← Eesti

2-13-23823/155

Obsah (8)§ 667§ 551§ 563§ 659§ 656§ 666§ 173§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2016, Tallinn 2-13-23823 Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend JB avaldus lepitusmenetl

) § 551 lg-le 1 ja § 378 lg 3 p-le 2 ning perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-tele 1 ja

  2. Kohtule on tsiviilasja eelnevast menetlusest teada, et ema takistab kõigiti isa ja laste suhtlemist. Ema on esitanud kolme korral isa suhtes avaldusi politseisse, et isa on olnud laste suhtes vägivaldne. Kahel korral on menetlus lõpetatud. Ühe avalduse esitas ema aprillis 2016 ning selles on menetlus käimas. Tsiviilasja eelneva menetluse käigus alates maist 2013 kuni käesoleva ajani ei ole kinnitamist leidnud isa vägivaldsus laste suhtes. Seega ei ole tuvastatud isa ohtlikkust lastele. Ema ei soovi jätkuvalt isa ja laste suhtlemist. Ema peegeldab enda suhtumist laste isasse ka lastele, kinnitades muuhulgas, et „ema on lapsed ja lapsed on ema“. Ema arvab, et tema erimeelsuste tõttu laste isaga ei pea ka lapsed isaga suhtlema. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et ema kahjustab isa ja laste suhet ning nende suhte õõnestamise kaudu kahjustab ema lapsi. Ema on loonud lastele negatiivse isakuvandi, mis on mõjunud eriti tütrele. Lastelt isa äravõtmine ema poolt kahjustab laste elu tervikuna. Isa on suhelnud lastega nii palju, kui ema lubab sealhulgas on puudutatud isik II viibinud sagedasti isa elukohas, ja üksikutel kordadel on isa juures kodus viibinud ka puudutatud isik I. Puudutatud isik II on käinud alaliselt isa korraldatud trennides. Isa osaleb puudutatud isiku II koolielus. Isa hoolitseb laste eest, panustades rahaliselt olulisel määral. Kohus ei tuvastanud isa kahjulikku mõju lastele, küll aga tuvastas ema kahjuliku mõju juba
  3. aasta kohtulahendis. Eeltoodu põhjal ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset ema taotletud kujul, s.o anda menetluse ajaks puudutatud isiku II viibimiskoha otsustusõigus emale ja keelata isal puudutatud isikuga II suhtlemine.
  4. Maakohus kuulas lapsed menetluses ära ja rääkis mõlema lapsega eraldi. Puudutatud isik I nimetas ärakuulamisel samu asju, mida
  5. aasta ärakuulamisel: „isa elukohas on halb energia, seal hakkab kohe midagi „pigistama““, „isa käib naistes“, „ isa lõi mind, kui olin 6-aastane“. Puudutatud isik I oli ärakuulamisel väga kindlameelne oma seisukohas, et „isa on halb“. Puudutatud isik II oli ärakuulamisel kurb isaga seotud küsimustes. Ta rääkis kurvalt, mis nad koos isaga on teinud ja ütles, et sellised tegevused „ei ole huvitavad“. Kurva näoga rääkis, et ta ei taha enam isa juures džuudos ja karates käis, põhjendada ei osanud. Vastused küsimustele tema ja isa suhtlemise kohta ütles puudutatud isik II siis, kui kohtunik lubas talle, et vastuseid ema teada ei saa. Eeltoodud põhjusel ei ole puudutatud isiku II seisukohta tema ja isa suhtlemise kohta määruses esitatud. 4

