Obsah (12)

§ 184§ 189§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 831§ 57§ 58§ 56§ 183

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3261 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 184

lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. august 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Aleksander Taltsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Aleksander Talts Isikukood: 39709202724; elukoht: XXXXX, Tartu; töökoht: XXXXX Gümnaasiumi
2. klassi õpilane; kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2015 vabastatud
4. 2015; tõkend: elukohast lahkumise keeld. Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
5. augusti 2016 otsus muutmata ning Aleksander Taltsi kaitsja Aivar Kello apellatsioon rahuldamata. KrMS § 175 lg 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot, advokaat Aivar Kello poolt Aleksander Taltsile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS §-de 185 lg 2 alusel välja mõista Aleksander Taltsilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 288 eurot riigituludesse. Aleksander Taltsil tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulu summas 288 eurot otsusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU Tartu Maakohtu 05.08.2016 otsusega tunnistati Aleksander Talts süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati A. Talts süüdi ka

§ 189lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

Lähtudes

§ 64lg-st 1, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning A.

Taltsile mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Taltsi karistusaja hulka eelvangistus 09.11. – 11.11.2015, s.o 3 päeva, ning A. Taltsile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat, 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel ei pööratud A.

Taltsile mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati vangistus kestusega 3 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistusest täitmisele 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust, kui A. Talts ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg-s 1 määratud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 21 määratud kohustust.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 05.08.2016.

§ 831lg 1 alusel konfiskeeriti Tartu Maakohtu 12.02.2016.

a määrusega nr 1-16-1006 arestitud 250 eurot, mis leiti A. Taltsi kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest ning mis on 30.11.2015 kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti A.

Taltsilt välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 828 eurot. A. Taltsi süüdistatakse selles, et tema, kes on varem toime pannud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo, pani toime

§ 184

lg 2 p 2 järgse kuriteo, mis seisnes narkootilise aine suures koguses korduvas käitlemises. A. Taltsi süüdistatakse ka selles, et ta valdas ja andis üle

§ 184

sätestatud kuriteo toimepanemiseks vajalikke vahendeid – millega pani toime

§ 189lg 1 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et A. Talts tundis R.S. , M.J., E.V , S.A. , K.V. ja Ü.S. S. . Süüdistatav kohtus kõigi eelnimetatud tunnistajatega erineval ajal erinevates kohtades. Tunnistajate ütlused tõendavad, et süüdistatav müüs kanepit pakendatuna minigrip kilekotti. Dokumentaalsed tõendid, läbiotsimisprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll tõendavad süüdistatava elukohast digitaalkaalude ja grinderi leidmist. Mõlemad leitud esemed on kriminaalasjas asitõenditeks. Süüdistatava ütluste järgi kuulusid asitõenditeks olevad esemed temale. Eelnimetatud tõendid kogumis tõendavad süüdistataval kanepi käitlemiseks – purustamiseks, kaalumiseks, pakendamiseks vahendite olemasolu ning tõendavad, et süüdistatav tegeles kanepi käitlemisega. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et süüdistatavalt saadud kanep oli üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana), mis kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul loetakse suureks koguseks 7,5 grammi. 2 Tõenditega on tuvastatud seitseteist üksikjuhtumit, mil A. Talts käitles väikeses koguses narkootilist ainet viiele isikule. Teo tehiolud viitavad narkootilise aine käitlemisel asjade sarnasele käigule eelnev narkootilise aine omandamine ja seejärel selle edasiandmine. Kõiki üksiktegusid iseloomustab sama õigushüve ründamine, milleks on rahvatervis. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb eeltoodud tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises - konkreetsel juhul narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. Kõik suulised tõendid viitavad sellele, et A. Talts oli isikuks, kelle poole narkootikume vajavad isikud ja narkosõltlased said pöörduda narkootiliste ainete soetamiseks. 09.11.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Talts andnud ütlusi, et tema elukohast läbiotsimisel leitud ja äravõetud seemned peaksid olema kanepiseemned. Ta on need seemned saanud mõnelt tuttavalt ja kui mõni tuttav tahab, on ta neid edasi müünud. Seemneid on ta müünud 2 eurot tükk. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 15E-AN1349 17.12.2015 antud eksperdi arvamuse kohaselt A. Taltsi elukohast äravõetud seemned massiga 0,13 grammi on kanepiseemned, mille kestadel leidub tetrahüdrokannabinooli (THC). Kanepiseemned on otsene tooraine kanepi kasvatamiseks. Kanepitaime osadest, õisikutest saadav narkootiline aine on otseselt seotud narkootilise aine käitlemisega. Maakohtu hinnangul ei ole kahtlust, et süüdistatav hoidis kanepiseemneid

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks. Maakohus asus seisukohale, et A. Talts pani kuriteod toime otsese tahtlusega.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuse tõenditest järeldub, et A.

