← Eesti

2-16-5461/41

Obsah (8)§ 1§ 23§ 28§ 8§ 2§ 17§ 22§ 24

Tsiviilasi nr 2-16-5461 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-5461 Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, K

) § 2 lg-s 1 sätestatuga. Arvestades, et avaldaja võlgnevused on väga suured ning viimane makse on lepingust tulenevate kohustuste katteks tasutud 2014.a, kahjustaks ümberkujundamisekava kinnitamine avaldaja soovitud viisil oluliselt võlausaldaja huve. 3

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 Riigi Kinnisvara AS märkis oma seisukohas, et nõuete suuruse ja kuuluvuse osas on nii võlanimekirjas kui ka ümberkujundamiskavas märgitud andmed ebaõiged ning eksitavad. Nimelt ei ole võlgnik eristanud Riigi Kinnisvara AS nõudeid ja täiteasjades kohtutäiturite poolt esitatud täitekulude ja täituritasu nõudeid (mis on eraldi nõuded ja mille osas on sissenõudja ning võlausaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 alusel vastav kohtutäitur). Riigi Kinnisvara AS ei nõustunud võla ümberkujundamisega võlgniku poolt taotletud viisil. Vastuvõetav ei ole AS lähenemine, mille kohaselt kuuluks võlg 134 326, 02 eurot täies osas kustutamisele ja 19 752, 58 euro suurune nõue rahuldamisele üksnes 50% ulatuses ning 3 aasta pärast saabuvaks maksetähtpäevaks. Kuivõrd Riigi Kinnisvara AS-i 134 326, 02 eurone nõue põhineb jõustunud kohtulahendil, on arusaamatud ja seosetud võlgniku tõendamata ning paljasõnalised väited XXXXXXXX ja linnamüüri mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali üleandmise ja vastava otsuse hilisema ümbervaatamise osas. Võlgniku esitatud ettepanek on pahatahtlik ja sellega ei kohelda võlausaldajaid võrdselt (näiteks soovib võlgnik valikuliselt teatavate võlausaldajate nõuded rahuldada koguni 100% ulatuses ning valdavas osas 70% ulatuses). Võttes arvesse AS varasemat maksekäitumist (pikkade aastate jooksul ei ole Riigi Kinnisvara AS-i nõuete katteks teostatud ühtegi makset, mis näitab muuhulgas ilmselgelt hea tahte puudumist) ja tehtud pakkumuse sisu, ei ole eluliselt usutav, et AS ka pakutavat ümberkujundamiskava nõuetekohaselt täidaks. Pigem näib olevat AS äratuntav eesmärk hoopiski talle kuuluva vara sundkorras realiseerimise takistamine (mis võimaluse annab

alusel avalduse menetlemine) ning võimaluse saamine likviidne vara suuremate võlausaldajate haardeulatusest välja viia ja iseseisvalt realiseerida (mitte millegagi ei ole tagatud, et vara realiseeritakse õiglase hinna eest ja et realiseeritavast varast saadavad rahalised vahendid jõuaksid 3 aasta pärast ka suuremate võlausaldajateni). Võlgniku väidetest ja lisatud materjalidest nähtub, et võlgnikul töö, sissetulekud ja rahalised vahendid sisuliselt puuduvad (nt väidab AS, et tema toidu eest tasub kolmas isik). Samuti rajab võlgnik ümberkujundamiskavas pakutud maksete teostamise mitte reaalsetele katteallikatele, vaid peaasjalikult ebamäärasele ning tõendamata lootusele jätkata ettevõtlusega, saada abi/finantseeringut kolmandatelt isikutelt või siis säästa rahalisi vahendeid poolelioleva tsiviilasja nr 2-13-31909 võimaliku positiivse lahendi arvel (võlgnik ei ole põhistanud ega tõendanud vastava kohtuasjas sisu, menetlusstaadiumit ega väidetavat perspektiivikust). Samuti ei ole AS täitnud kohustust üritada leida enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võlausaldajaga kohtuvälist kokkulepet võlgade ümberkujundamiseks ning võlgnik on ilmselgelt esitanud menetluses ka ebaõigeid või ebatäielikke andmeid võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Saare Maavalitsus leidis, et maa müügi-, hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingust tuleneva kohustuse ümberkujundamiseks puudub vajadust, kuivõrd ümberkujundamiskavas on kinnitatud, et lepingust tuleneva kohustuse täitmist jätkab Laasi I kinnistu kaasomanik. OÜ Eviman ei nõustunud ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, st kohustuse vähendamisega 50% ulatuses ja selle täitmise tähtaja edasilükkamisega 3 aasta võrra. Võlausaldaja oli nõus võla ümberkujundamisega selliselt, et kogu võlg (100% nõudest) tasutakse igakuiste osamaksetena mõistliku aja jooksul (mitte rohkem kui 2 aasta jooksul, alates 01.06.2016.a). 4

