4-16-7709/2

4-16-7709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7709 (2317,16,007182) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Alver Liira, ik 37610010275, elukoht: XXXX Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Alver Liira süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.12.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Alver Liiralt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, uuringu tegemise kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, joobeseisundi kohta hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, so kokku menetluskulu summas 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot, mis tuleb 3 (kolm) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Alver Liira, 4-16-7709, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Alver Liirale posti teel tema elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud amfetamiini sisaldav pulber kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel 1 kehtestatud korras.
9. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja väärteotoimiku juurde võetud pakendid (ühes pakis), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 09.11.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 04.10.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1440979 nähtuvalt peeti 16.07.2016 kell 01.50 Tallinnas Tulika 48 maja juures kinni Alver Liira, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusel amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, samuti leiti tema juurest minigrip kilekotikesed roosakasbeeži pulbriga, milline pulber massiga 2,11 grammi aineekspertiisi kohaselt sisaldas endas 23% amfetamiinsulfaati, mis sisaldas endas 0,36 grammi amfetamiini. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, samuti ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes NPALS § 3 lg 1 keeldu ning pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Käib XXXXjuures võõrutusravil teist kuud. Rahatrahvid eelmiste väärtegude toimepanemise eest peetakse kinni palgast kohtutäituri kaudu. Töötab ametlikult XXXXOÜs, palk sõltub ilmast. Keskmine palk 400-500 eurot. Ülalpidamisel on 6 aastane tütar. Ema on lapse hooldaja, elab nendega koos, maksab lapsele elatisraha. Palve oleks asendada arest üldkasuliku tööga. Üks rahatrahv asendati 5 tunni üldkasuliku tööga, see on tehtud. Tööd teeb 5 päeva nädalas, hetkel on haiguslehel, sapikivide operatsioon oli 18.10.
11. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et asi saadeti kohtusse aresti määramiseks. Varem korduvalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja karistused ei ole mõju avaldanud. Seetõttu taotleb aresti 10 päeva. Välja mõista 267 eurot, mis koosneb joobe tuvastamise kulust ja uuringu kulust ning ekspertiisi kulust. Aine konfiskeerida ja hävitada, samuti pakend. Politsei leiab, et kuna menetlusalusele isikule oli juba asenduskaristust määratud, sellele vaatamata pani toime veel kaheksa väärtegu, siis ei toeta kohtuväline menetleja mõistetava aresti asendmist üldkasuliku tööga. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati uuringu nr 1520T kohaselt menetlusaluse isiku organismis amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus, samuti hinnangut joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, millest nähtuvalt tuvastati menetlusalusele isikul amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused, kuid joobe puudumine, samuti tutvunud aineekspertiisi aktiga, mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud roosakasbeežis pulbris 0,36 grammi amfetamiini, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. 2 Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi ning menetlusasluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18.07.2016 koostatud uuringust nr 1520T nähtuvalt on menetlusaluse isiku bioloogilises vedelikus tuvastatud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus. 19.08.2016 koostatud aineekspertiisist nähtuvalt sisaldasid menetlusaluse isiku juurest leitud minigrip kilekotid roosakasbeeži pulbrit massiga 2,11 grammi ning pulber sisaldas endas 23% amfetamiinsulfaati, mistõttu sisaldas pulber endas amfetamiini 0,36 grammi. Menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin, samuti menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid selle kohta, et arst oleks talle amfetamiini ja metamfetamiini käitlemiseks ettekirjutust teinud ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või metamfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud ja omas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine, valdamine ja omamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi
12. aasta jooksul samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral rahatrahvidega, millised on jäetud tähtaegselt tasumata. Seejuures on teda viimase samalaadse väärteo toimepanemiselt kinni peetud kaks nädalat enne käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemiselt kinnipidamist. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud ka teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata ning menetlusalusel isikul on 18 kehtivat väärteokaristust. Üks rahatrahv on tasumata jätmise tõttu asendatud üldkasuliku tööga. Sellised asjaolud viitavad sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks, kuid sellele vaatamata jätkab ta rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid nii NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest kui ka teiste väärtegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, kuigi isik on toime pannud ühe ja sama väärteo erinevad süüteokoosseisud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd teda ei ole varem arestiga karistatud. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, leiab kohus, et mõistatava karistuse võib määrata kandmisele ositi, võimaldamaks menetlusalusel isikul arest ära kanda tööst vabal ajal pooleteise kuu jooksul. 3 Puutuvalt taotlusesse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga asub kohus seisukohale, et selline asendamine oodatud mõju ei avaldaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on üks rahatrahvidest täitmise võimatuse tõttu asendatud üldkasuliku tööga, mille menetlusalune isik tegi ära
13. aasta veebruari lõpuks. Pärast üldkasuliku töö tegemist on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist ning teda on pärast üldkasuliku töö tegemist karistatud rahatrahvidega veel seitsmel korral, millele lisandus käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olev väärtegu. Seega ka üldkasulik töö ei saa menetlusalusele isikule oodatavat mõju avaldada. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu tegemisega, hinnangu andmisega ja aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta töötab ja menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on aasta jooksul juba kolmel korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on tema sissetulek alla keskmise ja tal on ka ülalpidamiskohustus elatise maksmise näol, peab kohus võimalikuks määrata menetluskulude tasumise kolme kuu jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4