3-15-2792/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2792 Otsuse kuupäev

1. aprill 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Babitševi kaebus Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1197 ja 23.10.2015 vaideotsuse nr 1-11/719-2 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Vladimir Babitšev Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus osaliselt.
3. Tühistada Tartu Vangla
4. septembri 2015 käskkirja nr 62/1197 resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning Tartu Vangla
5. oktoobri 2015 vaideotsus nr 1-11/719-
7. Mõista Tartu Vanglalt Vladimir Babitševi kasuks välja menetluskulu 10 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
8. mai
9. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1197 karistati kinnipeetav Vladimir Babitševi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud V. Babitšev 06.08.2015 kella 9.25 paiku Tartu Vangla kabineti nr 1126 juures vanglaametnik Sirli Naha korraldusele, oli S. Nahaga suheldes ebaviisakas ning tema kehahoiak oli ähvardav. V. Babitšev esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti 23.10.2015 vaideotsusega nr 1-11/719-2 rahuldamata.
11. 05.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse V. Babitševi kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1197 ja 23.10.2015 vaideotsuse nr 1-11/719-2 tühistamist ning 1 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
12. Tartu Halduskohus tagastas 24.11.2015 kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks.
13. 01.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumises kohta ning 08.12.2015 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
14. Tartu Vangla palub oma 29.12.2015 kirjalikus vastuses kaebusele see rahuldamata jätta.
15. 22.01.2016 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis tähtaja Tartu Vanglale kuni 10.02.2016 täiendava selgituse esitamiseks ning tähtaja menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 07.03.
16. Ühtlasi teatas kohus, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 05.04.
18. Tartu Vangla esitas 10.02.2016 oma täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
19. V. Babitšev kirjeldab, et 06.08.2015 koputas ta valvur Sirje Kaasiku loal kontaktisiku kabineti uksel, kuna tal oli vaja isikuarve väljavõtet. Kui ta palus Paul Jermolajevil tuua isikuarve väljavõtte, ütles S. Naha, et ta paneks ukse kinni. V. Babitševi sõnul selgitas ta, et ta on vaja väljavõtet, kuna tal on vaja anda sugulastele oma arve number, kuid S. Naha karjus tema peale, et ta ukse kinni paneks. Kaebaja väitel oli ta sellisest käitumisest üllatunud ning küsis, miks tema peale karjutakse. Pärast seda keeldus ta arsti juurde minemast ning pööras eluosakonna poole tagasi. Eluosakonna ees peatas teda üksuse juht Joel Ruubel, kes küsis, milles asi on. Mõne aja pärast tuldi ja teatati talle, et ta paigutatakse lukustatud kambrisse. Tema karistamise aluseks olnud vanglaametnike ütlused võeti alles kuu aega hiljem ning need erinevad S. Naha ettekandest märgitust. S. Kaasiku kirjelduses ei mainita seda, et ta käitus S: Nahaga ebaviisakalt ja oli ähvardava kehahoiakuga. Samuti erineb J. Ruubeli käitumise kirjeldus. Seoses P. Jermolajevi selgitusega, milles märgitakse, et alguses püüdis ta tööle keskenduda ega sõnavahetust mitte kuulata, kuid hiljem andis kinnipeetavale korralduse lahkuda, märgib kaebaja, et see pole usutav, kuna väikses kabinetis ei saa rahulikult tööle keskendudes olla, kui toimub S. Naha kirjeldatud karjumine. Samuti ei fikseerinud P. Jermolajevi väidetavat korraldust S. Naha ise. Samuti erinevad selgitused selle kohta, mida ta pärast kabineti ukse avamist ütles. Mairit Tiigivee ei saa aga kinnitada, et ta avas ukse ilma loata, kuna ta viibis sel hetkel suletud ukse taga. Ka tema ei kinnita, et tema viis kabineti ukse juurest ära J. Ruubel. Samuti ei väida ta, et ta karjus, nagu S. Naha väidab. Vastustaja vastuväited
