. juulist 2016 Aleksei Lavrovi ja Roman Serõi suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Aleksei Lavrovilt riigieelarve tuludesse 48 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 48 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti 1 filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Välja mõista Roman Serõilt riigieelarve tuludesse 96 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 96 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas
2. juuli 2016 otsusega tunnistada süüdi Aleksei Lavrovi

§ 200lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Lavrovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 21.01.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust võrra, mõistes Aleksei Lavrovile liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Aleksei Lavrovile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates Aleksei Lavrovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 02.02.2016. Aleksei Lavrovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Tunnistada süüdi Roman Serõi

§ 200lg 2 p 7 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Roman Serõile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Roman Serõile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates Roman Serõi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.02.

1. Roman Serõi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Aleksei Lavrov Ja Roman Serõi mõisteti süüdi selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult võtsid 07.01.2016 umbes kella 22.23 paiku Tallinnas, XXXXXX 18 asuva ehituskaupluse lähistel vägivalda kasutades võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RT-lt ära nahast 50-eurose väärtusega rahakoti, milles oli 15 eurot sularaha ning RT nimele väljastatud juhiluba, ID-kaart, Tallinna Ühistranspordikaart ja erinevad kliendikaardid. Nimelt peale seda, kui Roman Serõi lükkas RT selja tagant jõuliselt pikali maha, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu, ründasid Aleksei Lavrov ja Roman Serõiga RT, lüües viimast vähemalt ühe korra näopiirkonda vastu nina ning võtsid kannatanult taskust ära rahakoti koos selles olnud sularaha, dokumentide ja erinevate kaartidega, misjärel põgenesid. Löömine põhjustas RT-le füüsilist valu ja ninaverejooksu, samuti rebenes end rünnaku vastu kätega kaitsta üritanud kannatanul seljas olnud jope väärtusega 100 eurot, mis määrdus ka verega. Röövimise toimepanemise järgselt, s.o samal õhtul kella 22.32 paiku tühjendasid Aleksei Lavrov ja Roman Serõiga viimase elukoha juures, s.t Tallinnas, XXX asuva elumaja liftis ning trepikojas kannatanu rahakoti. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava Roman Serõi kaitsja adv. J. Grossmann vaidlustab kohtuotsust kuriteo kvalifikatsiooni ja karistusse puutuvalt, leides, et kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt. Süüdistatav Roman Serõi ennast süüdi ei tunnistanud, kuna ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Apellant analüüsib apellatsioonis Roman Serõi poolt antud ütlusi, millised tema seisukohast kinnitavad süüdistatava süütust ja selgitavad tema viibimist salvestustel märgitud ajal märgitud kohas. Kohus leidis, et kuigi ehituspoe kaamera salvestiselt nähtuv ei ole eriti hea kvaliteediga ning kannatanu ütluste kohaselt ta ei näinud teist meesterahvast, kes