Taltsi teati kui isikut, kellelt on võimalik kanepit saada. Tunnistajate ütluste järgi küsisid nad A. Taltsilt kanepi järele ja lühikese aja möödudes ka said temalt kanepit. Asjaolu, et süüdistatav ei kandnud kanepit kaasas, vaid tõi seda lühikese aja möödudes soovijaga kokkulepitud kohta, tõendab süüdistatava varjatud tegevust. Süüdistatav teadis kanepi hoidmise ja edasiandmise keelatusest. Teades kanepi kui narkootilise aine käitlemise keelatusest, teadis süüdistatav ka, et käitlemisega teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Nii tegutses A. Talts

§ 184kuriteokoosseisu realiseerimisel otsese tahtlusega.

Kanepiseemnete olemasolu kohta andis süüdistatav ütlusi, et ta hoidis neid teistele edasiandmiseks ja müüs neid soovijatele. Seega oli süüdistatav teadlik kuriteokoosseisulise asjaolu olemasolust ja tahtis seda. Ka kanepiseemnete hoidmine

§ 189lg 1 tähenduses on toime pandud otsese tahtlusega.

Maakohus ei ole tuvastanud süüdistatava tegevuses süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kummaski temale esitatud süüdistuses. A. Taltsi süü suurust kanepi ebaseaduslikul käitlemisel

§ 184lg 2 p 2 järgi iseloomustab tema teojärgne käitumine.

Tunnistaja M.J. ütluste järgi kanepi saamine lõppes, kui süüdistatav ükskord kirjutas, et ta ei saa ja tunnistaja arvas, et pole mõtet teda enam tülitada. Tunnistaja ütlustest järeldub, et süüdistatav ise levitas teavet selle kohta, et tema enam kanepit ei müü. Süüdistatava poolt teabe levitamine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks vähendab tema süü suurust. Kohus ei tuvastanud A. Taltsi puhul koosseisuväliseid

§ 57

ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid ega

§ 58ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid.

Süü suurusest tulenevalt jäi maakohtu hinnangul süüdistatava karistuse määr allapoole sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatava isikut iseloomustav asjaolu on alaealisus kuriteoepisoodide toimepanemisel, mis on karistuse mõistmisel eripreventiivselt väga oluline. A. Talts on varem karistamata isik, kes osa kuriteoepisoodidest pani toime alaealisena. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uutest kuritegudest vangistust osaliselt täitmisele pööramata. Kuna

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese astme kuritegu ja vastava paragrahvi koosseisuga kaitstav õigushüve kahjustab rahvatervist, ei ole süüdistatavat võimalik karistusest täielikult vabastada. Arvestades asjaolu, et süüdistatav teenib raha asjade müümisest ning on teeninud ka narkootilise aine müümisest, ei täida kergemaliigiline karistus

§ 56ettenähtud karistamise eesmärki.

Kergemaliigiline karistus võib panna süüdistatavat olukorda, kus ta jätkab samasuguste kuritegude toimepanemist. Raha saamise eesmärgil võib ta jätkata kanepi ebaseaduslikku käitlemist. Eeltoodud põhjustel ja arvestades

§ 189

koosseisuga kaitstava õigushüve olulisust ei ole võimalik süüdistatavale mõista rahalist karistust. Arvestades kanepiseemnete vähest kogust ei ole süüdistatava 3 süü suur. Ka

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos puuduvad koosseisuvälised karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistamise eripreventiivset eesmärki arvestades on võimalik karistus mõista alla ¼ määra. Arvestuslikult on A. Taltsi kuriteoga saadud vara ulatus 828 eurot, mille maakohus

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks süüdistatavalt välja mõistis. Tartu Maakohtu 12.02.2016 määrusega nr 1-16-1006 (tl 127-131) arestiti A. Taltsi kinnipidamisel temalt äravõetud sularaha 250 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Arestitud raha on 30.11.2015 kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole (tl 126). Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb Tartu Maakohtu 12.02.2016 määrusega nr 1-16-1006 arestitud sularaha jätta arestituks.