(7)Laste ärakuulamisel jõudis kohus seisukohale, et puudutatud isik I esitab endiselt ema väljendatud seisukohti, mida peab enda omadeks. Võrreldes ajaga kaks aastat tagasi, esitas puudutatud isik I nimetatud seisukohti endisest veendunumalt. Kohus järeldas sellest, et ema on kahe aasta vältel puudutatud isikut I isaga seotud küsimustes veel enam kahjustanud ning puudutatud isiku I seisukohti kinnistanud. Puudutatud isiku I ärakuulamisest järeldas kohus, et laps püüab rääkida ema poolt sisendatud halba isa kohta ning see põhjustab tema sisemist segadust ja kurvastust, kuna lapsel endal ei ole isaga seotud halbu kogemusi ning ta soovib isaga koos olla.
  1. Maakohus jõudis veendumusele, et ema kahjustav mõju suhetes isaga on lastele väga suur ja isa ning puudutatud isiku II suhe on lähedane. Seega määras kohus isa ja puudutatud isik II kohtumised samas mahus kui
  2. oktoobri 2014 määrusega. Kuna ema on väga tugevalt puudutatud isiku I suhteid isaga kahjustanud, siis isa ja puudutatud isiku I suhtlemised peavad toimuma kontrollitud keskkonnas Tallinna Perekeskuses. Seal on ema võimalused kohtumist mõjutada piiratud ning on võimalik jälgida isa oskusi tütrega suhtlemisel ja isa ning last juhendada. Eestkosteasutus on pere juba Tallinna Perekeskuse järjekorda pannud. MÄÄRUSKAEBUS
  3. Puudutatud isik III esitas
  4. juulil 2016 määruskaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud määrus tervikuna ja uue määrusega määrata isa ja laste suhtlemise kord ja korraldada nende suhtlemist järgmiselt:  puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga II igal teisipäeval ja neljapäeval kl 16.00 kuni 20.00;  puudutatud isik II viibib puudutatud isiku III juures iga paarisnädala nädalavahetusel reede õhtust alates kl 16.00 kuni pühapäeva õhtul kl 20.00;  suvel s.o
  5. maist
  6. augustini, kohtub puudutatud isik III puudutatud isikuga II järgmiselt:
  7. maist
  8. juunini;
  9. juunist
  10. juunini;
  11. juunist
  12. juulini;
  13. juulist
  14. juulini;
  15. juulist
  16. juulini;
  17. augustist
  18. augustini ja
  19. augustist
  20. augustini, võttes lapse esimesel päeval kl 10.00 ja tagastades viimasel päeval kl 20.00;  sügisvaheajal on puudutatud isik II neli päeva emaga ja isaga viis päeva ning kevadvaheajal on puudutatud isiku II viis päeva emaga ja neli päeva isaga;  jõulupühade (
  21. detsembril alates kl 10.00 kuni
  22. detsembril kl 19.00) ja uusaasta (
  23. detsembril alates kl 10.00 kuni
  24. jaanuaril kl 19.00) ajal on puudutatud isik II vaheldumisi kord puudutatud isikuga III, kord avaldajaga.
  25. aastal on puudutatud isiku II jõulupühade ajal puudutatud isikuga III ja uusaasta ajal avaldajaga;  puudutatud isiku II üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas maja ees või muus kohas Tallinna piires. Lapse isa teavitab oma saabumisest lapse ema ette, kas helistades või sms-i teel;  nädalavahetusel, kus puudutatud isik II on emaga ja ema ei saa teda treeningule viia, teatab avaldaja sellest puudutatud isikule III reedel hiljemalt kl 20.00 e-posti teel. Sellisel juhul võtab puudutatud isik III laupäeval puudutatud isiku II lapse elukohast või lapse ema viibimiskohast ja viib lapse tagasi lapse elukohta või lapse ema viibimiskohta kohe pärast treeningut. Avaldaja viibimiskoht peab jääma Harju maakonna piiridesse (laupäeviti osaleb puudutatud isik II džuudo treeningutel alates kl 10.30 kuni 13.
  26. Laps peab olema kohal vähemalt 15 minutit enne treeningut);  kui puudutatud isiku II haiguse tõttu jääb kohtumine ära, on isal õigus koheselt külastada last lapse kodus; 5
(7) puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga I Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse korraldamisel. Kui puudutatud isik I soovib, kohtub puudutatud isik III temaga ajal, mil puudutatud isik III kohtub graafiku järgi puudutatud isikuga II. Kohtumised toimuvad ilma avaldajata;  laste, puudutatud isiku III ja tema sugulaste sünnipäevadel on puudutatud isikul III õigus kohtuda lastega vähemalt neli tundi puudutatud isiku III poolt valitud kohas sealhulgas ei pea lapse sünnipäeva pidamine toimuma lapse sündimise päeval, vaid kuni kaks päeva enne või kaks päeva pärast sünnipäeva. Samuti palus puudutatud isik III tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada maakohtu määratud suhtlemise korra rikkumisel avaldaja poolt, sh anda kohtutäiturile õiguse määrata avaldajale sunniraha, kui ta takistab lastel puudutatud isikul III kohtu määratud ajal, kohas ja viisil suhelda ja kasutada jõudu lastega suhtlemise võimaldamiseks seda takistava avaldaja vastu. Menetluskulud palus puudutatud isik III täies ulatuses panna avaldaja kanda. Määrus kitsendab puudutatud isik III õigust kohtuda puudutatud isikuga II ülemääraselt ning ei võimalda tal pöörduda kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole. MENETLUSE EDASINE KÄIK 14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale, lastele määratud esindajale ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Avaldaja määruskaebusele ei vastanud, lastele määratud esindaja ja viidatud eestkosteasutus leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule. 15. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele täpsustas puudutatud isik III 9. detsembril 2016 määruskaebust ja palus vaidlustatud määruse tühistada vaid resolutsiooni p 2 osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise osas tuleb vaidlustatud määrus (resolutsiooni p-d 2 ja 3)