teda ründas, siis pannes erinevatel salvestistel nähtuva kronoloogilisse järjekorda, saab täie kindlusega öelda, et Aleksei Lavrov ja Roman Serõi olid sel õhtul koos ja puudub igasugune kahtlus selles, et Roman Serõi pani koos Aleksei Lavroviga kuriteo toime. Oma väite tõenduseks analüüsib kohus videosalvestusi meelevaldselt. Tegelikult ühtib videosalvestisel nähtu täielikult nii Roman Serõi, Aleksei Lavrovi kui ka JP ütlustega. Kõigepealt tuleb märkida, et XXX on maja, kus Roman Serõi korteris nr XXX s.o. neljandal korrusel elab. Asjaolu, kas 07.01.2016 hilisõhtul tuli JP koos abikaasa ja ühe tuttavaga Roman Serõile külla, või kohtusid nad juhuslikult, ei oma sisulist tähtsust, kuid mõlemate ütlustest nähtub, et nad sel õhtul kohtusid ja olid mõnda aega koos 3 trepimademel. Hiljem väljus Roman Serõi maja tagumisest uksest ja käis maja vastas olevast kioskist suitsu ostmas. Ta ei mäleta täpset kellaaega, kuid see võis olla umbes kella 22.30 paiku. Seejärel saatis ta oma tuttavad ära bussipeatusesse. Kohtuistungil Roman Serõi täpsustas, et päris bussipeatusesse ta neid ei saatnud, kuid neid ärasaates tuli ta maja juurde tagasi ning kohtas siis Aleksei Lavrovi. Sama kinnitab ka Aleksei Lavrov. Seega videosalvestisega on kinnitatud ainult fakt, et XXX maja ees, kus Roman Serõi elab, kohtus ta kell 22.31 Aleksei Lavroviga. Nimetatud fakt kinnitab just seda, et Roman Serõi ei olnud koos Aleksei Lavroviga ja ei saanud viimasega koos osa võtta röövimisest, vaid et Roman Serõi juurde tuli Aleksei Lavrov. Ta ei saanud ka Aleksei Lavroviga koos olla põhjusel, et Roman Serõi oli koos JP, tema abikaasa ja veel ühe tuttavaga ja ta püüdis P jaoks hankida narkootikume, mida kinnitab oma ütlustes JP. P kinnitab ka seda, et Roman Serõi kohtus Aleksei Lavroviga nende juuresolekul. Kohtu hinnang, et kui Roman Serõi tuli XXX maja juurde, siis ta vaatas tagasi ja tema olemusest näis, nagu ta ootaks kedagi, on kohtu subjektiivne hinnang. Edasi järeldab kohus, et kuna fuajees suunduvad mõlemad isikud kell 22.31 lifti (lk 64 ja 64 pöördel, fotod nr 5-8), siis Serõi poolt oodatavaks isikuks oligi Lavrov. Ka selline järeldus kohtu subjektiivne arvamus. Tegelikult on Roman Serõi ja Aleksei Lavrov omavahel tuttavad isikud ja selles pole midagi iseäralikku, et nad läksid koos lifti. Ka see ühtib nende mõlema ütlustega. Roman Serõi andis ütlusi, et kohtas hotelli juures Aleksei Lavrovi, kes oli samuti üksinda. Nad jalutasid koos Serõi maja trepikotta, läksid sisse ja tõmbasid u 5-10 minutit suitsu. Peale seda läks Serõi koju magama. Aleksei Lavrov annab ütlusi, et tema läks mööda XXXXXX tänavat; XXX maja juures seisis Roman, kellega koos läks trepikotta sisse, sõitsid liftiga
2. korrusele, seal tegid suitsu. Siis läks Roman koju, tema aga läks Lõimesse tuttavate juurde Edasi kirjeldab kohus videosalvestist järgmiselt: Kui lift jõuab