§ 831

lg 1 alusel tuleb sularaha 250 euro konfiskeerida ja konfiskeerimise asendamise nõue täita 250 euro ulatuses Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontol asuva sularaha arvelt. A. Taltsil puudub iseseisev sissetulek, mistõttu ei ole tal konfiskeerimise asendamiseks puuduvat summat võimalik koheselt tasuda. KrMS § 423 alusel määras kohus konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud rahasumma 578 euro tasumise ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Taltsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello. Apellatsioonis palutakse tühistada Tartu Maakohtu 05.08.2016 otsus apellatsioonis toodud mahus ning motiividel ja teha uus otsus millega mõista A. Talts

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest õigeks ning mõista leebem karistus

§ 189lg 1 järgi ettenähtud süüteo eest.

Apellatsioonis esitatud asjakohased väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad. Esmalt vaidlustatakse kohtuotsust osas, millega A. Talts tunnistati süüdi

§ 189lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

Tegu, milles A. Talts süüdi mõisteti seisnes selles, et tema elukohast leiti kuus kanepitaime seemet kaaluga 0.13 g. A. Talts tunnistas ennast selles süüdi ning põhjendas tegu seaduse mittetundmisega ning sisuliselt kahetses tehtut. Arvestades eeltoodut, 10 kuu pikkuse karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Teiseks vaidlustatakse maakohtu otsust osas, mis puudutab A. Taltsi süüdistust

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Siinkohal tugineb süüdimõistev kohtuotsus peamiselt isikulistel tõenditel. Mitteisikulised tõendid tõendavad küll seda, et on toime pandud kuritegu, kuid ei anna informatsiooni selle kohta, kes selle kuriteo on toime pannud. Apellant on seisukohal, et kuna Ü.-S.S. ei soovinud A. Taltsi kriminaalasjas ütlusi anda, sest need võivad teda ennast süüstada, siis tuleb A. Talts selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. A. Taltsi süü Ü.-S.S. 30 grammi narkootilise aine - marihuaana üleandmises pole tõendatud. Tunnistajate R.S. , M.J. , S.A. , K.V. , H.H. , E.V. ütlused, nagu oleksid nad omandanud A. Taltsi käest kanepit, on umbmäärased, kontrollimatud ja puudutavad ikkagi väikseid narkootilise aine koguseid. Kolmandaks, KrMS § 294 p 1 alusel taotles prokurör kohtus tõendina vastu võtta A. Taltsi kahtlustatavana ja süüdistatavana ülekuulamise protokollid. Muuhulgas 09.11.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tl 158-162) on A. Taltsile esitatud kahtlustus kuriteos, mille ta pani toime täisealisena. Kahtlustatav ei ole ülekuulamise juurde kaitsjat soovinud. 06.04.2016 süüdistatavana ülekuulamise protokollist (tl 167-175) nähtub kaitsja osavõtt menetlustoimingust. Viimati nimetatud kaks A. Taltsi ülekuulamise protokolli on maakohtu hinnangul lubatavad tõendid. Apellant eelneva käsitlusega ei nõustu. Apellandi hinnangul on ainult viimane, 06.04.2016 A. Taltsi ülekuulamine, lubatav tõend. Asjaolu, et A. Talts kuulati teistkordselt üle täisealisena ja ta ei soovinud ülekuulamise juurde kaitsjat ei muuda tõendit lubatavaks. Kui isik on toime pannud kuriteo alaealisena siis ka tema ülekuulamisel täisealisena peab viibima kaitsja. Apellant leiab, et A. Taltsi süü