20. Vanemvalvur S. Naha 06.08.2015 ettekande nr 3953 kohaselt tegi V. Babitšev 06.08.2015 kella 9.25 paiku lahti inspektor-kontaktisiku kabineti nr 1126 ukse ja seisis ukse vahele, sest soovis saada konto väljavõtet. Valvur P. Jermolajevi vastuse peale, et hetkel pole aega, ta ei reageerinud. S. Naha läks seepeale ukse ette ja andis korralduse lahkuda. Kaebaja ei allunud korraldusele ning S. Naha ja P. Jermolajev pidid seda kordama. Seepeale hakkas V. Babitšev 2 karjuma ning ütles, et ei lähe enne ära, kui saab soovitud asja. Samuti küsis ta S. Naha käest, et kes on tema, et talle midagi ütleb. V. Babitšev ei reageerinud ka teda meditsiiniosakonda saatma pidanud valvuri S. Kaasiku korraldustele. Ta jätkas kõval häälel karjumist ja ei allunud jätkuvalt korraldustele lahkuda ning mitte karjuda. Samal ajal hoidis ta ust kinni, takistades selle kinni panemist. Ettekandes toodu kohaselt oli kaebaja kehahoiak ähvardav. Samuti nähtub ettekandest, et kaebaja ei allunud üksuse juhi J. Ruubeli esimesele korraldusele jääda seisma. Ka videokaamera salvestiselt nähtub, kuidas V. Babitšev ei allu üksuse juhi J. Ruubeli korraldusele jääda seisma ning salvestiselt on näha, kuidas J. Ruubel reageerib olukorrale kiiresti. Seega ei ole eluliselt usutav, et tegu oli küllaltki neutraalse olukorraga, kus kinnipeetav soovis ametnikult pelgalt konto väljavõtet saada.
21. Distsiplinaarmenetluse käigus on küsitud selgitusi ka teistelt intsidendi juures viibinud ametnikelt. Valvur S. Kaasik on kinnitanud, et ei andnud V. Babitševile luba avada kabineti ust, vaid hoopis keelas seda. Samuti kinnitas ta, et V. Babitšev ei allunud S. Naha korraldustele lahkuda. Samuti tõi S. Kaasik välja, et kinnipeetava toon oli karjuv ning ukse pealt lahkus ta alles üksuse juhi saabudes. M. Tiigivee on kinnitanud, et V. Babitšev avas kabineti ukse omavoliliselt. Korraldusele uks sulgeda ta ei allunud, vaid hoopis ärritus ja tõstis hääletooni. Ka valvur P. Jermolajevi selgitus kinnitab ettekandes toodut. Kõik ametnikud on kinnitanud, et V. Babitšev ei allunud korraldusele sulgeda kabineti uks ning lahkuda ning et tema hääl oli karjuv. Samuti on M. Tiigivee, P. Jermolajev ja S. Naha kinnitanud, et kaebaja kehakeel oli agressiivne, tema liigutused olid järsud, kehahoiak oli ründav ja ähvardav.
22. Kuna kaebaja ohustas oma käitumisega ametnike ning seeläbi ka vangla julgeolekut, siis oli põhjendatud kaebajale selge signaali saatmine, et sellist käitumist ei aktsepteerita. Tartu Vangla hinnangul on karistus proportsionaalne. Tegemist ei olnud ühe distsiplinaarsüüteoga, kuna vangistust reguleerivates õigusaktides puudub distsiplinaarsüüteo koosseis, mis hõlmaks üheaegselt VangS § 67 p 1, Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 ja p 1.7.1 koosseisulisi elemente. Vältavast või jätkuvast distsiplinaarsüüteost saaks kõnelda siis, kui mitu tegu vastaks ühele koosseisule. Praegusel juhul oli küll tegu ühe konkreetse situatsiooniga, kuid V. Babitšev pani selle käigus toime kolm erinevat rikkumist. Samuti ei ole tegemist distsiplinaarsüütegude ideaalkogumiga. Ideaalkogumiga on tegemist siis, kui isik täidab ühe teoga ehk teoainsusega mitu süüteokoosseisu. Kuigi kaebaja toime pandud teod on küll tihedas ajalises ja ruumilises seoses, ei kujuta need objektiivse vaatleja jaoks siiski üht tegu. Korraldusele mitteallumisega ei kaasne tavapärase elukäsitluse kohaselt ebaviisakat käitumist ega ähvardavate žestide kasutamist. Kohtu seisukoht
23. Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1197 karistati V. Babitševi distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud V. Babitšev 06.08.2015 kella 9.25 paiku Tartu Vangla kabineti nr 1126 juures vanglaametnik S. Naha korraldusele, oli S. Nahaga suheldes ebaviisakas ning tema kehahoiak oli ähvardav. Seega ühe käskkirjaga omistatud kaebajale kolm distsipliinirikkumist ning määratud nende eest ka kolm eraldi karistust.