3. korrusele ja selle uksed avanevad, on näha, et liftis seisavad Serõi ja Lavrov, hoiavad enda vahel käes rahakotitaolist eset, milles sobravad (lk 71 pöördel foto nr 35), nad liiguvad trepikotta, (lk 72, fotod nr 36-37), askeldavad seal, misjärel astub kell 22:38:03 Lavrov lifti suunas, vasakus käes paistab tal rahakoti taoline ese (lk 72 pöördel, foto nr 39). Kell 22:39:05 lahkub Lavrov majast käes mobiiltelefon (lk 69 foto 26). Serõi liigub kell 22:40:31 trepilt eeskoridori (lk 73 foto 42) ning suundub lifti kõrval oleva ukse suunas ja siseneb sellest (lk 74 foto 43). Kumbki süüdistatav ei ole eitanud, et salvestistel nähtuvad isikud on just nemad. Kuna eelmisest videosalvestisest on möödunud 7 minutit, siis on tõenäoline, et nad tegid vahepeal suitsu. Tegelikult ese, mida Lavrov ja Serõi käes hoiavad, ei ole tuvastatav. Kohtu arvates oli see rahakott, kuid sama hästi võis see olla mobiiltelefon või miski muu ese. Samas väärib tähelepanu, et Roman Serõi, kes elab nimetatud majas, on väga hästi teadlik videokaamerate olemasolust seal ning on väga vähe tõenäoline, et ta oleks hakanud sobrama rahakotis videokaamerate juures, pealegi veel varastatud rahakotis. Kaitsja nõustub kohtu järeldusega, et ehituskaupluse salvestiselt ei ole selgelt aru saada, kas kaamerast mööduva üksiku meesterahva puhul on tegemist Serõiga või kellegi teisega. Samas XXX videokaamerate salvestised tõendavad ainult seda, 4 07.01.2016 kell 22.31 kohtusid Roman Serõi ja Aleksei Lavrov, mida kumbki ei eita, kuid need salvestised ei tõenda vähimalgi määral seda, et Roman Serõi oleks osa võtnud sel õhtul toimunud röövimisest. Kohus käsitleb tõendina ka seda, et Roman Serõi parem tumedat värvi püksisäär on lumine ning fotodelt näha, et Aleksei Lavrovi vasak püksisäär on lumine (lk 68 pöördel, fotod nr 23-24). Kohtu hinnangul kinnitab ka lume olemasolu mõlema süüdistatava püksisäärel, et nemad olid isikuteks, kes tungisid kannatanule selja tagant kallale ning lumi nende riietele sattus rüseluse käigus ajal, mil toimus kähmlus kannatanuga. Tegelikult ei saa sellest teha järeldust, et Roman Serõi võttis osa röövimisest. Kuna oli talvine aeg, siis on loomulik, et käimisel võib püksisäärtele sattuda lumi. Veel viitab kohus sellele, et
4. jaanuari õhtul kell 21:53 suhtlesid Serõi ja Lavrov omavahel telefoni teel, Serõi helistas XXXXXX ümbrust katva tugijaama piirkonnas viibides Lavrovile, kõne kestis 46 sekundit. Tegelikult ei tõenda asetleidnud kõne mingilgi määral röövimise toimepanekut, kuna kõne sisu ei ole teada ning selle kohta ei ole talle ka küsimusi esitatud. Kohus leiab ka seda, et süüdistatavate ütlused ei haaku omavahel, samuti ole need kooskõlas ka muude tõenditega. Näiteks väidab Lavrov, et nägi Serõid sel õhtul kaks korda, kuid Serõi sõnul kohtusid nad vaid ühel korral. Tegelikult ei ole sellel esimesel kohtumisel mingit tõenduslikku tähendust, Roman Serõi võis selle lihtsalt unustada ja seda pole temalt ka küsitud. Mis puudutab vastuolusid JP ja Roman Serõi ütlustes, siis tuleb mainida, et JP kuulati selle sündmusega üle alles pool aastat hiljem ta mäletas sündmusi väga ähmaselt, millele ta oma ülekuulamisel ka viitab. Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et kuna ühegi tõendiga ei ole tuvastatud tõsikindlalt, et Roman Serõi oleks toime pannud kuriteo, milles ta on süüdi tunnistatud, kohtu poolt viidatud tõendid ei tõenda vähimalgi määral tema süüd, siis juhindudes KrMS § 7 lg-st 3, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, tuleb Roman Serõi õigeks mõista. Süüdistatava Aleksei Lavrovi kaitsja adv. M. Allikmäe viitab apellatsioonis KrMS § 61 lg-le 2, mille kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Apellant leiab, et kohtuotsuse põhistused ei ole veenvad ja kohtu siseveendumise kujunemine ei ole jälgitav. Vastavalt