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest ei ole kohtus tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud. Ü.-S. S. puudutav episood pole millegagi tõendatud. Kuna süüdistuse maht selle võrra oluliselt väheneb, siis peaks vähenema ka karistus. Asjaolu, et A. Taltsile mõisteti kuus kanepitaime seemet kaaluga 0.13 g. 10 kuu pikkuse vangistusega, 4 mis teeb iga kanepitaime seemne eest 1,5 kuud ja natuke rohkemgi, pole millegagi põhjendatav. Oluline on märkida, et A. Talts oli nende tegude toimepanemise ajal alaealine. A. Talts pole varem kriminaalkorras karistatud ning õpib viimases klassis. On ennekuulmatu kohtu poolt mõistetud lühiajaline vangistus, sest sellise lähenemisega kohus määras juba ette, et A. Taltsil jääb viimane klass lõpetamata. Karistus on ennekuulmatult karm ja ei näi karistusena vaid kättemaksuna selle eest, et A. Talts ei nõustunud ennast kokkuleppemenetluses süüdi tunnistama. PROKURATUURI VASTUVÄIDE Ringkonnaprokurör esitas apellatsioonile vastuväite, milles palub jätta apellatsioon rahuldamata. Prokurör ei nõustu apellatsioonis esitatud seisukohaga, et tunnistaja Ü.-S.S. ütlused tuleb tõenditekogumist välja jätta ning lugeda, et A. Taltsi süü Ü.-S.S. 30 grammi narkootilise aine marihuaana üleandmises pole tõendatud. Apellandi väide, et Ü.-S.S. keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest seetõttu, et need võivad teda ennast süüstada, ei ole õige. Tunnistaja kasutas ütluste andmisest keeldumisel KrMS § 71 lg 2 p-s 2 sätestatud õigust ning apellandi väide on vastuolus tunnistaja poolt kohtus antud ja protokollitud selgitustega. Kohus võttis vastu prokuröri taotluse alusel Ü.-S.S. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused kooskõlas KrMS § 291 lg 1 p-s 2 ja lg-s 3 sätestatuga ning kohtuotsuses on piisavalt motiveeritud nimetatud tõendi lubatavaks tunnistamist. Apellatsioonis ei ole ümber lükatud kohtuotsuses sisalduvaid motiive Ü.-S.S. ütluste tõendina vastuvõtmise kohta. Apellandi väide selle kohta, et tunnistajate R.S. , M.J. , S.A. , K.V. , H.H. ja E.V. ütlused, kes väitsid kohtus, et on omandanud kanepi A. Taltsi käest, on umbmäärased ja kontrollimatud, on paljasõnaline ning apellatsioonis ei ole lahti kirjutatud, milles seisneb kuue tunnistaja poolt antud A. Taltsi süüdistavate ütluste umbmäärasus ja kontrollimatus. Prokurör leiab, et tunnistajate ütlused on piisavalt konkreetsed ja motiveeritud ning kohtuotsuses on põhjendatud nende tõendina arvestamist. Puutuvalt apellatsioonis esitatud väitesse, et A. Taltsi kohtueelses menetluses antud ütlustest on võimalik arvestada vaid viimast, 06.04.2016 toimunud ülekuulamisel antud ütlusi, saab samuti asuda seisukohale, et apellandi väide ei ole õige ja kooskõlas kohtuotsuses tuvastatuga. Nimelt kohus on põhjendanud 09.11.2015 antud ütluste arvestamist asjaoluga, et selles on A. Taltsile esitatud kahtlustus kuriteos, mille ta pani toime täisealisena. Kohtu taoline järeldus on õige – A. Talts sai täisealiseks 02.09.2015 ning 09.11.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et talle oli esitatud kahtlustus 2015. aasta oktoobris ja novembris toime pandud tegude osas. Seega A. Taltsi ülekuulamise juurde ei olnud kohustuslik kaitsja osavõtt nagu ekslikult mainib apellant. Muus osas on kõik apellatsioonis esitatud väited käsitletud maakohtu otsuses ning allakirjutaja leiab neid põhjendusi on piisavalt süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud apellatsiooniga ning prokuröri vastuväidetega kaitsja apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna ringkonnakohtu arvates alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega A. Taltsi kaitsja apellatsioonis esitatule vastates. 5 Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et A. Talts tuleb talle

§ 184lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kaitsja väidab esmalt, et A. Taltsi süüditunnistamine narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises Ü.-S.S. kuriteoepisoodis ei ole tõendamist leidnud. Taolist väidet põhistab kaitsja asjaoluga, et kuivõrd Ü.-S.S. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja seda põhjendusel, et ta on samas kuriteos süüdimõistetud, siis puuduvad kriminaalasjas tõendid, millele tuginedes oleks võimalik A. Taltsi süüditunnistamine nimetatud kuriteoepisoodis.