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus ei tee asjas ise uut määrust, samuti ei saa selleks kohustada maakohut. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 17. Maakohus on ekslikult kohaldanud

§ 551

lg 1 ja § 378 lg 3 p 2, kuna puudutatud isiku III ja laste suhtlemise kord on kindlaks määratud maakohtu 6. oktoobri 2014 lahendiga. Seega puudub vajadus käesoleva asja menetluse ajal esialgse õiguskaitse korras isa ja laste suhtlemist reguleerida.

§ 563

lg 5 näeb ette, et lepitusmenetluse raames peab kohus püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Kui kohus näeb, et kokkulepe pole võimalik, tuleb

§ 563lg 7 järgi teha määrus, millega tunnistatakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

Lepitusmenetluse nurjumise korral ei ole välistatud suhtlemiskorras teatavate korrektiivide tegemine, kui see on vajalik kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmisraskuste tõttu. Põhjendatud on jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmisraskuste tõttu algatatud lepitusmenetluse nurjumise korral muuta suhtlemiskorda, kui see on vajalik suhtlemiskorra sujuva täitmise tagamiseks põhjusel, et suhtlemiskord ei toimi. Siiski ei ole selliste muudatuste tegemine kohane esialgse õiguskaitse korras. Tulenevalt

§ 563

lg 8 mõttest ei saa lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetlust läbi viia enne lepitusmenetluses sisulise lahendi tegemist. Seega ei ole põhjendatud kohtu algatusel rakendatava esialgse õiguskaitse korras anda lepitusmenetluse ajaks täitmisvõimalusi vastavalt TMS § 28 lg-te 2 ja 3 sisule. 6

(7)Maakohus rikkus lisaks määruse põhjendatuse nõuet, sest vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks tuleb puudutatud isiku III suhtlemist lastega korrigeerida võrreldes
  1. oktoobri 2014 määruses kindlaksmääratud korraga. Maakohus märkis, et ta ei tuvastanud puudutatud isiku III kahjulikku mõju lastele, pigem takistab ema puudutatud isiku III ja laste suhtlemist. Asjaolu, et avaldaja kahjustab laste ja isa suhet, ei saa olla aluseks puudutatud isiku III suhtlemise piiramisele lastega.
  2. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu määrus kohtu algatusel esialgse õiguskaitse kohaldamise osas tühistada. Kuigi määruskaebuse esitaja soovis vaidlustada ainult määruse resolutsiooni p 2 (suhtlemiskorra tingimused), siis tühistab ringkonnakohus

§ 659

kaudu kohalduva

§ 656lg 4 alusel ka resolutsiooni p 3 (täitmiskorra määramine).

Käesoleva määruse eelmise p 17 eelviimase lõigu kohaselt ei saa suhtlemiskorra täitmiseks vajalikke kõnealuseid otsustusi teha esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Ringkonnakohus ei tee ise uut määrust ega kohusta selleks maakohut. Arvestades kohtu algatusel esialgse õiguskaitse kohaldamise eripäraga on maakohtul piisav diskretsiooniõigus ise kaaluda, kas kohaldada uuesti esialgset õiguskaitset lepitusmenetluse ajaks. Kuna puudutatud isik III taotles määruskaebuses lisaks maakohtu vaidlustatud määruse tühistamisele ka uue määruse tegemist, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 19. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

Sarnaselt hagi tagamisega on ka esialgse õiguskaitse määrus selline, millega sisuline menetlus ei lõppe (vrd Riigikohtu

  1. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 10 teine lõik).
  2. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise või tühistamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus ka

§ 173lg 1 esimene lause mõttes, siis menetluskulude jaotust selles ei märgita.

21.

§ 477

¹ lg 2 teise lause ja § 390 lg 1 esimese lause alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse (vt nt Riigikohtu

  1. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-15, p 14 esimene lõik, samuti selles viidatud
  2. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-115-11, p 9). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.