← Eesti

4-16-8212/2

Obsah (9)§ 191§ 29§ 58§ 30§ 23§ 77§ 79§ 107§ 38

4-16-8212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katre Poljakova Määruse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number Väärteoasi 4-16-8212 Politsei- ja

§ 191

p 12) Asjaolud ja menetluse käik 28.05.2016 kella 18:15 ajal sai politsei teate selle kohta, et alaealiselt on leitud nuga ja elektrišokirelv ning viimast kasutas Aleksandr XXXX XXXXpeal. Selle tagajärjel XXXX füüsilist valu ei tundnud. Elektrišokirelv kuulus alaealisele Kliment XXXX. 1 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kairi Ränk jättis 10.06.2016 väärteomenetluse alustamata

§ 29

lg 1 p 1 alusel menetlusaluseisiku süüvõime puudumise tõttu ning koostas selle kohta teatise. Olga XXXX esitas kaebuse 10.06.2016 teatisele paludes tühistada Põhja Prefektuuri poolt väärteoasjas nr. 235,16,006383 tehtud otsustus, millega tema poja A.XXXXi suhtes koostatud materjalid edastatakse alaealiste komisjonile. 04.07.2013 määrusega jättis kohtuvälise menetleja piirkonnavanem Kairi Ränk eeltoodud kaebuse rahuldamata ja leidis, et kohtuvälise menetleja ametnik on põhjendatult lõpetanud väärteoasjas väärteomenetluse. Määruse kohaselt on kaebus alusetu ega kuulu rahuldamisele. 18.07.2016 esitas Olga XXXX kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Esitatud kaebuses Olga XXXX märgib, et 04.07.2016. a määruses puuduvad põhjendused, miks loeti tema kaebuse väiteid alusetuks ning miks oli tema poja suhtes koostatud materjalide alaealiste komisjonile edastamine vajalik. Määruse sisust lähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et tema kaebus jäeti faktiliselt läbi vaatamata. Samuti on kaebaja seisukohal, et väärteomenetlust on alustatud

§ 58

mõttes, kuivõrd selle raames koostati teatis, viidi läbi menetlustoimingud ja uurimine, mille tulemusel selgitati välja rida asjaolusid. Kontrolli tulemusel koostatud materjalidele oli antud väärteomenetluse number, milleks on 2315,16,006383. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tema poeg ei teadnud ega saanud oma vanuse ja elukogemuse tõttu eeldada, et elektrišokirelvade tsiviilkäibes kasutamine on Eestis keelatud ning et relvaseadus näeb ette vastutuse ka nende kandmise eest. Kaebaja meelest ei tea seda ka enamus Eesti täisealisi elanikke. Ka tema sai sellest teada seoses pojaga tekkinud probleemi kaudu. Kaebaja on seisukohal, et tema poja tegevus seisnes elektrišokirelva lühiajalises kandmises, ei olnud tahtlik ega ettevaatamatusest toimepandud. Elektrišokirelva näitamine oli hädasamm, et ära hoida kahju tekitamist isikute poolt, kes on varem tema poega mitmel korral suuliselt ähvardanud, milliseid ähvardusi ta hindas reaalseteks. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Selliselt järeldab kaebaja, et väärteomenetlus tuleb lõpetada mitte ainult tema poja süüvõimetuse, vaid ka tema käitumises süüteo (väärteo) subjektiivse tunnuse puudumise tõttu. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et

§ 29

lõikes 2 sätestatud väärteoasja materjalide edastamine alaealiste komisjonile ei ole kohustuslik ning kaebuse esitaja hinnangul ei ole ka vajalik, kuivõrd tema poja õppeedukus on rahuldav, distsipliini rikkumisi koolis ei ole, käitumine perekonnas on hea, ta ei ole arvel noorsoopolitseis ning mingeid tõsiseid tagajärgi 28.05.2016. a aset leidnud käitumisega ei kaasnenud. Samuti on juhtumi uurimine politsei mõjutanud tema poja käitumist, kaebaja on pojaga tõsiselt rääkinud, poeg on hirmul, ta on toimunust aru saanud ja teinud vastavad järeldused. Kaebuse esitaja leiab, et tema poja käitumise arutamine lisaks veel alaealiste komisjoni poolt oleks talle raske moraalne ja psüühiline trauma. See mõjutaks negatiivselt tema edasist elu - koolis hakatakse temasse suhtuma kui paadunud õigusrikkujasse, kes ta tegelikult ei ole. Selliselt kaebaja leiab, et tema poja suhtes koostatud materjalide edastamine alaealiste komisjonile on ennatlik, ebaotstarbekas ja väga karm otsustus. Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Sama seaduse § 34 lg 3 järgi kohaldatakse kuriteo toime pannud laste suhtes kõigepealt niisuguseid mõjustusvahendeid nagu nõustamine, käendus, lepitamine, hooldus ning õiguserikkumisi ärahoidvad õppeprogrammid. Seadus näeb ette, et igat last tuleb kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga 2 ja sugu arvestavalt. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 3 lg 1 p 3 tulenevalt võib alaealisele kohaldada sellist mõjutusvahendit nagu vestlusele suunamine psühholoogi juurde. Kaebaja on sellise abinõu poja suhtes juba tarvitusele võtnud ning neil on toimunud esimene konsultatsioon. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 30