1. augustil 2016 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on Ü.-S.S. keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest ning põhjendanud oma keeldumist asjaoluga, et ta on samas kuriteos süüditunnistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Ü.-S.S. Tartu Maakohtu 16 mai 2016 kohtuotsusega kokkuleppementluses süüditunnistatud selles, et tema 2015 aastal omandas Tartus, ööklubi Atlantise taga asuvas parklas A. Taltsi käest 30 grammi marihuaanat, millest 25,56 grammi hoidis enda valduses olevas sõidukis, kuni see
2. novembril 2015 sõiduki läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega on Ü.-S.S. tõepoolest süüditunnistatud kuriteos, milles käeolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud ka A. Taltsile. Samas leiab ringkonnakohus, et Ü.-S.S. süüditunnistamine samas kuriteoepisoodis ja tema ütluste andmisest keeldumine A. Taltsi süüasja arutamisel maakohtus, ei anna veel alust väiteks, et kriminaalasjas puuduvad seetõttu tõendid, mis annaksid aluse A. Taltsi süüditunnistamiseks nimetatud kuriteoepisoodis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-24-13 leidnud järgmist. Enne
3. septembrit 2011 jõuti kohtupraktikas arusaamani, et nn eristaatuses tunnistajana KrMS § 71 lg 2 ja § 291 p 2 mõttes tuleb käsitada ka endist kaassüüdistatavat, kelle suhtes oli eraldatud kriminaalmenetluses juba varem tehtud jõustunud kohtuotsus. Seega kuni
4. septembrini 2011 kehtinud KrMS § 291 p 2 puhul võis rääkida kõigi KrMS §-s 71 silmaspeetud isikute õiguspärasest ootusest, et kui nad annavad kohtueelses menetluses ütlusi, ei tähenda see nende puhul veel absoluutset loobumist enese- ja oma lähedaste mittesüüstamise privileegist, sest neil on õigus selle privileegi kaitsele kohtumenetluses. Alates
5. septembrist 2011 muudeti olulisel määral KrMS § 291 p 2 sõnastust ja selle sätte analoog KrMS § 291 lg 1 p 2 - ei sisalda enam KrMS §-le 71 viitavat piirangut. Alates
6. septembrist 2011 peab KrMS §-s 71 nimetatud isik arvestama sellega, et tal tuleb teha lõplik otsus ütluste andmise või sellest keeldumise kohta juba kohtueelses menetluses. Kui ta jätab kohtueelses menetluses mingil põhjusel enese mittesüüstamise privileegi kasutamata ja annab ütlusi, ei saa ta hiljem kohtus ütluste andmisest keeldumise korral enam arvestada sellega, et kohus jätab tema varem antud ütlused tõendina vastu võtmata. Kirjeldatud viisil on seadusandja alates
7. septembrist 2011 kehtestanud enese mittesüüstamise privileegile kui põhiõigusele täiendavad piirangud. Nende täiendavate piirangute põhiseadusepärasuse tagamiseks on seadusandja alates
8. septembrist 2011 täiendanud KrMS § 291 lõigetega 2 ja 3, mis näevad ette täiendavad tingimused enese mittesüüstamise privileegi omanud isiku varasemate ütluste vastuvõtmiseks tõendina. Käsitletavas kriminaalasjas keeldus Ü.-S.S. maakohtu istungil ütluste andmisest põhjusel, et on samas kuriteos süüdimõistetud (tl 19). Seega esines Ü.-S. Sepal KrMS § 71 lg 2 p-s 2 sätestatud seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks. Küll aga andis Ü.-S.S. ütlusi kohtueelsel uurimisel, mis tähendab, et KrMS § 291 lg 1 p 2 ning lg 3 alusel on teatud tingimuste täidetuse korral kohtumenetluse poole taotlusel võimalik tema poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui ta keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. 6 Maakohtu istungil taotleski prokurör Ü.-S.S. kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist ning süüdistatava kaitsja ei vaielnud sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhimõtetest lähtudes ongi maakohus leidnud, et Ü.-S.S. kohtueelsel uurimisel antud ütlused on lubatud tõend ning põhjendatult arvestanud neid A. Taltsi süüküsimuse lahendamisel. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd Ü.-S.S. kohtueelsel uurimisel antud ütlused on lubatav tõend, maakohus on neid kohtuistungil uurinud ning kuivõrd Ü.-S.S. üksikasjalikud ütlused viitavad otseselt A. Taltsile kui isikule, kes
9. novembril 2015 ööklubi Antlantis parklas andis talle üle 30 grammi marihuaanat, siis on maakohus A. Taltsi nimetatud kuriteoepisoodis õigustatult süüditunnistanud. Apellatsioonis leiab kaitsja, et A. Taltsi süü narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ei ole leidnud tõendamist ka tunnistajate R.S. , M.J. , S.A. , K.V. , H.H. ja E.V. ütlustega. Taolist väidet põhistab kaitsja asjaoluga, et nimetatud tunnistajate ütlused on umbmäärased, kontrollimatud ning puudutavad väikeseid narkootilise aine koguseid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja eeltoodud väitega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnistajad R.S. , M.J. , S.A. , K.V. ja E.V andnud kohtus ütlusi kui isikud, kellele A. Talts on 2015 aasta jooksul korduvalt edasi andnud narkootilist ainet marihuaanat. Tutvunud nimetatud tunnistajate ütlustega maakohtus leiab ringkonnakohus, et kaitsja etteheide, nagu oleksid tunnistajate ütlused ebamäärased, on mõistetamatu. Kõik nimetatud tunnistajad on oma ütlustes kinnitanud, et nad said marihuaanat A. Taltsilt. Samuti on kõik tunnistajad kirjeldanud, kuidas nad leppisid kokku kohtumise A. Taltsiga, kus ja millal kokkusaamine toimus, kui palju narkootikume konkreetse kohtumise käigus A. Talts neile üle andis, mitu korda tunnistajad A. Taltsilt narkootikume ostsid ning kui palju narkootikumide eest A. Taltsile tasuti. Seega on tunnistajad üksikasjalikult kirjeldanud A. Taltsilt narkootikumide saamise asjaolusid. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate antud ütluste usaldusväärsuses, sest tunnistajad on jäänud oma ütluste juurde kogu kriminaalmenetluse jooksul. Samas ei ole ka kaitsja seadunud apellatsioonis kahtluse all nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja etteheide, et nimetatud tunnistajate ütlused puudutavad vaid väikeseid narkootilise aine koguseid. Ei maakohtus toimunud kohtuvaidlustes ega ka apellatsioonis ei ava kaitsja oma taolise etteheite sisu. Lähtudes kaitsja taotlusest, mõista A. Talts

