Obsah (8)

§ 46§ 124§ 71§ 3§ 152§ 43§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1574 Määruse kuupäev ja koht 7. november 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006 korrald

) § 150 sellele mõistele siiski sisu. Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne mõjuv põhjus. Kaebaja pidi olema ehitusloast ja Tartu Linnavalitsuse 08.08.2016 korralduse nr 1209 p-st 1.

1. teadlik, vaidlustamise tähtaeg on läbi ning menetlustähtaja ennistamiseks puudub põhjendatud alus. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks pole kaebaja soovinud varasemalt ehitusluba vaidlustada, kuigi oli loast teadlik. Loetledes kaebuses üle väidetavaid seisukohti nii ehitusprojekti kui muude asjaolude kohta, on põhimõtteliselt samasisuline taotlus esitatud 17.05.2012 Staadioni tn 61 kasutusloa kehtetuks tunnistamisel, mis jäeti Tartu Linnavalitsuse poolt rahuldamata. On väheusutav, et isik ei teadnud
2. aastal välja antud ehitusloast, olles ise samal ajal maja kaasomanik ja olles loamenetluse protsessi juures. Lisaks lõid hoone kaasomanikud, sh kaebaja ise, ettevõtte eesmärgiga maja renoveerida. Vastustaja peab vajalikuks korrata Tartu Linnavalitsuse 09.07.2012 korralduses „Kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamine“ märgitud linnavalitsuse seisukohta, et ehitist laiendati vastavuses 08.08.2006 ehitusloa nr 2200/06 taotluse aluseks olnud ehitusprojektile ja selle muudatustele. Pärast ehitustööde lõpetamist taotlesid kinnistu kaasomanikud ühiselt (sh ka XXX ise) osakonnast kasutusluba. Korraldus tõendab asjaolu, et isik oli teadlik tema hoonele välja antud ehitusloast. Lisaks on kasutusloa taotluses kaebaja isiklikult oma käega kirjutanud p-s 2: „Ehitusluba nr 2200/06 väljaandmise päev 08 kuu 08 aasta 2006.“ Kaebajal on olnud võimalus vaidlustada ehitusluba enam kui 10 aastat, kuid ta pole seda teinud. Pigem viitab antud olukord kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisele. Lisaks on kaebuses väidetud, et sugulased on loamenetlusest varasemalt teadlikud, aga pole väidetavalt kaebaja tervislikule seisundile viidates soovinud temaga sel teemal rääkida. 2 Kohtu seisukoht 7.

§ 46

lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 1209 on antud 08.08.

1. Seega oli tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg hiljemalt 08.08.
2. Kaebus Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006 korralduse nr 1209 p 1.
3. õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kohtule esitanud peaaegu seitse aastat tähtajast hiljem 04.08.
4. 8.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Käesoleva määruse p-st 7 nähtuvalt ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebaja on koos kaebusega esitanud tähtaja ennistamise taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt võivad kaebetähtaja ennistamise aluseks olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

1. Kaebaja põhjendab, et sai vaidlustatud haldusaktist teada alles
2. aasta mai lõpus ning ta ei olnud varasemalt teadlik ehitusloa menetlusest. Samuti on kaebajal esinenud olulised ja kestvad takistused kaebuse esitamiseks menetlustähtaja jooksul, s.t tervisehäired jne. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodu ei õigusta kaebetähtaja ennistamist.
3. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta sai Tartu Linnavalitsuse 08.08.2006 korraldusest nr 1209 ja Staadioni tn 61 korterelamu laiendamiseks ehitusloa väljastamisest teada alles
4. aasta mai lõpus, mistõttu esitati kaebus alles käeoleva aasta augustis. Korterelamu kaasomanikud, sh kaebaja ise, lõid ettevõtte eesmärgiga maja renoveerida. Kaebaja on vastustaja poolt kohtule edastatud kasutusloa taotlusele ise käsikirjaliselt märkinud ehitusloa andmed ning loa väljaandmise päeva, kuu ja aasta. Samuti on kaebaja 17.05.2012 esitanud taotluse korterelamule Staadioni tn 61 väljastatud 30.07.2008 kasutusloa nr 1918/08 kehtetuks tunnistamiseks, mille Tartu Linnavalitsus 09.07.2012 korralduses nr 758 „Kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamine“ rahuldamata jättis. Tartu linn märkis eeltoodud otsuses, et Staadioni tn 61 korterelamu laiendamiseks väljastati 08.08.2006 ehitusluba nr 2200/
5. Samuti nähtub, et korterelamu on kasutusel olnud juba
6. aasta suvest ning kaebajale on edastatud dokumente seonduvalt vaidlusaluse kinnistuga. Seega on ilmselge, et kaebaja on olnud teadlik ehitusloa menetlusest ja ehitusloa väljastamisest.
7. Kohus mõistab, et kaebajal esinevad erinevad põhjused, miks kaebuse esitamine võib olla ebamugav ja raskendatud, kuid tegemist ei ole mõjuvate põhjustega, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, kuna kaebuse esitamine oli siiski võimalik. Vaidlustatud haldusakt väljastati üle kümne aasta tagasi, kuid kaebaja jättis asjakohased õiguskaitsevahendid tähtaegselt kasutamata. Kaebaja oleks ka varasemalt, s.o tähtaegselt, saanud kohtule esitada kaebuse esindaja kaudu ning mitte isiklikult, nagu on tehtud ka praegu. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegevusetus viitab pigem hoolsuskohustuse rikkumisele.
8. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määruse nr 3-3-1-30-13 pst 12 lähtudes ning kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kaebetähtaja rikkumise on tinginud kaebaja enda tegevusetus ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.

§ 3

152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

14. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes

§ 152

lg 1 p-st 2 ja

§ 124lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 15.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel ning kaebaja on kohtule 04.08.2016 tasunud riigilõivu 15 eurot, siis tagastab kohus kaebajale tasutud riigilõivu summas 15 eurot. 16.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis jäävad poole menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 4