4-16-7931/2

4-16-7931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7931 (trahviteade nr 156962) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Diana Frischeri kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 20.10.2016 määrusele hoiatamismenetluses (trahviteade nr 156962). Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitaja: Diana Frischer, ik: 48208110307, elukoht: XXXX VTMS § 79 korras, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Diana Frischeri kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 20.10.2016 määrusele hoiatamismenetluses (trahviteade nr 156962) rahuldamata.
3. Jätta Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 20.10.2016 määrus hoiatamismenetluses (trahviteade nr 156962) tühistamata.
4. Käesolev määrus edastada kohtuvälisele menetlejale, so Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ja kaebuse esitajale Diana Frischerile. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p-le 12 on käesolev määrus lõplik, määruskaebe korras mittevaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtule esitas Diana Frischer Tallinna Linnavalitsuse kaudu kaebuse, millega vaidlustas kohtuvälise menetleja juhi Tallinna linnasekretäri Toomas Sepa 20.10.2016 määruse kirjalikus hoiatamismenetluses (trahviteade nr 156962), millise määrusega jäeti Diana Frischeri eelnev kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata ja leidis, et määrus tuleb tühistada, kuivõrd trahviteade on koostatud tegevuse tulemusena, milleks kohtuvälise menetleja ametnikul luba ja volitus puudusid, millega rikuti kaebaja õigusi.
6. Kaebuses tuuakse välja asjaolud, millised on kaebaja valdavas osas esitanud ka kohtuvälisele menetlejale ning kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebustes: - Kaebajale kuuluv sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXX parkis trahviteates nr 156962 märgitud ajal Mustamäe tee 102 eraomandis oleval kinnistul. Kinnistul paiknevate korteriomandite omanike hulka ei kuulu Tallinna Linn. 1 - Mustamäe tee 102 kinnistu on A. H. Tammsaare tee 123 poolt piiratud postpiirdega ning kinnistule ainsal sissesõidul Mustamäe tee poolt paikneb osaline piire ning märgitud „Eraparkla“ ja ala märk „parkimine keelatud“, lisamärkidega „v.a. KÜ Mustamäe tee 102 loal“. Oma määruses kirjutab kohtuvälise menetleja juht: „Kaebaja viide keskkonnaseadustiku üldosa seadusele ei ole asjakohane, kuna selle õigusakti reguleerimisalaks pole parkimiskorra reguleerimine vaid keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja selle heastamine. Samas on oluline märkida, et haljasalade kaitsmine linnaruumis on keskkonnasäästlikust aspektist eriti oluline. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et A. H. Tammsaare tee 102 esisele teele sisenemiseks on vajalik kinnistu omaniku luba. Olenemata asjaolust, et hoone esine tee kuulub kinnistu koosseisu, on tegemist siiski avalikkusele ligipääsetava teega ning asjaolu, et korteriühistu on kinnistul parkimise korraldamiseks sõlminud lepingu parkimist korraldava ettevõttega, ei ole antud juhul asjakohane. A. H. Tammsaare tee 102 hoone ette on võimalik nii jalgsi kui ka sõidukiga igaühel vabalt pääseda. Hoone esine tee on avatud liiklemiseks. Liiklusseadus kehtestab liikluskorralduse kõigil Eesti teedel, olenemata tee omandivormist. Tähtsust ei oma, kes on sõiduki parkimise koha kinnistu omanik. Tähtsust omab see, kas see osa kinnistust on avatud liiklemiseks. Kuna A. H. Tammsaare tee 102 hoone esine ala on avatud liiklemiseks, kehtivad seal liiklusseaduse sätted“. Kaebaja seisukoht: Kaebajale jääb selgusetuks kohtuvälise menetleja juhi selgitus A. H. Tammsaare tee 102 kinnistu liikluskorralduse kohta, kuivõrd kaebaja on oma kaebuses selgelt kirjutanud, et temale kuuluv sõiduk BMW registreerimismärgiga XXXX parkis trahviteates märgitud ajal Mustamäe tee 102 kinnistul. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et Mustamäe tee 102 (ega ka A. H. Tammsaare tee 102, nagu kirjutab kohtuvälise menetleja juht) ei kehti liiklusseaduse sätted. Vastupidi, kaebaja on oma kaebuses selgelt välja toonud Liiklusseaduse § 186 lg 4, mis sätestab, et parkimist korraldab tee omanik. Kuivõrd Mustamäe tee 102 kinnistul paiknev tee on eraomandis, siis korraldavad parkimist seal Mustamäe tee 102 kinnistul kinnistu omanikud. Kuna liiklusseadusele tuginedes korraldavad parkimist Mustamäe tee 102 kinnistul kinnistu omanikud, saavad ka järelevalvet parkimise korraldamise üle teostada kinnistu omanikud või nende poolt volitatud isik(ud). Mustamäe tee 102 kinnistu omanike hulka ei kuulu Tallinna Linn, seega on kaebaja seisukohal, et Mustamäe tee 102 kinnistul puudub Tallinna Linnal õigus korraldada parkimist ning teostada seega selle üle ka järelevalvet. Vastasel juhul tekib kaebajal küsimus, miks ei teosta Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Tallinna Linna ametina järelevalvet selle üle, kellel on või ei ole õigust Mustamäe tee 102 kinnistul parkida.