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks, võib ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et kaitsja arvates on iga A. Taltsile süüks arvatud üksikjuhtumite näol tegemist väikeses koguses edasiantud narkootikumide kogusega ning seetõttu ei ole tegemist narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Ringkonnakohus leiab, et käsitletavas kriminaalasjas on A. Taltsi tegevusega täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustatavad tunnused. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud 17 üksikjuhtumit, mil A. Talts käitles väikeses koguses narkootilist ainet marihuaanat. Kõiki üksiktegusid iseloomustab sama õigushüve ründamine, milleks nii

§ 183kui ka § 184 puhul on rahvatervis.

Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki neid 7 väikese koguse narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Kõik 18 üksikjuhtumit jäävad ajavahemikku mai kuni november

1. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises - konkreetsel juhul narkootiliste ainete müümises. A. Taltsi tegevust narkodiilerina tunnistavad ka esemed, mis leiti tema elukoha läbiotsimisel: digikaalud, millest ühel taimse puru jäägid ja grinder s.o kanepipurustaja. Kokkuvõtvalt viitavad nimetatud tõendid sellele, et A. Talts oli isikuks, kelle poole tuttavad said pöörduda narkootilise aine marihuaana soetamiseks. Ringkonnakohus leiab, et A. Taltsil esines ka ühtne tahtlus narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu. A. Taltsi valmisolekut narkootiliste ainete süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad ringkonnakohtu arvates need 18 korda, mil on tõendatud tema kokkupuude narkootilise aine edasiandmisega, samuti tema elukohast leitud narkootikumide kaalumise ja marihuaana purustamise vahendi olemasolu. Seega, kõik need üksikkorrad moodustavad sellise terviku, mis olid kaetud A. Taltsi ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja selle edasiandmises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-4-04 leidnud, et jätkuva süüteo puhul on lubatav väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Käesolevas kriminaalasjas on A. Talts ülalnimetatud tunnistajatele edasiandnud narkootilist ainet marihuaanat kokku 16 grammi ulatuses. Kuivõrd marihuaana keskmine kogus 10 isikule narkojoobe tekitamiseks on 7,5 grammi, siis on ainuüksi nimetatud tunnistajatele A. Taltsi poolt üleantud marihuaana koguse näol tegemist suure kogusega. Apellatsioonis leiab kaitsja, et A. Taltsi kahtlustatavana ja süüdistatavana ülekuulamiste protokollidest on lubatavaks tõendiks vaid
2. aprillil 2016 toimunud A. Taltsi süüdistatavana ülekuulamise protokoll. Erinevalt maakohtust leiab kaitsja, et A. Taltsi
3. novembril 2015 toimunud kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ei ole lubatud tõend, sest selle juures ei viibinud kaitsjat. Kaitsja põhjendab oma väidet sellega, et kui isik on kuriteo toimepannud alaealisena, siis ka tema ülekuulamisel täisealisena peab viibima kaitsja. Ringkonnakohtu jaoks jääb kaitsja väide, nagu ei oleks
4. novembril 2015 toimunud A. Taltsi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll lubatav tõend, arusaamatuks. KrMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik kui isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on
5. novembril 2015 A. Talts kahtlustatavana üle kuulatud kuriteoepisoodis, milline toimus
6. või
7. novembril 2015 (tl 158-162). Seega, kuivõrd A. Talts on sündinud
8. septembril 1997, siis kuulati A. Talts
9. novembril 2015 üle kuriteoepisoodis, millise ta oli toimepannud täisealisena. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd A. Talts kuulati
10. novembril 2015 üle kuriteoepisoodis, millise ta pani toime täisealisena, siis ei laiene nimetatud ülekuulamisele KrMS § 45 lg 2 p 1 ettenähtud säte ning maakohus on õigustatult lugenud nimetatud kuupäeval toimunud A. Taltsi ülekuulamise lubatavaks tõendiks. Apellatsioonis vaidlustab kaitsja A. Taltsile