24. Vanemvalvur S. Naha 06.08.2015 ettekandes nr 3959 (tl 29) on märgitud, et V. Babitšev tegi 06.08.2015 kella 9.25 paiku inspektor-kontaktisiku kabineti ukse lahti, seisis uksele ning küsis P. Jermolajevi käest konto väljavõtet. Ta jätkas nõudmist, kuigi P. Jermolajev vastas, et 3 tal pole aega. S. Naha sõnul läks ta uksele ette, et kinnipeetav ei saaks siseneda ning ta andis korralduse lahkuda. Kinnipeetav hakkas karjuma ning küsis S. Nahalt, kes ta selline on, et talle midagi ütleb. Kuna kinnipeetav seisis ukse vahel ja hoidis seda kinni, ei olnud seda võimalik kinni panna. V. Babitševi kehahoiak oli ettekande kohaselt ähvardav. Sisuliselt haakuvad sellega ka S. Kaasiku (tl 33), M. Tiigivee (tl 34) ja P. Jermolajevi (tl 35) seletused. Vastupidiselt kaebajale ei leia kohus, et nimetatud selgituste ja ettekande vahel oleks olulisi vastuolusid, kuna neist kõigist ilmneb, et V. Babitšev seisis kabineti uksel, ei allunud korraldusele lahkuda ning suhtles ebaviisakalt (karjudes). Samuti nähtub S. Naha ettekandest ja P. Jermolajevi ning M. Tiigivee seletustest, et kaebaja kehahoiak oli ähvardav. Vastupidist ei väida ka S. Kaasik.
25. Tartu Vangla esitatud videosalvestiselt ei ole kaamera nurga tõttu näha, mis kõnealuse kabineti uksel toimus. Küll aga nähtub sellelt, et V. Babitšev avab kabineti ukse, umbes 15 sekundi pärast hakkab kabineti poole kiirustades liikuma üksuse juhi õlakutega vanglaametnik, kelleks asja materjalidest nähtuvalt oli J. Ruubel. Viimaks saadab J. Ruubel kinnipeetava eluosakonda tagasi. Kogu olukord kabineti uksel kestis kuni 35 sekundit, kuna ukseni jõuab V. Babitšev videosalvestise
26. sekundil ning
27. sekundil on näha, kuidas ta hakkab tagasi tulema. Vahepealsel ajal on näha üksnes ukse nurga liikumist ning korraks ka V. Babitševi külge. Videosalvestis ei lükka ümber vanglaametnike selgitusi, vaid pigem hoopis kinnitab neid, kuna tõepoolest seisis V. Babitšev kabineti uksel, seal toimus närviline liikumine ning kohale kiirustas üksuse juht. Seega loeb kohus iseenesest V. Babitševile süüks arvatud teod tõendatuks.
28. Samas peab kohus tuvastama, kas V. Babitševi käitumise kvalifitseerimine kolme erineva distsiplinaarsüüteona oli asjas õiguslikult lubatav. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tegu ei olnud käsitletav ei vältava ega jätkuva distsiplinaarsüüteona ega ka distsiplinaarsüütegude ideaalkogumina. Kohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et tegemist ei olnud jätkuva ega vältava distsiplinaarsüüteoga, kuna kaebajale ette heidetud tegude episoodid vastasid tehniliselt erinevate distsiplinaarsüütegude koosseisudele.
29. VangS § 63 lg 3 teine lause sätestab, et ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Seejuures ei anna vangistust reguleerivad õigusaktid juhiseid distsipliinirikkumise piiritlemiseks. Sellepärast on teoainsuse mõiste sisustamisel asjakohane kohaldada analoogiat karistusõigusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuse asjas nr 3-3-1-15-08 punktis 15 selgitanud, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguskirjanduses on selgitatud, et ideaalkogumi võivad iseenesest moodustada ka järjestikku toimepandud süüteod, kui tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega (vt J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 63 komm 2).