§ 2

lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Samuti on apellant seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja Aleksei Lavrovi isikule, kes pole oma süüd tunnistanud ei kohtueelses menetluses ega kohtus. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena käsitleb apellant kohtuliku uurimise ühekülgsust, millest tulenevalt ka kohtuotsuses ei ole kohus veenvalt tõenditele hinnangut andnud just nimelt kaitseversioone silmas pidades. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus end asetanud süüdistuse toetajaks - kuna videosalvestustel olevad kellaajad ei ühti tegelikkusega, on kohus eranditult aktsepteerinud prokuröri poolt toodud 5 süüstavaid põhjendusi (otsus lk 8). Nii ei ole ehituskaupluse salvestiselt 07.01.16 kell 22:03:20 üldse võimalik aru saada, et kaamerast mööduv isik oleks Roman Serõi ning ei ole aru saadav, mille põhjal kohus jõudis järeldusele, et tema tegevus viitas kellegi ootamisele. Tegelikkuses näitas camera 14 udukogu. Oli näha kahte isikut, kellest ühel oli lühike ja teisel pikk jope. Ei ole võimalik eristada A. Lavrovi riietust sellise täpsusega, et teha järeldus, et kell 22:31 sama hoone suunas liikuv isik oli A. Lavrov. Kaitsja jääb täielikult kaitsekõnes väljendatud seisukohtade. Kohus on rikkunud tõendite hindamise võrdsuse printsiipi, lugedes kannatanu ütlused kaalukamateks kui süüdistatava ütlused. Menetlusnormi rikkumine viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Kohus on asunud süüdistuse positsioonile ja märgib, et kannatanu ütlused on usutavad ja veenvad. Nii on kohus märkinud (otsus lk 5), et kannatanu tundis ära A. Lavrovi. Samas on kõrvaldamata jäänud vastuolu äratundmiseks esitamise protokollis ja hädaabi numbrile 112 tehtud kõnes A. Lavrovi nahatooni kohta, millele kaitsja istungil juhtis tähelepanu. Nimelt ei erine A. Lavrovi nahatoon heledanahalise isiku nahatoonist ning on vähe usutav, et 07. jaanuaril sai tema nahk oluliselt päevitunud olla. Tõenditest nähtub, et kannatanu kolmel korral rõhutab (toimiku lk 8588), et tegemist oli tumedanahalise isikuga. Samuti on lk 9-11 äratundmiseks esitamise protokollis märgitud, et isikul on natuke tumedam nahatoon. Kohus motiveerivalt kirjutas ümber kannatanu ütlused ja märkis, et kannatanu tundis äratundmiseks esitamisel fotolt täie kindlusega ära isikuna, kes istus temaga 07.01.16 bussis nr 40, kõnetas hiljem XXX kasiino juures ja ründas. Kohtu järeldus sellest, et kannatanu mäletas sündmusi hästi ning oskas kõike kirjeldada ning andis häirekeskuse töötajatele adekvaatseid vastuseid, ei vasta tegelikkusele. Kannatanu ei ole kusagil ära tundnud kaaskohtualust Roman Serõid ning leiab, et tema suhtes on vägivalda kasutanud ja rahakoti ära võtnud tumedanahaline isik, kuid teist isikut ta ei näinud. Tema sõnul: „ma ei oska teist öelda kindlasti.“ Toimiku lk 86 on kannatanu aga kinnitanud, et ta nägi neid isikuid ning et „jaa, ma tunneksin ära nad täitsa.“ Kannatanu on lk 85-88 avaldanud, et temalt võeti rahakott ära, võeti telefon ära, et kõik võeti ära. Samas ei ole süüdistuses telefoni kohta midagi märgitud. Samas lk 85-88 on ta öelnud, et tal ei olnud raha, kui lk 1-2 ta kinnitas, et tal oli 15.- eurot. Kannatanu ei ole hagi esitanud, mistõttu on võimalik, et temalt üldse midagi ei varastatud, samuti puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et kannatanul oleks olnud 50 eurose väärtusega rahakott. Seega kohtu järeldus sellest, et kannatanu mäletas sündmusi hästi ning oskas kõike kirjeldada ning andis häirekeskuse töötajatele adekvaatseid vastuseid, ei vasta tegelikkusele.