lg 1 p 1 alusel võib menetleja väärteomenetluse lõpetada ka otstarbekuse kaalutlustel ning käesoleval ajal puudub vajadus tema poja suhtes koostatud materjalide edastamiseks alaealiste komisjonile. Selline mõjutusvahend on ennatlik ning mõjutab tema poja psühholoogilist seisundit. Kaebaja palub kohtul tühistada Põhja Prefektuuri 04.07.2016. a määruse kaebuse rahuldamata jätmine ning väärteoasjas nr 2315,16,006383 04.07.2016. a tehtud otsustus materjalide alaealiste komisjonile edastamise osas, teha uus otsus kohaldades

§ 29lg 1 p 1, nagu see on tehtud 10.06.2016.

a koostatud teatises, või

§ 30

lg 1 p 1 alusel ning mitte kohaldades tema poja suhtes

§ 29lg 2 sätestatut.

Samuti palub hüvitada talle

§ 23alusel õigusabiteenuste osutamise eest makstud tasu summas 320 eurot.

Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (

) § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja

§ 77

lg 2 alusel kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

§ 79

lg 3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Esmalt on esitatud kaebuses leitud, et väärteomenetlust oli juba alustatud

§ 58mõttes, seega ei saa seda enam jätta alustamata.

Siinkohal märgib kohus, et väärteomenetlus ei toimi selliselt, et menetlust alustatakse kellegi isiku suhtes ja seejärel püütakse tuvastada, kas see isik on väärteo toime pannud. Väärteomenetlust alustatakse, kui esineb väärteo toimepanemise kohta info (ajend ja alus). Seetõttu kaebuses toodud asjaolud ja viidatud menetlustoimingud ei tähenda, et väärteomenetlust oleks alustatud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et 04.07.2016. a koostatud kaebuse lahendamise määruses puuduvad põhjendused. Kohtuväline menetleja on põhjendanud väärteomenetluse lõpetamist menetlusaluse isiku süüvõime puudumisega ning kohtuvälise menetleja õigust väärteomenetluse lõpetamisel edastada materjalid alaealiste komisjonile asjaoludega, et A.XXXX käitumine oli süüline ning vajab sekkumist.

§ 29

lg 2 kohaselt ei ole väärteoasja materjalide edastamine alaealiste komisjonile kohustuslik. Kohtuväline menetleja leidis, et elektrišokirelva kasutamine teise isiku suhtes on selline tegu, mis vajab sekkumist ning materjalide edastamist alaealiste komisjonile. See on kohtuvälise menetleja kaaltulusõigus, mille teostamisel ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi ka siis kui menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga. Samuti kohus ei nõustu kaebajaga, et väärteomenetlus oleks tulnud lõpetada süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse puudumise tõttu või siis tulenevalt hädaseisundist. Väärteomenetluse 3 lõpetamisel piisab üksnes ühest väärteomenetlust välistavast asjaolust ning edasiseks väärteokoosseisu analüüsiks kontvälisel menetlejal vajadus puudus. Samuti ei saanud kohtuväline menetleja käesoleval juhul väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamisel

§ 30

lg 1 p 1 alusel esmalt kindlaks teha koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanek (vt nt RKKKo nr 3-1-1-50-08, p-d 6.3-6.4). Kui isiku käitumises süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1, mitte aga

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohus saab tühistada vaidlustatud määruse, kuid ei saa teha

§ 107või § 132 sätestatud lahendit.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud väärteomenetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja määruse tühistamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja tegevuses puuduvad sellised vead, millega oleks rikutud alaealise menetlusaluse isiku Aleksandr XXXX õigusi ja vabadusi. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seaduslike ja põhjendatud määruste tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt

§ 23

sätetele hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kui väärteoasja lõpetab kohtuväline menetleja, tuleb väärtoemenetluse lõpetamise korral

§ 23

järgi menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamine otsustada mitte riigi-, aga kohaliku omavalitsusüksuse eelarve vahenditest väljamõistmise teel. Samas ei ole

§ 23

kohaldatav nende kulude osas, mis on tekkinud pärast väärteomenetluse lõpetamist.

§ 38kohaselt toimub menetluskulude arvestamine kriminaalmenetluse sätete järgi.

Kohus jättis käesolevaga esitatud kaebuse rahuldamata, mistõttu lähtudes KrMS § - ist 187 lg 2 jäävad ka menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohus juhindus

§ 79, § 191 p 12.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.