1-11-7393/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7393 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28.septembri 2016 määrus süüdimõistetu Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artemi Kurvits 36705232752), määruskaebuse (isikukood RESOLUTSIOON
2. Viru Maakohtu 28.septembri 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Artemi Kurvitsa määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Vangla esitas 25.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artemi Kurvits (endine nimi Artemi Šlotov) kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 05.07.2011 kohtumääruse nr 1-11-7393 alusel, mille kohaselt KrMS § 483 lg 1 alusel tunnistati lubatavaks A. Šlotovi suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu 07.12.2007.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. A. Šlotovi süütegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 13 aastat ning KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.07.
5. 1.
6. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta samuti viiendat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Esimene kuritegu oli vargus, sellele järgnes tapmise katse, raske tervisekahjustuse tekitamine ning käesolevalt tapmine. Üldpildis on isiku käitumine sarnane varasemaga – kuriteod on toime pandud impulsiivsuse ja emotsioonide kontrollimatuse tõttu. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel, töötanud ASXXXX metallitsehhis abitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Viha juhtimine. Lisaks on ta 1 läbinud riigikeele A1-taseme kursuse. Kinnipeetava suhtes on vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud VangS § 69 sätteid – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. 1.
7. A. Kurvits on sündinud Eestis, kuid alates
8. aastast elas Venemaal. Vabanedes on tal võimalik asuda elama XXXX , Jõhvi sotsiaalmajja, kus pakub majutusteenust MTÜ XXXXXXX. Antud teenusega on isikule tagatud elukoht ning tugiisik vabaduses toime tulemiseks. Rahalised nõuded isikul puuduvad, vabanemisfondis on hoiustatud 1200,90 eurot. Isik on keskharidusega. Pärast põhihariduse omandamist jätkas ta õpinguid Toiduainete Tehnikumis kokk-kondiitri erialal. Isiku sõnul omandas ta eelmise vangistuse jooksul keevitaja ning puusepa erialad. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Käesolevalt soovib isik taas õppima asuda, kuid julgeoleku kaalutlustel ei ole see võimalik olnud.
9. aastal alustas ta abikoka eriala õpet, kuid konfliktide tõttu kaaskinnipeetavatega ei lõpetanud. Enne käesolevat vangistust töötas kinnipeetav Venemaal mitteametlikult, Eestis ta ametlikult töötanud ei ole. Viimati töötas isik ametlikult Eesti NSV ajal tehasetöölisena. Käesolevalt ei ole võimalik hinnata isiku majandusliku toimetuleku oskust, sest puudub reaalne info tema majandusliku olukorra kohta enne vangistust. Isik ise hindab oma majanduslikku olukorda heaks. Vangistuses on ta saanud tuttavatelt mõningast materiaalset abi. Kinnipeetav osales ka tööhõives, kuid on esinenud töödistsipliini rikkumisi (ebaviisakas käitumine tööandjaga ja töökorralduste eiramine), samuti tööst keeldumist. Vabanemisjärgse igapäevase toimetuleku määrab tema soov töötada ja suutlikkus leida endale töökoht. Töökoha leidmine ei pruugi õnnestuda, kuna isik on väga pretensioonikas ega soovi alluda tööandja korraldustele. Määratud on tugiisik, kes toetab vabanemisel töökoha leidmist. 1.
10. Isikul puudub Eestis lähivõrgustik. Kinnipeetava sõnade järgi ema L.M. ja õde J.P. elavad Lätis. Väidetavalt suhtles ta nendega Venemaal karistuse kandmise ajal kirjade teel. Käesoleva vangistuse jooksul suhtles telefoni teel õe J.P. , viimati
11. aastal. Isiku sõnul ei ole ta rohkem suhelnud, sest tal puuduvad rahalised vahendid. Varasema info põhjal nähtub, et suhted lähedastega on katkenud umbes 18 aastat tagasi (ka isik kinnitab seda). Emaga katkesid suhted peale isiku viimast vangistust. Varem oli ema poega toetanud ja uskunud muutustesse tema käitumises, kuid praeguseks olevat pettumus selleks liiga suur. Samuti nähtub varasemast infost, et isikul oli Venemaal elukaaslane, kellega on ühine laps (sündinud 2005). Isik selgitas, et tegemist oli fiktiivse kooseluga ning ta ei ole lapse bioloogiline isa. Peale isiku Eestisse naasmist ei ole omavahel suheldud ning isik ei soovi ka suhteid taastada. Sõpru-tuttavaid ei osanud J.P. nimetada, kuid õe hinnangul kardeti isikut tema agressiivse suhtlemismaneeri ja vägivaldse käitumise pärast. Varasema info kohaselt on isik tunnistanud, et tema suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest. Käesolevalt kinnitab isik, et suhted on katkenud ning suhtleb nüüdseks isikutega, kellel puudub kriminaalne taust. Samas peab isik kirjavahetust kaaskinnipeetavatega. Hoolimatule elustiilile viitab korduv kriminaalne käitumine. Isiku sõnul alkoholi ta ei tarvitanud. Ametlikes registrites on olemas info, et esimene kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes. Praegune kuritegu ei ole seotud alkoholi tarvitamisega. Eelnevatest riskihindamistest nähtub, et õe sõnul on isikul olnud varasemalt probleeme alkoholi liigtarvitamisega. 1990.a kohtuotsuses on olemas info, et isik vajab sundravi toksikomaania vastu. Isik ise ei tunnista sõltuvusainete tarvitamist ning sõltuvust diagnoositud ei ole. Vestlusel tunnistas kinnipeetav, et on proovinud ka kanepit. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. 