§ 61

lg 1 sätestatu, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, tähendab seda, et kõik lubatud tõendid on võrdse väärtusega. Juhul kui tõendid on vastuolulised, tuleb kõrvaldada need vastuolud. Apellandi arvates pole kohus seda teinud. Vastavalt

§ 7lg-st 3 tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks.

Andes kannatanu ütlustele suurema usaldusväärsuse toimus apellandi arvates kohtu poolt tõendite selektiivne hindamine, mis on aga lubamatu nii põhistamiskohustuse KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kuna kohus, hinnates tõendeid, on rikkunud kriminaalmenetlusnorme, on tulnud ka väärale järeldusele materiaalõiguse kohaldamisel. Siinkohal pole apellandi arvates tähtis, et kohus kirjutab lahti

§ 200koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed 6 tunnused.

Toimunud tegu peab olema tõsikindlalt tõendatud, misjärel võib anda teole karistusseadustikus ettenähtud hinnangu. KrMS § 61 lg 2 sätestab, et kohus peab hindama tõendeid nende kogumis. Apellant on seisukohal, et antud sündmuse kohta 07.01.2016 kell 22:23 puuduvad kindlad tõendid, mistõttu ka eelistamaks üht tõendit teisele tuleb olla ettevaatlik. Kannatanu ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal on kadunud ID kaart ja juhiluba või et ta oleks asunud neid dokumente taastama. Samuti ei ole videos nähtu kindlaks tõendiks selle kohta, et kannatanul oli veel 07.01.2016 kell 22:23 alles rahakott. Video kohaselt paneb kannatanu baaris rahakoti vasakusse jope põuetaskusse, kuid ta kuulis teda rünnates sõnu: „võta tal paremast tagataskust, rahakott on seal.“ Tõendite põhjal ei ole võimalik kindlalt järeldada, kes oli see ütleja, sest kannatanu kuulis kahe isiku häält, kuid äratundmiseks on esitatud ainult A. Lavrov. Samuti ei ole videos kell 22:32.12, s.o. liftis nähtu põhjal võimalik kindlalt järeldada, et A. Lavrovil oleks käes olnud rahakott. Sellisele järeldusele jõudis süüdistaja, kuid tõendeid kogumis hinnates lahkus kannatanu XXX kasiinost, mis asub XXX, s.o kell 22:28 ning XXX trepikoja fuajees olid kohtualused kell 22.31.