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 Kuressaare Elamute Hooldus OÜ märkis oma seisukohas, et avaldaja on teinud kõik selleks, et oma kohustustest kõrvale hoiduda. Ettepanekuid kohtuvälisteks lahendusteks on teinud ainult võlausaldaja, kusjuures võlgniku reaktsioon on olnud negatiivne. Avaldaja ei ole alates 2011.a aprillikuust tasunud KÜ T ega hooldusfirmale ühtegi senti temale kuuluva korteriomandi majandamiskulude eest. Võlgniku isikut ja tema eelnevat käitumist arvesse võttes on võimalus, et ta hakkab edaspidi oma kohustusi korrektselt täitma, praktiliselt olematu. Tekkinud olukorras on ainuke lahendus võlgniku korteriomandi võimalikult kiire müük täitemenetluses, et vältida võlgnevuste edasist kasvamist. Seetõttu ei olnud võlausaldaja nõus võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud ega muul viisil. G OÜ (likvideerimisel) ei vaielnud vastu võlgade ümberkujundamisele. Avaldaja märkis täiendavalt, et kohtupoolne etteheide, et võlgnik ei ole esitanud äriplaani ja finantseerijaid, on põhjendamatu ja vastuolus

§-s 1 sätestatud seaduse eesmärgiga võimaldada võlgnikule tema võlgade ümberkujundamist, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Kohus ei eristanud võlgniku enda ja võlgniku äritegevusest tulenevaid võlgasid. Samuti ei arvestanud kohus asjaoluga, et R OÜ-le kuuluv vara (restoranisisustus) väljus äriühingu omandist tema tahte vastaselt ning vastavasisuline kohtumenetlus on kestnud alates 2007.a. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lg-st 2 ei aegu omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ning seega on võlausaldajate nõuded võimalik rahuldada sõltumata nende vastuseisust võlgade ümberkujundamisele. Kohus ei arvestanud ka sellega, et seoses võlgnikule kuuluvate R OÜ ja G OÜ osade ja R OÜ arvelduskonto arestimisega puudub võlgnikul igasugune võimalus ettevõtlusest saadavat tulu teenida, kuna kohtutäiturite aktiivne tegevus ning äriühingute osade elektroonilise enampakkumise korraldamine on halvanud ettevõtete majandustegevuse, kuna ettevõtluseks vajaliku krediidi saamine on muutunud võimatuks, mistõttu puuduvad ettevõtetel eeldused mõistliku majandustegevuse toimimiseks kui ka ettevõttete usaldusväärtus äripartneritena seni kuni vabastatakse arestist äriühingute osad ja arvelduskonto. Eeltoodust on arusaamatu kohtu etteheide mõistliku tulutoova tegevuse puudumisest ning mõistliku majandustegevuse korraldamiseks on hädavajalik ettevõtete arvelduskontode arestist vabastamise. Arvestades

