Obsah (6)

§ 199§ 4231§ 64§ 68§ 74§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9414 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali Kriminaalasi Renat

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 2 ja § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Harju Maakohtu lühimenetluses

1. oktoobri 2016 otsus Süüdistatav Renat Djagilev, ik: 39003210316, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud
2. oktoober 2016 Algis Sepp RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Renat Djagilev’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. Renat Djagilevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on väärteokorras karistatud 20.09.2016 (teo toimepanemise aeg 20.09.2016) ja 05.10.2016 (teo toimepanemise aeg 05.10.2016) varguste toimepanemise eest, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 25.10.2016 Tallinnas XXX asuvas C AS kaupluses M võttis pudeli konjakit Hennessy hinnaga 62,90, peitis selle kaasasolnud spordikotti. Kassas tasus ühe paki närimiskummi eest, jättes tasumata kotti peidetud konjaki eest. Kuritegu jäi Renat Djagilevi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni pärast kassaliini läbimist kaupluse turvatöötajate poolt. Kaup tagastatud rikkumatult kauplusele. Samuti tema 18.10.2016 Tallinnas XXX asuvas C AS kaupluses M võttis kaupa kogumaksumusega 97,80 eurot, peitis pudelid seljas olnud jope põue ning väljus kaupluse müügisaalist põues olnud pudelite eest tasumata. Kuritegu jäi Renat Djagilevi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni pärast kassaliini läbimist kaupluse turvatöötajate poolt. Kaup tagastatud rikkumatult kauplusele. Enda tegevusega Renat Djagilev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning jäi katse staadiumisse, s.o.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Renat Djagilevit süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 14.07.2016 (tegu 25.06.2016) ja 23.08.2016 (tegu 24.07.2016) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 02.09.2016 kella 21.30 ajal Tallinnas Kadaka teel mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1nõuet. Enda tegevusega Renat Djagilev pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2.

Maakohus tunnistas Renat Djagilevi süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud,

§ 4231

järgi ja karistas vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistis liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges Renat Djagilevi poolt kahtlustatavana kinnipidamise aja 02.09.2016 - 03.09.2016, 18.10.2016 – 19.10.2016, s.o 4 päeva, karistusest kantuks ja kandmata karistuseks luges 5 kuud ja 26 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldas süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks Renat Djagilevi suhtes tõkendit – vahistamine alates 27.10.2016.a. ja võttis Renat Djagilevi vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla. Karistuse kandmise algust arvestas alates 25.10.2016.a. Tõkendi – vahistamine - tühistas kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel. APELLATSIOON:

1. Süüdistatav leiab, et talle on mõistetud liiga range karistus ja palub mõista talle leebem karistus. Maakohus ei andnud talle võimalust ennast parandada. Soovib karistusmäära lühendamist, tema tingimisi karistusest vabastamist või üldkasuliku töö kohaldamist. Tunnistab ennast süüdi ja tahab ennast parandada. Palub ennast kohtusse kutsuda. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RK lahendid nr 3-1-1-120-09, 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on antud juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus.
3. Süüdistatav vaidlustab otsuse vaid mõistetud karistuse osas. Taotleb karistusmäära leevendamist,

§ 74ja veel ka asenduskaristuse kohaldamist.

Kõikide taotluste põhjenduseks märgib, et ta kahetseb toimepandut ja soovib ennast parandada. Esmalt kolleegium osutab, et vastavalt Riigikohtu lahendites ( nt RKKKo nr 3-1-1-79-15) märgitule, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt 6. Maakohus on karistuse mõistmist piisava selgusega põhjendanud. Karistusmäära ja reaalse karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud süüdistatava poolt väljendatud puhtsüdamliku kahetsusega. Samuti on kohus arvestanud, et vargused jäid katsestaadiumisse ja et tegemist oli kahe kuriteoga. Samuti asjaolu, et varalist kahju ei tekkinud. Kõike arvestades on kohus tõdenud, et tegemist on väikese süüga, mis andiski aluse mõista süüdistatavale varguste toimepanemiste eest 6 kuuline vangistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 2 aastat 6 kuud vangistust. Ka

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel on kohus arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega, mis on kaasa toonud 4 kuulise vangistuse mõistmise. Selline karistuse määr jääb samuti alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra, milleks on 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud raskema üksikkaristuse suurendamisepõhimõtet ja mõistnud süüdlasele 9 kuulise vangistuse. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud üksikkaristuste ja liitkaristuse määrad on kooskõlas

§-s 56 ettenähtuga ning nende muutmiseks ja uue otsusega veelgi leebema karistuse mõistmiseks igasugused seaduslikud alused puuduvad. 7. Karistusest tingimisi vabastamise taotluse osas kolleegium osutab, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-20-16 sedastanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval olulisel määral ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kohtukolleegium ei tuvastanud antud juhul

§ 74kohaldamiseks seaduslikke aluseid.

Toimepandud varguskatsete ja liiklussüüteo tehioludes puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid süüdlase karistusest tingimisi vabastamise. Ka süüdlase isikuandmed ei anna alust tema tingimisi vabastamiseks. Renat Djagilevi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning teda on varem nii tingimisi, kui ka ennetähtaegselt karistusest vabastatud, kuid selline asjaolu pole teda mõjutanud elama õiguskuulekalt. Vabastatuna karistuse kandmiselt on jätkuvalt toime pannud erinevaid süütegusid. Kolleegium leiab, et ka tema isikuandmed ja eelnev käitumine annab aluse jõuda järeldusele, et Renat Djagilev pole isikuks, kelle suhtes on võimalik

§ 74sätete kohaldamine.

8. Süüdistatav on taotlenud ka asenduskaristuse, üldkasuliku töö, kohaldamist. Seoses apellatsioonis esitatud taotlusega, mis on käsitatav nõusolekuna asenduskaristuse kohaldamiseks, on antud juhul täidetud

§ 69kohaldamise formaalsed eeldused.

Üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb aga alati arvestada ka selle materiaalseid eeldusi ehk siis toimepandud kuriteo ja süüdlase üldkasulikuks tööks sobivust. Toimepandud kuritegude raskus iseenesest ei välista antud juhul Renat Djagilevile asenduskaristuse kohaldamist, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele ja kelle suhtes oleks otstarbekas vangistuse asendamine. Riigikohus on sedastanud, et üldkasuliku töö näol on tegemist reaalse vangistuse vältimise viimase võimalusega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Renat Djagilevi on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, mistõttu tema puhul pole alust rääkida üldkasulikust tööst kui isiku ühiskonnast isoleerimise vältimise viimasest abinõust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole otstarbekas mõista asenduskaristust isikule, kes oma käitumisega on näidanud, et selline vabadusekaotuse alternatiiv ei mõjuta teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Süüdistatavale on varem kohaldatud asenduskaristust, kuid ta jättis asenduskaristusena määratud töötunnid tegemata, hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, mistõttu pöörati temale mõistetud vangistus täitmisele. Eeltoodud põhjendustel kohtukolleegium leiab, et süüdistatava taotlus asenduskaristuse mõistmise osas rahuldamisele ei kuulu. 9. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)