2-16-13383/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13383 Tsiviilasi A C hagi J C vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A C, isikukood *, elukoht * Kostja J C, isikukood */*, elukoht * Kohtuistungi aeg
2. september 2016 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada A C (isikukood *) ja J C (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *
5. aastal * ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
6. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
7. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 05.
8. 2016.a. esitas hageja A C Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja J C vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud * 1983.a. Hageja leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, kuna pooled ei ela koos alates
9. aasta detsembri kuust. Hageja elab * Vabariigis, kostja * Vabariigis. 19.09.2016.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et kostjaga koos elas ta vaid 10 kuud. Koos elasid pooled veebruar 1983 kuni detsember
10. Pärast poolte ühise poja sündi kolis hageja ära Tallinnasse elama. Hagejale teadaolevalt on kostja oma praeguse elukaaslasega koos elanud juba 26 aastat. Hageja soovib poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht Kohus kuulas kostja isiklikult ära 26.09.2016 menetlustoimingul. Kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja selgitas, et hagejaga ei ole ta koos elanud 32 aastat. Oma praeguse elukaaslasega on kostja koos elanud üle 30 aasta. Kostja nõustus, et kohus poolte abielu lahutab. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *
11. aastal välisriigis. Abielu sõlmimise kohta on koostatud abieluakt nr *. Kohtule on hageja poolt esitatud abielutunnistus, millest nähtub poolte abielu sõlmimine * 1983.aastal *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Käesoleval juhul on kostja elukoht * Vabariigis, seega ei ole perekonnaseisuasutus pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud
12. aastal. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela koos juba 32 aastat on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. 2 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3