30. Praegusel juhul on kaebajat karistatud selle eest, et ta maksimaalselt 35 sekundi jooksul inspektor-kontaktisiku kabineti uksel ei allunud vanemvalvur S. Naha korraldusele ukselt lahkuda, oli seejärel temaga ebaviisakas, pärides temalt, kes ta selline on, et talle midagi ütleb, ning oli ka ähvardava kehahoiakuga. Pooled ei vaidle selle üle, et asi sai alguse sellest, et kaebaja soovis inspektor-kontaktisiku käest saada oma konto väljavõtet. Seega oli tegemist ühe vaidluse kiire eskaleerumisega, mille käigus kaebaja talle ette heidetud teod toime pani. Kohus on seisukohal, et maksimaalselt 35 sekundi sees toimunud vaidlus, mille käigus kaebaja vanglaametnike korraldustele ei allunud, nende peale karjus ning ähvardava kehahoiakuga oli, on eluliselt vaadeldav ühe kokkukuuluva teona. Samal ajal, kui V. Babitšev ei allunud korraldusele kabineti ukse juurest lahkuda, käitus ta ka ebaviisakalt, seades kahtluse alla S. 4 Naha sobivuse üldse talle korraldusi anda. Asjas ei ole võimalik tuvastada, millisel hetkel 35 sekundi jooksul oli V. Babitševi kehahoiak ähvardav, ent on selge, et tegemist oli osaga samast konfliktist. Tegemist oli ajaliselt ja ruumiliselt äärmiselt tihedalt seotud tegudega, milles osateod järgnesid üksteisele väga kiiresti ning need olid üksteisega ka eluliselt väga tihedalt seotud. Eraldi toime panduna oleks käesoleval juhul mõeldav üksnes korraldusele allumatus, samas kui ebaviisakas käitumine või ähvardav kehahoiak ilma konfliktis eelnenud episoodideta oleksid eluliselt väheusutavad. Isegi kui V. Babitšev ei ole ähvardava kehahoiakuga täpselt samal ajal, kui ta korraldusele ei allunud ning vanglaametniku peale karjus, täitis ta kolm distsiplinaarsüüteo koosseisu järjestikku ühe elulisel olukorra raames. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et praegusel juhul esines distsiplinaarsüütegude ideaalkogum.
31. Seetõttu on kohus seisukohal, et arvestades VangS § 63 lg 3 teises lauses sätestatut ning lähtudes ka analoogiast karistusseadustiku § 63 lõikega 1, oli talle võimalik määrata üksainus distsiplinaarkaristus, kusjuures see ei saanud olla raskem kui osateo eest määratud raskeim karistus. Korraldusele allumatuse eest karistati V. Babitševi kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks ning ebaviisaka käitumise ja ähvardava kehahoiaku eest karistati teda kummalgi juhul kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Seetõttu tühistab kohus Tartu Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1197 resolutsiooni punktid 2 ja
32. Samadel põhjustel tuleb tühistada ka 23.10.2015 vaideotsus nr 1-11/791-2, millega kaebaja vaie 04.09.2015 käskkirja peale jäeti tervikuna rahuldamata.
33. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on V. Babitševi korraldusele allumatus asjas tõendatud. Kohtu hinnangul on selle eest määratud 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine proportsionaalne, kuna karistuse määramisel on arvesse võetud kaebaja kehtivat nelja distsiplinaarkaristust, millest kolm oli määratud sammuti korraldusele allumatuse eest. Seega puudub alus käskkirja resolutsiooni p 1 tühistamiseks ning kohus rahuldab järelikult kaebuse osaliselt.
34. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praegusel juhul tühistas kohus vaidlustatud käskkirja 2/3 ulatuses. Kuigi kohus tühistas ka vaideotsuse, ei omanud see praegusel juhul kaebaja õigustele iseseisvat tähendust. Kaebaja tasus asjas riigilõivu 15 eurot. Kuigi kaebaja oleks pidanud ka käskkirja osalise vaidlustamise korral riigilõivu 15 eurot tasuma, pidi kohus asjas kaebaja nõudest tulenevalt läbi vaatama käskkirja tervikuna tühistamise nõude ning kohus rahuldas selle osaliselt. Seega mõistab kohus Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5