lg 5, 78 p 2 määrata Konstantin Slobodinile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 16.07.2018. Kohustada Konstantin Slobodinit katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Konstantin Slobodinit katseajal järgima
lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Konstantin Slobodin kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Konstantin Slobodin karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP (asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn) kasuks 194,40 (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 32,40 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt määratud korras süüdimõistetu Konstantin Slobodini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Konstantin Slobodinilt menetluskuluna kaitsjatasu 194,40 (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. Konstantin Slobodinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Nordea Pangas nr EE701700017001577198 või Danske Bankis nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Konstantin Slobodin, 1-14-1476, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 3 Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Slobodini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Konstantin Slobodin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 14.03.2014 kohtuotsusega nr 1-141476 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 1 järgi (14.12.2012 episood) ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu 14.01.2013 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 9 kuud ja 2 päeva vangistust, mis on asendatud 544 tunni üldkasuliku tööga – ning Konstantin Slobodini liitkaristuseks mõisteti, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistusest arvati maha Viru Maakohtu 14.01.2013 otsusega Konstantin Slobodinile mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o 18 päeva – ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 12 päeva vangistust. Konstantin Slobodin tunnistati süüdi
lg 2 p 2 järgi (2013 veebruarikuu ja 04.09.2013 episoodid) ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.01.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 1 aasta 7 kuud ja 12 päeva vangistust – ning Konstantin Slobodini liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loetakse alates 04.09.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Varasemalt on isikut karistatud samuti narkootilise aine väikses ja suures koguses käitlemise, rahapesu eest grupi poolt ning huligaansuse eest. Praegune karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamise eesmärk ning soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbinud. Alates 28.07.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuse jooksul on ta läbinud taastava õiguse programmi Tee, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 25.08.2016 osaleb ta sotsiaalprogrammis Õige hetk. Kinnipeetav on olnud hõivatud Harku ja Murru Vanglas tootmistööl, Viru Vanglas majandustöödel ning alates 02.05.2016 on ta hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx ja xxxx. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslasele Ž A kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elab elukaaslane üksi. Ž A on nõus, et kinnipeetav läheb vabanemisel tema juurde elama. Isikul on keskeriharidus tehnik-elektriku erialal. Samuti on ta läbinud töötukassa kaudu kursused (ärikorraldus, arvutikursused). xxxx läbis ta ettevõtte ökonoomika kursuse. Riigikeele A1-taseme kursus on vanglas edukalt läbitud, lisaks osales kinnipeetav ka riigikeele A2-taseme kursusel. Isik suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks töövõimetuspension ja mitteametlik sissetulek. xxxx ja xxxx poolt Konstantin Slobodini kohta antud iseloomustus on positiivne. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx autojuhina. Kinnipeetava elukaaslane kinnitas, et on valmis toetama Konstantin Slobodinit materiaalselt. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 26.01.2016 seisuga tasumata võlanõudeid 8697,78 eurot, vabanemisfondis on 555,17 eurot. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad tema elukaaslane Ž A ja elukaaslase tütar. Konstantin Slobodinil on ka täisealised lapsed eelmisest kooselust. Ž A kinnitas, et suhtub 4 kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Enne vangistust suhtles kinnipeetav nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekate isikutega. Elustiil oli hoolimatu ja riskiv, mis väljendus korduvas grupiviisiliselt ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemises. Samuti on isikut korduvalt karistatud väärteokorras. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi harva. Varem olid tal sellega probleemid, kuid ta asendas alkoholi narkootikumidega. Alkoholijoobes on isik toime pannud kuriteo, mis oli seotud vägivalla kasutamisega. Isik oli enne vangistust narkosõltlane (süstiv). Narkootikumide tarvitamist alustas ta, olles 40 aastane. Kinnipeetav väidab ise, et tal on nõrk iseloom ja tal oli raske sõltuvusega toime tulla. Vanglas oli isik metadooni asendusravil, mis käesolevaks ajaks on lõppenud. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Enne vangistust oli isik 70% ulatuses töövõimetu. Pingetega toimetulekuks kasutas kinnipeetav narkootikume. Impulsiivseks isik end ei pea, kuid riskida meeldib. Kinnipeetava oskamatus õppida oma vigadest viitab sellele, et ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Probleeme isik tunnistab, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Ametiisikute suhtes on kinnipeetav viisakas ja nendega koostöövalmis. Kinnipeetav on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid rikkus nõudeid. Sagedased liiklusseaduse rikkumised peegeldavad ükskõikset suhtumist ühiskonnanormidesse. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas, isik on õppinud oma vigadest ning seadnud endale eesmärgiks tulevikus elada seaduskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 21%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 13%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseajaks
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks xxxx on elukaaslane Ž A. Kinnipeetava vanemad on surnud. Kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. Elukaaslane selgitas vestluses, et nad tunnevad, teavad teineteist juba 10 aastat. Ž A on eelmisest abielust sündinud tütar, kes on täisealine ja elab omaette xxxx. Elukaaslase teada on Konstantin Slobodinil eelmisest abielust sündinud kolm last, ent kas suhted nendega on kinnipeetaval katkenud või mitte, ei osanud ta öelda. Ühiseid lapsi kinnipeetaval Ž A ei ole. Elukaaslase hinnangul ei olnud kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, küll aga on ta täheldanud enne vangistust narkootikumide tarvitamist. Negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei osanud kinnipeetava elukaaslane nimetada. Kuriteo laad viitab sellele, et isiku suhtlusringkonnas oli narkootikume tarvitavaid ja kriminaalse mõtteviisiga inimesi. Rahvastikuregistri andmetel on Konstantin Slobodin olnud kolmel korral abielus. Kinnipeetav on lahutatud. Suhete alla on märgitud kinnipeetava lapsed D S (sünd xxxx), E S (sünd xxxx) ja A S (sünd xxxx). Ž A töötab. Enne vangistust oli kinnipeetavale määratud töövõimetuspension, vabanemisel garanteeritakse talle töökoht xxxx. Telefonivestlusest ettevõte juhatuse liikme V G selgus, et Konstantin Slobodin võetakse tööle autojuhi ametikohale, töötasuks pakutakse esialgu miinimumpalka. Ettevõte tegeleb nõustamis- ja raamatupidamisteenustega ning internetikaubandusega. Varem kinnipeetav selles ettevõttes töötanud ei ole. Konstantin Slobodini käitumine on olnud muutusteta alates aastast 2002. Ta on olnud kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku arvamusel positiivselt, kahel korral pani Konstantin Slobodin katseajal toime uued kuriteod. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Konstantin Slobodini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata talle
5 Konstantin Slobodin ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vabanedes valmis narkootikumide tarvitamisest loobuma. Ta on kindel, et vabaduses hakkab elama seaduskuulekat elu. Ta palus esitada kohtule dokumendid, mis puudutavad tema tervislikku seisundit. Viimasel ajal on tema haigus ägenenud. Vanglas ei ole eriarste ja vanglas seda operatsiooni teha ei saa. Tal on saatekiri Tartusse onkoloogi juurde. Kaks nädalat peale operatsiooni saab ta uuesti tööle asuda. Ta tarvitas narkootikume ning narkootikumid, mis tema juurest leiti, olid tal oma tarbeks. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Konstantin Slobodini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 26.10.2016 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kuna K. Slobodin kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Viru Maakohtu 14.03.2014 kohtuotsusest nähtub, et isik ei ole osanud hinnata temale vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega ning kriminaalhooldusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Siinkohal peab märkima, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine koos isiku käitumiskontrollile allutamisega ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt üldkasuliku töö tegemise tähtajal uue kuriteo toimepanemine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eelmainitud kohtuotsusega mõisteti K. Slobodinile
lg 2 p 2 järgi, kohaldades
lg 1, § 65 lg 1, § 65 lg 2 sätteid, ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust, mis on oluliselt alla
Kuid ka sellest karistusest on tal kandmata üle 1 aasta 6 kuu. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peab raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse süüdimõistetu vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vaatamata sellele, et K. Slobodinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Seetõttu K. Slobodinil tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise 6 käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on K. Slobodin ohtlik avalikkusele. Enne vangistust oli tal probleeme narkootikumide tarvitamisega (isik oli narkootikumide sõltlane, vanglas läbis metadooni asendusravi), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Seega kujuneks K. Slobodini katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. K. Slobodin on olnud kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku arvamusel positiivselt, kahel korral pani K. Slobodin katseajal toime uued kuriteod. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 16.07.2018) leiab prokurör, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdlase puhul ei ole põhjendatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, st teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Konstantin Slobodini vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et Konstantin Slobodini puhul on karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamine õigustatud. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on suuteline alluma kehtivatele normidele, motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Konstantin Slobodinil on olemas kindel elukoht, tal on elukaaslane, kes on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul on garanteeritud töökoht ja soov tasuda võlad. Isik on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, millest on abi saanud ja leidnud motivatsiooni oma elu muuta. Isik on olnud vangistuse jooksul tööga hõivatud, kuid haiguse tõttu ta praegu tööd teha ei saa. Kui kohus peaks Konstantin Slobodini vabastama, saab ta ravi. Kaitsja leiab, et Konstantin Slobodini suhtes on vangistus täitnud oma eesmärgid ning teda on võimalik mõjutada muul viisil. Allutades Konstantin Slobodini käitumiskontrollile, aitab see teda paremini distsiplineerida. Erinevalt prokuratuuri seisukohast, leiab kaitsja, et on õigustatud Konstantin Slobodini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Konstantin Slobodini võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning see, et alates 28.07.2015 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Väärib märkimist, et kinnipeetav on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbinud. Vangistuse jooksul on isik läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning olnud hõivatud vanglates tootmis- ja majandustöödel. Alates 02.05.2016 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat xxxx ja xxxx, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik 7 on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht ning elukaaslase materiaalne ja moraalne toetus. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx autojuhina. Vabanemisfondis on 555,17 eurot. Seega on kohtu hinnangul isikule tagatud majanduslik toimetulek vabaduses. Kinnipeetav on oma tervisliku seisundi kohta esitanud xxxx saatekirja kirurgi vastuvõtule, millest ilmneb vajadus kirurgilise sekkumise järele. Operatsiooni tegemine tagab selle, et isik saaks töö tegemist jätkata. Kohus möönab, et kriminaalse mineviku arvestamine ning ärakandmata karistuse pikkus on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse võimalust karistuse kandmise ajal õiguskuuleka käitumisega ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 21% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 13%, millised ei ole kõrged riskid. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks, s.o kuni 16.07.2018, käitumiskontrolli kohaldamisega ning katseajaks Konstantin Slobodinile
Kohtu hinnangul tuleks Konstantin Slobodinile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 194,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.