§ 1

eesmärki võib olla kindel, et puudused seoses avaldaja hariduse, elukutse, töökogemuse ja töötuse perioodi kohta ei saa olla veenvad võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmiseks, kuna need ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Asjas on oluline, kas võlgnik on käitunud võlausaldajate suhtes pahatahtlikult, võõrandades või varjates oma vara ning asunud vara kõrvaldama või varjama ning kas võlgnikul on tegevuskava võlgade kustutamiseks. Enamus võlgasid on seotud kas otseselt või kaudselt R OÜ majandustegevuse seiskumisega, mistõttu püstitub tahes tahtmata küsimus, kas võlgnik on teinud endast oleneva, et nõuda äriühingu vara omandist väljumise eest hüvitist, millega kustutada majandustegevusest tulenevad võlgnevused võlausaldajate ees. Võlgnik on teinud kõik oma parimate teadmiste ning võimaluste piires ning ei ole võlgniku võimuses kohtumenetluse mõjutamiseks ja toimimiseks 3 aasta piires. Võlgnikul on lõpetamata kõrgharidus, lõpetatud keskharidus. Ta ei ole omandanud ametikoolis ametit, aga on töötanud 11 aastat erinevates ehitusettevõtetes müürsepp-puusepana kui katusepanijana, 7 aastat avalikus teenistuses Tallinna Linnavalitsuse erinevates ametites ning 5

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 alates 2003.a eraettevõtluses omades kogemusi nii toitlustusettevõtjana kui ka kogemusi kinnisvara valdkonnas. Võlgnik ei ole töötuna arvel, kuna ta on 3 ettevõtte (R OÜ, D OÜ ja B OÜ) juhatuse liige ning G OÜ likvideerija. Seoses Maksu- ja Tolliameti väitega, et OÜ D ei jätka majandustegevust, märkis võlgnik järgmist. Harju Maakohtu 28.03.2016.a otsusega nr 2-15-16147 rahuldati D OÜ hagi Kohtute Raamatupidamiskeskuse vastu õigeksvõtul põhineva lahendiga ning tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr 024/2009/774 lubamatuks. Kohtutäitur Arvi Pinki 06.06.2016.a täitemenetluse lõpetamise otsusega lõpetati täitemenetlus täiteasjas nr 024/2009/774 ning vabastati äriühingu arveldusarve arestist. D OÜ on alustanud läbirääkimisi koostöölepete sõlmimisega ning eeldatavasti sõlmitakse vastavasisulised kokkulepped äriühingute esindamiseks planeerimismenetluses peale kollektiivpuhkust septembris 2016.a ning peale lepingute sõlmimist ja ettemaksu on võimalik hakata maksma juhatuse liikmele liikme tasu, millest on võimalik teha ümberkujundamiskava alusel makseid. Lindorff Eesti AS ettepanekuga ei ole võlgnik nõus, kuna sellisel juhul oleks ka teistel võlausaldajatel õigus nõuda igakuist makset. See aga oleks võimatu kuni igapäevase majandustegevuse alustamiseni ning oleks põhjendamatu eelistada ühte võlausaldajat teistele võlausaldajatele. Võlgnik nõustus Hoolekandeteenused AS ettepanekuga ning tunnustas võlgnevust koos täitekuludega summas 2192, 83 eurot ning oli nõus kohustuse rahuldamise määraga 70%. Nimetatud nõue on menetluses täiteasja nr 007/2010/76666 raames kohtutäitur Mati Roodese büroos. Põhjendamatu on sundtäitmine kohtutäiturile Marek Laanemetsa menetluses olevas täiteasjas nr 014/2011/2704, kuna võlausaldajal puudub õigus nõuda ühe ja sama täitedokumendi, see on Pärnu Maakohtu 17.06.2010.a määruse tsiviilasjas nr 2-10-18322, sundtäitmist erineva kohtutäituri juures. Tulenevalt

§ 23

lg-st 1 ja § 24 lg-st 1 ei saa kohus keelduda võlgniku võla, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 17.06.2010.a määrusest tsiviilasjas nr 2-10-18322 ja Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa täitekuludest täiteasjas nr 014/2011/2704 ümberkujundamisest 100% osas. Eelpool nimetatud kohustuse vähendamine parandab võlgniku krediidivõimet ning aitab kaasa ümberkujundamiskava täitmisele. Tulenevalt

§ 23

lg-st 1 ja § 24 lg-st 1 ei saa kohus keelduda võlgniku ja BIGBANK AS vahel sõlmitud krediidilepingu nr 0602599/95ak käenduslepingust tuleneva käenduse, 96 945, 34 eurot, tähtajaga 01.08.2023.a, ümberkujundamisest 100% osas. Nimetatud kohustuse vähendamine parandab võlgniku krediidivõimet ning aitab kaasa ümberkujundamiskava täitmisele. 2. 16.08.2016.a määrusega jättis Pärnu Maakohus AS avalduse võlgade ümberkujundamiseks