1. Arvestades, et tänavate vahe on hinnanguliselt mitusada meetrit (võimalik, et 300-400 m), siis selle läbimine 3 minutiga ei ole võimalik. Mitte ühestki kriminaalasjas kogutud tõendist ei nähtu, et kohtualuste vahel oleks olnud omavahelist kokkulepet kuriteoks ning kohtuotsuses uuritud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et kannatanu suhtes oleks tahtlikult tarvitatud vägivalda. Seega on kohus andnud asjas kogutud tõenditele väära hinnangu ning A. Lavrovi põhjendamatult röövimises süüdi tunnistanud. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav Aleksei Lavrov taotleb esitatud apellatsioonis samuti enda õigeksmõistmist. Ta leiab, et prokuröri väited on põhjendamatud ja väljamõeldud. Temale esitatud süüdistus rajaneb ainult kaudsetel ja prokuröri poolt väljamõeldud tõenditel. Ükski tõend ei kinnita tema poolt kuriteo toimepanemist. Kõigile on selge, et video peal olev kellaaeg ei ühti kuidagi kuriteo toimepanemise ajaga, kuid ka siin mõtleb prokurör välja temale sobiva versiooni. Veel väidab prokurör, et tema ja R. Serõi justkui uurivad kannatanu rahakotti videol aga tegelikult ei ole näha, mis neil käes on ja kannatanut ei ole ka selle videoga tutvustatud, et välja selgitada, kas ta tunneb endale kuuluva asja ära. Ka ei ole läbi viidud vastastamist kannatanuga. Kannatanu ütlused on vastuolulised ja segased. Apellant taotleb, et ringkonnakohus suhtuks tõenditesse emotsioonideta ja teeks tema suhtes objektiivse otsuse, kuna ta ei ole kuritegu toime pannud. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti apellatsioonimenetlus 1.08.2016 süüdistatava A. Lavrovi apellatsiooni alusel. Apellatsioon oli esitatud enne maakohtu motiveeritud kohtuotsuse avaldamist. Maakohtu põhistatud otsus on tehtud kättesaadavaks 3.08.
2. Süüdistatavatele on kohtuotsuse tõlge allkirja vastu edasi antud järgmiselt: A. Lavrovile 16.08.2016 ja R. Serõile 23.08.
3. Seega hakkas apellatsioonimenetluse tähtaeg kulgema 24.08.
4. Apellatsiooni esitamise õigus on menetlusosalistel kuni 07.09.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2016 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.09.
6. 7 Määratud tähtajaks esitas kirjaliku seisukoha prokurör. Prokurör on seisukohal, et kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale selgelt jälgitav. Maakohtu selgete ja igasuguste vastuoludeta seisukohtade kordamist ei pea prokurör vajalikuks. Kohus on prokuröri hinnangul käsitlenud põhjalikult kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ja jõudnud põhjendatud seisukohale süüdistatavate süüs. Asjaolu, et süüdistatavad eitavad kuriteo toimepanemist ja maakohus leiab vastupidiselt, et A. Lavrovi ja R. Serõi süü röövimise toimepanemises on tõendatud, ei kujuta endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kohtu poolt. Samuti ei saa tõendite hindamise tulemusel tehtud järeldust süüdistatavate süü osas lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Prokurör palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsioonide ja kirjaliku seisukohaga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Esmalt vastab kohtukolleegium süüdistatava A. Lavrovi kaitsja adv. M. Allikmäe apellatsioonis esitatud väitele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta. Nimelt, kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena käsitleb apellant esiteks kohtuliku uurimise ühekülgsust ja teiseks maakohtu poolt kannatanu ütlustele suurema usaldusväärsuse andmist, mille tulemil toimus apellandi arvates kohtu poolt tõendite selektiivne hindamine, mis siis apellandi väitel on aga lubamatu KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Vastuvaidlematu on fakt, et nimetatud rikkumised, kui need ka tõesti esineksid, ei ole seaduseandja silmis sellised rikkumised, mis saaks kaasa tuua apellatsioonis taotletud õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise. Viidates KrMS § 309 lg-le 2, rõhutab kohtukolleegium, et kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus ei ole õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus ja kohtuotsuse tühistamine apellatsioonikohtus nimetatud alustel ei too kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus on sellised rikkumised, mis on kõrvaldatavad ringkonnakohtus, kui seda taotletakse apellatsioonis ning selleks on põhjendatud alus. Teisiti märgituna