7. aastal pidas seadusandja paremaks viia võõral maatükil viibimise regulatsioon senise asjaõigusseaduse asemel keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Liiklusseadus ei ole keskkonnaseadustiku üldosa seaduse täpsustav seadus, mistõttu kehtivad mõlema seaduse paragrahvid kaebajale teadaolevalt paralleelselt ning samaaegselt. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja juhi seisukoht, justkui võõral maatükil viibimise regulatsioon ei kehtiks olukorras, kus vaidlus käib parkimise üle vaid sellel põhjusel, et antud regulatsioon on kirjeldatud seaduses, mis ei reguleeri parkimiskorda ning seetõttu ei ole asjakohane kaebaja viide KeÜS-le. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et samaaegselt liiklusseadusega kehtib ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32, milles on selgelt välja toodud nii kinnistu piiramine ja tähistamine kui ka võõral maatükil viibimise õiguslikud alused. KeÜS § 32 kohaselt ei pea kinnistu olema piirdega piiratud selleks, et kinnistul viibimiseks oleks vajalik omaniku luba, vaid kinnistu võib olla ka vaid tähistatud. Veelgi enam, KeÜS § 32 lg 21 kohaselt ei saa mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimise luba eeldada isegi juhul, kui maatükk ei ole omaniku poolt tähistatud. Seega, kuivõrd Mustamäe tee 102 kinnistu ainsal sissesõiduteel on selged viited, et tegemist on eraomandiga (eraparklaga) ning parkimine on lubatud vaid KÜ Mustamäe tee 102 loal, on kaebaja seisukohal, et Mustamäe tee 102 hoone esine ala ei ole avatud liiklemiseks ning ei saa 2 nõustuda seisukohaga, mille kohaselt on tegemist avalikkusele ligipääsetava teega KeÜS mõistes ja seega seaduskuulekale inimesele, eelkõige kohtuvälise menetleja ametnikule, kes peaks seaduse järgimises näitama eeskuju. Kaebajal tekib siinkohal huvi, kas kohtuvälise menetleja juht oleks võõral maatükil viibimise regulatsiooni asjasse mitte puutumises samal seisukohal, kui regulatsioon oleks jätkuvalt asjaõigusseaduses, nagu enne 01.08.
8. Eelpooltoodule tuginedes on kaebaja seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikul kohtuvälise menetleja ametnikuna puudus omaniku luba 03.09.2016 siseneda Mustamäe tee 102 kinnistule, mida nõuab KeÜS § 32 toodud võõral maatükil viibimise regulatsioon, ning puudus ka volitus täita liiklusseaduse § 186 lõikega 4 kinnistu omanikule antud kohustust korraldada ja seega ka teostada järelevalvet Mustamäe tee 102 kinnistul parkimise üle. Kaebaja on nõus, et selline luba ning volitus olid olemas juhul, kui väljakutse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile tegi Mustamäe tee 102 kinnistu üks omanikest. Kaebaja on kohtuväliselt menetlejalt palunud infot väljakutse ja selle tegija kohta, millele kohtuväline menetleja oma määruses kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on vastanud: „Kahjuks Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei saa väljastada informatsiooni, kes tegi „väljakutse“. Vastavalt VTMS § 33 ei tagata väärteomenetluses tunnistaja anonüümsust. Väärteomenetluse mõistes on väljakutse tegija ehk väärteoteate esitaja tunnistaja, seega tuginedes VTMS § 33 ei saa Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tagada väljakutse tegija anonüümsust. Sama seisukoha esitas kaebaja ka oma kaebuses kohtuvälise menetleja juhile, kes oma määruses ei ole sellele vastulauset esitanud. Seega, kuivõrd väljakutset Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile võib teha ükskõik kes, on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et pelgalt väljakutse asjaolu ei tõenda luba viibida võõral maatükil ning volitust täita liiklusseadusega omanikule pandud kohustusi ning trahviteade nr 156962 on koostatud tegevuse tulemusena, milleks kohtuvälise menetleja ametnikul puudus luba ja volitus.
9. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Maakohus, tutvunud esitatud kaebusega, selle lisadega, vaidlustatud määrusega ning kohtule edastatud menetlusdokumentide ja kaebuse esitaja varasemate kaebustega, asub seisukohale, et kaebuse väited kohtuvälise menetleja juhi määruse osas ei anna alust kohtuvälise menetleja juhi määruse tühistamiseks ja kaebus jäetakse rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 3.