§ 28

lg 3 ja § 17 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 8lg 1 alusel jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Maakohtu hinnangul on ebatõenäoline, et avaldaja suudaks ja asuks ümberkujundamiskava täitma. Nii nähtub esitatud avaldusest ning selle täiendusest, et avaldaja pole viimase kolme aasta jooksul tegelenud tulutoova tegevusega ega üritanud enda võlgnevusi tasuda. Ka pole avaldaja esitanud tõendeid ega väitnud, et ta oleks üleüldse tööd otsinud. Tulutoovaks tegevuseks viimaste aastate jooksul ei saa lugeda kahjuhüvitise nõudmist kohtumenetluses. Ka avaldaja ettevõtete pangakontode arestimised ei takista avaldajal tegelemast tulutoova tegevusega. Võlgade ümberkujundamise eeldus on, et avaldajal oleks mingi kindel sissetulek, mille arvelt oleks tal võimalik ka reaalselt ümberkujundamiskavas näidatud kohustusi täita. Avaldaja soov jätkata ettevõtlusega, mille tõttu tal väidetavalt makseraskused tekkisid, ei veena selles, et avaldaja 6

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 suudab ümberkujundamiskava täita. Nii pole avaldaja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ettevõtluse jätkamine võiks olla seekord tulutoov (nt äriplaan, uued lepingupartnerid ja nendega sõlmitud kokkulepped vms). Seda enam olukorras, kus avaldaja on ümberkujundamiskavas märkinud, et kavatseb tasuda 05.04.2019 osadele võlausaldajatele ühekordse maksena kokku 46 441, 86 eurot. Samas pole avaldaja esitanud ühtegi tõendit ega põhistatud seisukohta selle kohta, kuidas on avaldajal 05.04.2019 võimalik sedavõrd suur summa võlausaldajale ühekordse maksena tasuda. Ka äritegevuse jätkamine, koostöökokkulepete sõlmine ning sissetuleku teenimise võimalus äriühingus D OÜ, mille juhatuse liige on avaldaja, on tõendamata. Avaldaja väited seoses R OÜ-le kuuluva varaga pole antud asja lahendamisel asjakohased. Avaldaja soovib kolme võlausaldaja (BIGBANK AS, Riigi Kinnisvara AS ja Hoolekandeteenused AS) nõuded üldse kustutada.

§ 2lg 1 ei näe ette võlausaldaja nõude kustutamist, st 100% vähendamist.

Eelöeldut kinnitab ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) seletuskiri, mille kohaselt ei ole üldjuhul võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas võlast tervikuna vabastamine. Avaldaja soov Riigi Kinnisvara AS nõude kustutamine põhjusel, et sellega kaasneks avaldaja pankrot, pole eelnevalt viidatuga ega ka võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiga kooskõlas. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on tõepoolet vältida võlgniku pankrotimenetlust, kuid seda võlgade ümberkujundamise kaudu (st eelkõige maksetähtaja pikendamise, ositi täitmise võimaldamise või kohustuste vähendamise kaudu), mitte nende kustutamise kaudu. Ka kohtupraktikas on leitud, et võlgade ümberkujundamise menetluses ei tohi võlausaldajaid seada oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Samuti on arusaamatu, kuidas õigustab BIGBANK AS kasuks seatud hüpoteek viimase nõude kustutamist. 3. Harju Maakohtu 16.08.2016.a määruse peale esitas määruskaebuse võlgnik, paludes määruse tühistada ja saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule. Võlgnik kordab kaebuses varem esitatud seisukohti ja leiab, et

§ 2

lg 1 kohaselt ning § 2 lg 3 ja § 24 lg 3 alusel saab tema võlad ümber kujundada ümberkujundamiskavas märgitud viisil. Täiendavalt leiab võlgnik, et maakohtu poolt viidatud

§ 17

lg 2 p 1 ei sätesta kohtule kaalutlusõigust jätta võlgniku võlgade ümberkujundamise avaldus pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist, läbi vaatamata. Menetlusse võetud avaldust ei ole võimalik jätta menetlusse võtmata. Lisaks jättis kohus võlgniku taotluse määrata