§ 189lg 1 järgi mõistetud karistust.

8 Kaitsja leiab, et A. Taltsile tuvastamata asjaoludel omandatud 6 kanepiseemne hoidmise eest mõistetud 10 kuuline vangistus on põhjendamatult range. Kaitsja põhjendab oma väidet asjaoluga, et mõistes süüdistatavale

§ 189lg 1 järgi karistuseks 10 kuud vangistust, karistas kohus seega A.

Taltsi iga hoitud kanepiseemne eest 1,5 kuulise ja veidi pikemagi vangistusega. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja arutluskäik A. Taltsile

§ 189

lg 1 järgi mõistetud karistuse osas on põhjendamatult lihtsustatud ning ei tulene karistuse mõistmise põhimõtetest. Karistuse mõistmised alused on sätestatud

§ 56lg 1 ning nimelt nendest põhimõtetest lähtudes ongi maakohus A.

Taltsile

§ 189lg 1 järgi karistuse mõistnud.

Maakohus on kohtuotsuses põhjendanud, miks ei ole kohtu arvates võimalik karistada A. Taltsi

§ 189sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga.

Samas on maakohus süüdistatavale karistuseks vangistust mõistes selle määra valikul lähtunud esmalt A. Taltsi süü suurusest, leides, et see ei ole suur. Seejuures on maakohus süü suuruse hindamisel arvestanud ka süüdistatava valduses olnud kanepiseemnete vähest kogust. Ka on maakohus arvestanud, et A. Taltsi puhul ei esine karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Riigikohus on lahendis 3-1-1-79-15 p-s 9 sedastanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 189lg 1 sanktsioon näeb ette kuni viieaastase vangistuse.

Seega on mõistetava vangistuse keskmiseks määraks 2,5 aastat. Karistades A. Taltsi

§ 189

lg 1 järgi 10 kuulise vangistusega on maakohus mõistnud süüdistatavale karistuse tunduvalt alla selle keskmist määra ja selle jätkuvaks kergendamiseks puudub ringkonnakohtu arvates alus. Pealegi on maakohus eripreventsioonist lähtuvalt lugenud A. Taltsile

§ 189

lg 1 järgi mõistetud karistuse kaetuks talle

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusega.

Kohtukulu A. Taltsi kaitsja advokaat A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kohtuotsusega tutvumisele, Riigikohtu lahenditega tutvumisele, konsultatsioonile kaitsealusega ja apellatsiooni koostamisele 6 tundi, mille eest soovib ta tasu summas 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt osutatud õigusabi oli vajalik ning kaitsja ajakulu põhjendatud. Nimetatust tulenevalt tuleb kaitsjatasu taotlus rahuldada. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõikes 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides apellatsioon on esitatud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel A. Taltsi suhtes muutmata, siis tuleb kaitsjatasu jätta A. Taltsi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 10