10. Esmalt peab kohus vajalikuks puutuvalt kaebuses märgitud etteheidetele teo toimepanemise koha ja asjaolude osas märkida, et kohtu pädevuse kaebuse lahendamisel sätestab VTMS §
11. Nimetatud sätte kohaselt saab kohus lahendada vaid kohtuvälise menetleja tegevuses isiku õiguste ja vabaduste rikkumise osas tõstatatud asjaolusid, kuid VTMS § 79 ei anna kohtule võimalust asuda kaebuse alusel kohtuvälise menetleja koostatud hoiatustrahvi sisuliselt läbi vaatama ja otsustama VTMS § 108 või § 133 märgitud küsimusi. Veel vähem saab kohus hakata tõendeid koguma või hindama. VTMS § 541 korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa VTMS § 79 korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. Küll peab kohus vajalikuks viidata VTMS § 541 lg 1 p 2 sõnastusele, mille kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale kui teo avastanud järelvalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Hoiatamismenetluses tehtud fotodelt on üheselt tuvastatav nii sõiduki registreerimismärk kui ka rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ei rikkumise kohta, aega ega sõiduki kuuluvust. Kaebuse esitaja on asunud esitama väiteid selle kohta, et kohtuvälisel menetlejal puudusid kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamiseks vajalik luba ja volitus, märkides, et sellisele seisukohale asumiseks annavad aluse KeÜS § 32 sätted. Kuna kohus ei saa kirjalikus hoiatamismenetluses 3 süüküsimust lahendada ega väärteoasja sisuliselt lahendada, siis leiab kohus, et kaebuse etteheited on käesolevas menetlusstaadiumis asjakohatud ning viited KeÜS sätetele asjassepuutumatud. 3.
12. Küll saanuks kaebuse esitaja trahviteate saamise järgselt esitada kohtuvälisele menetlejale tõendeid oma väidete kinnituseks, tõendamaks õigusvastasust välistavaid asjaolusid, so tõendeid selle kohta, et tegemist on erateega, et kinnistu omanike ringi ei kuulu Tallinna Linn, et vaatamata kinnistu omanike paljususele on kõik kinnistu omanikud andnud loa kaebuse esitajal parkida haljasalal LS § 21 lg 2 p 12 mõttes. Seejuures on kaebuse esitaja pidanud vajalikuks viidata LS § 186 lg 4 sätetele, mille kohaselt korraldab parkimist teeomanik, seega kaebusest tulenevalt KÜ Mustamäe tee 102, kuid kaebuse esitaja ei ole tõendanud seda, et kinnistu haljasala, kus parkimine toimus, on kinnistu kõigi omanike poolt hinnatav teena või maaomaniku poolt sõidukite liiklemiseks muu alana LS § 2 p 81 mõttes. KÜ Mustamäe tee 102 omanike ringi kuuluv kaebuse esitaja saanuks eelmärgitud tõendid nende olemasolul kerge vaevaga kohtuvälise menetleja ametnikule esitada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja mitte ühtegi nimetatud tõenditest kohtuvälisele menetlejale esitanud, kuigi kohtuvälise menetleja ametnik on kaebuse esitajale juba 26.09.2016 teatanud, et kaebuse esitaja vabaneb vastutusest kui ta esitab KÜ Mustamäe tee 102 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, mille kohaselt Mustamäe tee 102 kuuluvale haljasalale on lubatud parkida. 3.
13. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada ka seda, et kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, millede puhul mootorsõiduki eest vastutava isiku süüd eeldatakse ja süüteo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ning teabe salvestamise teel, mille järgselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes on mootorsõiduki eest vastutav. Mootorsõiduki eest vastutav isik saab aga hoiatustrahvi vaidlustada vaid juhul, kui ta tõendab, et teo on toime pannud teine isik, esitades selle kohta VTMS § 546 lg 3 (§ 545 lg 4 või 6) märgitud tõendid. Selliste tõendite esitamise järgselt saadab sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule VTMS § 546 lg 5 korras. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale esitatud kaebustes, kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses ega ka maakohtule esitatud kaebuses soovinud tõendada seda, et teo on toime pannud teine isik. Seega viidatud VTMS § 546 lg 3 sätestab üheselt kaebuse esitaja tõendamiskoormise nagu ka VTMS § 545 lõiked 3-
14. Muid aluseid trahviteate vaidlustamiseks kirjalik hoiatamismenetlus ette ei näe. VTMS
15. peatüki jaos 11 kirjeldatud kirjalik hoiatamismenetlus erineb jagudes 2 ja 3 sätestatud menetlustest just selle poolest, et kohtuväline menetleja kogub väärteo kohta informatsiooni lihtsustatud korras eeldusel, et kogutud informatsioon on piisav väärteokoosseisu tõendamiseks ning sellele järgnevalt enam tõendeid ei koguta ja trahviteade saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule. Sellest tulenevalt on kirjalikus hoiatamismenetluses täiendavate tõendite kogumine kohtuvälise menetleja poolt välistatud. Kirjalik hoiatamismenetlus kohtuvälise menetleja poolt trahviteate väljastamise järgselt tõendite kogumist ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks kokkuvõtvalt märkida, et kaebuse esitaja ei ole isikuks, kellel on VTMS § 545 lg 1 mõttes õigus tarhviteadet vaidlustada. 3.
16. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 79 lõigetest 1, 2, 3 p 1 ja lõikest 5, samuti KrMS § 171 lg 3, asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4