§ 22

lg 4 alusel tähtaeg läbirääkimiste pidamiseks Riigi Kinnisvara AS-iga võla suuruse või ümberkujundamise üle, läbi vaatamata. Samuti jättis kohus tähelepanuta võlgniku väite, et Riigi Kinnisvara AS volitatud isikul puudub pädevus otsustamaks võlgade ümberkujundamist, kuna see on Riigi Kinnisvara AS-i põhikirja p 7.2.4 kohaselt üldkoosoleku pädevuses. Maakohus jättis ka hindamata, kas ja millises ulatuses on BIGBANK AS-i nõue hüpoteegiga tegelikult tagatud. Maakohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu

§ 24

lg-le 6 ega määranud peale kohtunõude täitmist võlgniku poolt tähtaega ümberkujundamiskava muutmiseks. Kohtu seisukohtadest ei nähtu, et kohus oleks eristanud võlgniku enda ja võlgniku äritegevusest tulenevaid võlgasid ehk mis on seotud otseselt võlgniku majandustegevusega ning tekkinud seoses R OÜ igapäevase majandustegevusega. 7

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 Arvestades

§ 1

eesmärki on kohtu etteheited mõistliku tulutoova tegevuse puudumisest ning mõistliku majandustegevuse korraldamiseks paljasõnalised ja sisutud, mis ei saa olla alus võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Ka ei ole kohus diskretsioonotsustusele nõutavalt ja

§ 24

lg 4 kohaselt hinnanud seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel võlausaldajatele välja makstava summaga ning asjaoluga, et võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalusega. Eelnimetatud käsitlus tuleb ära tuua ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-13, p 12). Ka ei nähtu, et kohus oleks

§ 24

lg 9 teise lause kohaselt enne kohtumääruse koostamist hinnanud eksperdi nimetamist, arvestades, et võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma ületab 200 000 eurot. Kohus jättis põhjendamatult eksperdi määramata. Selline rikkumine on asjas määrava tähendusega, sest sätte mõtteks on asjaolude õige väljaselgitamine.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 16.08.2016.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Võlgniku seisukoht, nagu oleks maakohus keeldunud menetlusse võtmast juba menetlusse võetud avaldust, on arusaamatu.

§ 28

lg 3 annab kohtule võimaluse ka avalduse läbivaatamata jätmisel tugineda

§-le 17. Hinnates võlgniku esitatud avaldust ja asjas kogutud tõendeid, kohaldas maakohus võlgniku avalduse läbivaatamata jätmisel põhjendatult

§ 17

lg 2 p 1, kuna leidis, et on ebatõenäoline, et võlgnik suudaks ja asuks ümberkujundamiskava täitma. Võlgniku enda avalduse ja täienduste kohaselt ei ole ta viimase kolme aasta jooksul tegelenud tulutoova tegevusega ega üritanud oma võlgnevusi tasuda. Võlgnik ei ole esitanud menetluses tõendeid ega väitnud, et on tööd otsinud. Avalduse kohaselt on võlgniku kogu energia läinud kohtumenetlustele ja suhtlemisele kohtutäituritega. Lisaks märkis võlgnik avalduse lisana esitatud võlanimekirjas, et tal ei jätku rahalisi vahendeid oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, võlgniku toidu-, transpordi- ja sidekulud kannab kolmas isik. Maakohus selgitas määruses, et võlgade ümberkujundamise eeldus on, et avaldajal oleks mingi kindel sissetulek või siis muud rahalised vahendid, mille arvelt oleks tal võimalik reaalselt ümberkujundamiskavas näidatud kohustusi täita. Pelgalt paljasõnaline lubadus jätkata ettevõtlusega, mille tõttu võlgnikul enda sõnul makseraskused tekkisid, ei saa olla mõistlik argument, et võlgnik suudab ümberkujundamiskava täita. Maakohus viitas õigesti, et võlgnik ei esitanud mingeid tõendeid, et seekord võiks ettevõtluse jätkamine olla tulutoov (võimalikud äriplaanid, uued äripartnerid, nendega sõlmitud kokkulepped vms). 7. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et kohtu etteheited võlgnikul mõistliku tulutoova tegevuse puudumisest ning mõistliku majandustegevuse korraldamiseks on paljasõnalised ja sisutud ja ei tulene

§ 1

eesmärgist.