1989.a oli suitsiidikatse, isik lõikas veenid läbi ning proovis 2 ennast üles puua. Ise seletas, et tahtis tähelepanu. Isik on tihti ebastabiilses emotsionaalses seisundis, kergesti ärrituv, ei oska oma emotsioone kontrollida, agressiivne. Ei ole võimalik hinnata, kuidas isiku vaimne tervis võiks mõjutada tema käitumist vabaduses. Vestlustel on kinnipeetav tihti manipuleeriv ning püüab näidata ennast kannataja rollis. Isik on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vanglas on esinenud distsipliinirikkumisi. Käitumine on agressiivne, provokatiivne, ebastabiilne, isik ei oska oma negatiivseid emotsioone kontrollida. Igas asjas näeb negatiivset külge, süüdistab teisi, ei näe endas probleeme. Isik on võimeline ka kainena korda saatma raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval ei ole realistlikke eesmärke, puudub probleemide lahendamise oskus, oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Ta on impulsiivne ja võib käituda vägivaldselt. Impulsiivsust ja sellega kaasnevaid probleeme tunnistab ka süüdimõistetu ise. Vanglas on isik toime pannud kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise. Venemaa vangla iseloomustusest nähtub järgmine: "Isik käitus agressiivselt ja asotsiaalselt. Mõjutusmeetmetele ei reageerinud, järeldusi ei teinud, korduvalt rikkus kodukorda. Provotseerib kaaskinnipeetavaid. Administratsiooniga käitub väljakutsuvalt, jõhkrutseb. Loob konfliktsituatsioone, süüdistab kõiges vanglat". Kinnipeetav tunnistab, et suurema osa elust tegeles ta kriminaalse tegevusega. Viru Vanglas käitub isik ametnikega üleolevalt, kohati agressiivselt, süüdistab vanglaametnikke provokatsioonides ning seaduste moonutamises. Arvab, et talle avaldatakse survet. Ise provotseerib konfliktsituatsioone nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega. Isikul puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 23% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Eeltoodud informatsiooni põhjal ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
12. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et A. Kurvits elas enne vangistust Venemaal, mistõttu puudub info tema lähedaste kohta. Enne Venemaale minekut elas isik Tartu linnas. Vabanedes tuleb tal pöörduda Tartu linna sotsiaalosakonna poole seoses elukoha probleemiga ja sotsiaaltoetuste küsimuses. Üheks variandiks on võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asuda isikul nõustamisteenusega ajutisele majutusteenusele, mis on mõeldud vanglast ennetähtaegselt vabanenutele. Majutuskohad asuvad Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Harjumaal Lootuse külas. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Arvestades asjaolu, et isikul on vangistuses toime pandud korduvad rikkumised on käesoleval hetkel vähe tõenäoline, et ta on valmis vabanedes kontrollnõudeid täitma. Suur on oht, et isik suundub vabanedes tagasi Venemaale ja hoidub karistuse kandmisest.
13. Maakohus leidis, et A. Kurvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta samuti viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme eluvastase kuriteo – tapmise – eest ning et tema poolt toimepandud kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et tal on esinenud konflikte kaaskinnipeetavatega. Vanglaametnikega käitub isik kohati agressiivselt ning et tema suhtes on korduvalt kohaldatud VangS § 69 sätteid – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel ei ole isikul 3 garanteeritud töökohta, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kohus leidis, et A. Kurvitsa puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 4 aastat 9 kuud ei vastaks tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ühiskonna ega kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub ringkonnakohtul maakohtu määrus uuesti üle vaadata ja see tühistada. A. Kurvits palub anda talle võimalus ja lubab olla vabanemise korral seaduskuulekas. Ringkonnakohus leiab, et 10-leheküljeline kaebus ja selle lisa sisaldab koormavalt mitteolulist, millele kohus tähelepanu ei omista. Nimelt kirjeldab süüdimõistetu mitmesuguseid juhtumeid vanglaeluga seoses, samuti väidab, et talle on pidevalt ülekohut tehtud, kuid need asjaolud ei ole ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul uurimisobjektiks. Kaebusega koos esitatud täiendavad dokumendid, mis kajastavad Viru vangla ametnike tegevust ja selle kontrolli, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kurvitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid uusi asjaolusid, millele maakohus poleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle põhjaliku analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Oluline on märkida, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (muuhulgas tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).
17. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga, kuid A. Kurvitsa isiku puhul on negatiivseid asjaolusid ilmselgelt rohkem kui positiivseid, ning seega pole tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
18. A. Kurvits väidab kaebuses järjekordselt, et vanglatöötajad ja prokuratuur on tema kohta esitanud sihilikult negatiivse iseloomustuse ja on tema suhtes ülekohtused. Taolisi väiteid on varasemalt juba kontrollitud ning need väited ainuüksi ei saa olla A. Kurvitsa ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel käesoleval juhul olulist kaalu omavad. Vangistusasutuse võimalikke eksimusi ja töökorralduse puudujääke ei lahendata käesoleva määrusega. Maakohus on ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel võtnud põhjalikult arvesse paljusid asjaolusid ja ringkonnakohus nõustub, et kindlasti tuleb rõhutada, et süüdimõistetu poolt on toime pandud raskeim isikuvastane kuritegu – tapmine, mille toimepanemise eest ta karistust kannab. A. Kurvitsa vabastamine ei oleks käesoleval juhul kooskõlas üldise õiglustundega. 4
19. Ringkonnakohus märgib, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Kurvitsa puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks. Seega vaatamata käesolevaks ajaks kantud pikaajalisele vangistusele, tuleb A. Kurvitsal karistuse kandmist jätkata.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 28.septembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Maarika Kuusk