on ringkonnakohtul olemas kõik volitused maakohtus uurimata jäänud tõendite uurimiseks juhuks, kui kohtulik uurimine maakohtus on olnud puudulik ja tõendite hindamiseks/ümberhindamiseks ka siis, kui tõendeid tuleb hinnata maakohtust diametraalselt erinevalt, mis toob omakorda kaasa diametraalselt erineva kohtuotsuse tegemise. Ringkonnakohtu nimetatud pädevusele viitavad rohked Riigikohtu lahendid, kus on selgitatud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul samade tõendite alusel süüdi – või vastupidi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellises olukorras peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 8 Mis aga puudutab kaitsja viidet KrMS prg 337 lg 1 p-le 7, siis selline rikkumine saab tuua kaasa vaid ühe lahendi – vältimatu maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagastamise maakohtule. Õigeksmõistmise aluseks, nagu eelpool märgitud, see ei ole. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada sedagi, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt tuleb KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (3-1-165-14). Nagu apellatsioonide sisust järeldada võib, heidetakse maakohtule tegelikult ette seda, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemil tulnud apellantidest erinevale järeldusele süüdistatavate süü osas. Nagu juba eelnevalt selgitatud, siis selleks, et teha süüdistatavate osas õigeksmõistev kohtuotsus, peab ringkonnakohus tuvastama maakohtu otsuses tõendite hindamisel tehtud vead ning esitama omapoolse, maakohtu lõppjäreldusega võrreldes vastupidise järelduseni viinud tõendite analüüsi. Kohtukolleegiumi hinnangul aga maakohtu otsusele selliseid etteheiteid, mis kuidagi moodi võiksid mõjutada kohtuotsuse liiki, teha ei ole võimalik. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Vaidlustatud kohtuotsustes on kõiki tõendeid põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatavate poolt. Maakohus on tõenditele tuginevalt põhistanud, miks on süüdistuses kirjeldatud kuriteod etteheidetavad süüdistatavatele ja ringkonnakohus nõustub täielikult selle arutluskäiguga. Kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Põhjalikult on maakohus argumenteerinud oma järeldusi ka tõendite eelistuse osas. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kummutanud ka kõik vastuolud, milliste esinemisele apellatsioonides viidatakse, sh erinevused kellaaegades, ning ei esine ka selliseid kõrvaldamata kahtlusi, milliseid peaks kohus süüdistatava kasuks tõlgendama. Kokkuvõtvalt eelöeldule tuginedes märgib kohtukolleegium, et need seisukohad, millised on apellatsioonides esitatud etteheidetena maakohtu otsusele, ei kujuta endast tegelikult vigu, millised Riigikohtu seisukohast võiksid mõjutada apellatsioonikohut tõendeid ümber hindama. Maakohus on otsuse tegemisel järginud kõiki otsusele esitatavaid nõudeid ning andmaks hinnangut maakohtu otsuse põhjendatusele, tunnistab kohtukolleegium selle põhjalikult motiveerituks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhistatud argumentatsiooni tulemusel jõudnud õigele järeldusele süüdistatavate süü tõendatuse osas. Kaitsjad on aga rajanud omapoolsed seisukohad iga üksiktõendi hindamisele, mis paraku õigete järeldusteni ei vii ja sellist tõendite hindamist kohus 9 kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta ei saa ja ei tohi. Seetõttu on ka välistatud ka süüküsimuse osas maakohtuga vastupidisele järeldusele jõudmine. Süüdistatava A. Lavrovi kaitsja väidab apellatsioonis, et ajaline faktor välistab kuriteo toimepanemise võimaluse A. Lavrovi poolt, sest tõendeid kogumis hinnates lahkus kannatanu XXX kasiinost, mis asub XXX s.o kell 22:28 ning XXX trepikoja fuajees olid kohtualused kell 22.31.
7. Arvestades, et tänavate vahe on hinnanguliselt mitusada meetrit (võimalik, et 300-400 m), siis selle läbimine 3 minutiga ei ole võimalik. Selles osas märgib kohtukolleegium, et kaitsja selline arvestus on väär. Esiteks, maakohus on põhjendatult järeldanud, et õige kasiinost lahkumise kellaaeg ei olnud mitte 22.28 e kaamera kellaaeg 22:28:44 vaid 7 minutit tagapool e 22:21:
8. Selline maakohtu järeldus on põhjendatud ja tugineb salvestiste üleandmise-vastuvõtmise aktile, mille kohaselt erineb salvestise aeg reaalajast +/- 7 minutit aga samuti tõendite kogumis hindamisele. Maakohtu poolt sellisele järeldusele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja loogiline. Ka ei ole õige kaitseväide, et kasiinost kuni XXXXXX trepikojani on vahemaa 300-400 meetrit. Esiteks on vale juba see, et kaitsja arvestab YYY ja XXXXXX tänavate vahemaaga. Maa-ameti kaardilt joonega mõõtes on YYY ja XXXXXX tänavate vahe 125 meetrit. Kasiino asub XXXXXXX XXXXXXXXXXXX (keskus asub laiuti YYY ja XXXXXX vahelisel alal ning pikuti Kari ja Madala tänavate vahelisel alal, samal alal e YYY ja XXXXXX tänavate vahelise alal keskuse kõrval asub ka XXX elumaja). Kasiino sissekäik on keskuse XXX tänava poolses otsas. Seejuures keskuse hoone ei asu mitte vahetult tee ääres e pikuti mitte YYY tänava ääres ning laiuti mitte Madala tänava ääres. Tänavate ja keskuse vahele jääb haljasala ja kõnnitee. Kaardilt mõõtes ja meetodil „oma silm on kuningas“ kontrollitult on kasiino uksest kuni XXX välisukseni (välisuks asub keskuse pool maja) vahemaa 66-70 meetrit. Kasiinost XXXXXX 18 asuva ehituspoeni on vahemaa ca 165 meetrit. Ehituspoest kuni XXX välisukseni on vahemaa 125 meetrit. Kasiinost ehituspoeni mindi salvestiste kohaselt ca 1-2 minutit. Ehituspoe juurest e sündmuskohalt kuni XXX ukseni e 125 meetri läbimiseks kulub ca 1 minut. Kell 22.31 suunduti juba lifti. Arvestades kannatanu ütlusi selle kohta, et kogu kallaletung kestis paar minutit, on ilmselge, et iga eelkirjeldatud tegevuse jaoks on veel ajavarugi olemas ning kaitseväide, et ajaliselt ei saanud A. Lavrov kannatanu suhtes röövimist toime panna on juba maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsiga ümber lükatud. Kohtukolleegium ei nõustu ka väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Arvestades kõiki maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehiolusid, on kannatanu suhtes toimepandud kuritegu kvalifitseeritud õigesti grupilise röövimisena. Tuvastatud on, et kannatanu suhtes kasutasid kaks isikut füüsilist vägivalda ja üks ründajatest võttis teise korraldusel kannatanu taskust rahakoti. Väita, et ei ole tõendatud tahtlik tegevus, on väär. Arvestades kõiki maakohtu poolt tuvastatud tehiolusid, millised on nö paika pandud ajaliselt juba enne kallaletungi e enne süüdistatavate teoeelset käitumist ja mis käsitlevad ka nende teojärgset käitumist, siis on põhjendatud alus väita, et röövkallaletung kannatanu suhtes oli toime pandud kavatsetult e teoplaan tema röövimiseks valmis juba enne sündmuskohale jõudmist ning kallaletungi objekt valiti välja juba varakult. Samuti annavad kõik tõendid üheselt aluse väita, et kallaletungijad tegutsesid grupiliselt ja nende teoplaan oli välja töötatud enne konkreetset kallaletungi akti. Asjaolu, et rahakoti võttis kannatanu taskust ära üks kallaletungijatest, ei mõjuta 10 kuriteole antud juriidilist hinnangut ja on kooskõlas ka

prg 21 lg 2 sätetega. Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on

§ 21

lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (

§ 200

lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib

§ 21

lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja. Maakohus on põhjalikult motiveerinud ka süüdistatavatele mõistetud karistust sh ka A. Lavrovile liitkaristuse mõistmist. Karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, leiab, et need on ammendavad ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse süüdistatavatele mõistetud karistuse kergendamiseks, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Süüdistatava A. Lavrovi kaitsja vandeadvokaat M. Allikmäe on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Taotlustes on esitatud ka konkreetne kaitsetegevuse toiming ning sellele kulunud aeg. Kohtukolleegium peab esitatud tasutaotlust põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Süüdistatava R. Serõi kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 96 eurot. Taotlustes on esitatud ka konkreetsed kaitsetegevuse toimingud ning nendele kulunud aeg. Erinevus süüdistatava A. Lavrovi kaitsja poolt esitatud tasutaotlusega tuleneb sellest, et R. Serõi kaitsja apellatsioon on pikem (vastavalt 2318 ja 1413 sõna). Kohtukolleegium peab esitatud tasutaotlust põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p-st 1, prg 344 ja 345 lg-test 1 ja 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse A. Lavrovi ja R. Serõi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11