§ 1

lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema 8

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 võlausaldajate õigustatud huve. Seega tuleneb

eesmärgist, et võlgade ümberkujundamisel tuleb arvestada võlgniku maksevõimet, sh võimekust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on võlgade ümberkujundamise menetlus eeldus, et võlgnikul on või vähemalt saab olema mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Kui võlgnik on suurtes võlgades ja nende kasvõi mingis mõistlikus osas tasumiseks igasugune perspektiiv puudub ja/või kui võlgnikul puudub sissetulek, on tema jaoks ainus lahendus pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse järgselt võlgade vabastamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleks üldpõhimõttena lähtuda sellest, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda oluliselt halvemasse olukorda sellega võrreldes, mida ta saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja arvestades võimalusi saada lisa kuni võlgniku võimaliku võlgadest vabastamiseni. 8. Võlgniku väide, et kohus ei eristanud võlgniku enda ja võlgniku äritegevusest tulenevaid võlgasid, on samuti põhjendamatu. Maakohus märkis määruses, et avaldaja väited seoses R OÜ-le kuuluva varaga pole antud asja lahendamisel asjakohased. Seega eristas kohus selgelt võlgniku äritegevust ja iseseisva juriidilise isiku äritegevust, kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluses hindas kohus üksnes võlgniku majanduslikku seisundit ja suutlikust, mitte aga kolmandate isikute majandustegevust. 9.

§ 2

lg 1 kohaselt on võimalik võlgade ümberkujundamise menetluses taotleda rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kas kohustuse täitmise tähtaja pikendamise või kohustuse osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Nõude täies osas kustutamine ei ole võimalik. Maakohus viitas õiguspäraselt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjas sisalduvale seisukohale, mille kohaselt ei oleks võlgniku võlast tervikuna vabastamine kooskõlas võlausaldajate õigustatud huvidega. 10. Kuivõrd maakohus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata

§ 28

lg 3 alusel, puudus kohtul vajadus ümberkujundamiskava sisuliseks analüüsimiseks või hindamiseks. Samuti puudus kohtul vajadus hinnata võlgade ümberkujundamise võrdlusandmeid pankrotimenetlusega ning nimetada ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks eksperti. Pankrotimenetluse kohta tuleb võrdlusandmed esitada ja ekspert tuleb määrata juhul, kui kohus, tuginedes

§ 24lg-le 3 kinnitab ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud.

Kuna maakohus leidis, et võlgnik ei suuda ümberkujundamiskava täita, ei pidanud ta eksperti määrama ega hindama, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväiteid esitanud võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses. Taoline analüüs oleks olnud vajalik asja sisulise arutamise käigus (võlausaldajate vastuväidete hindamisel) üksnes siis, kui kohus oleks olnud veendunud võlgniku võimes ja soovis ümberkujundamiskava täita. 11.

§ 22

lg 4 ei kohusta kohut andma võlgnikule tähtaega võlausaldajatega läbirääkimiste pidamiseks, vaid annab selleks võimaluse. Kuna maakohus leidis, et võlgniku esitatud andmete ja võlausaldajate seisukohtade põhjal ei ole tõenäoline, et võlgnik suudab ümberkujundamiskava täita, ei olnud kohtul ka mingit vajadust täiendava tähtaja andmiseks võlgniku ja Riigi Kinnisvara AS vaheliseks läbirääkimiseks võla suuruse või ümberkujundamise üle. 12. Võlgniku viide sellele, et maakohus ei ole kontrollinud Riigi Kinnisvara AS esindaja volitusi, ei ole asjakohane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 222 lg 1 sätestab, et õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki 9

(10)Tsiviilasi nr 2-16-5461 menetlustoiminguid. Toimikus on Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme poolt väljastatud volikiri (I kd, tl 119), mis tõendab kõiki vajalikke õigusi esindajal Riigi Kinnisvara AS nimel kohtuasjas seisukohtade esitamiseks. Riigi Kinnisvara AS põhikirja p 9.1 alusel võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. 13.

§ 8lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.