Obsah (8)

§ 162§ 442§ 217§ 657§ 392§ 435§ 436§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-597

§ 162lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja esitas 07.12.2015 Harju Maakohtu 04.11.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti arvesse võtmata hageja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid. Maakohus on jätnud hindamata poolte vahel olnud õigussuhte tervikuna, rikkudes sellega

§ 442lg-st 8.

Hageja nägi kostja poolt tõenditena esitatud dokumente esimest korda ning kõikidel nendel dokumentidel puudub hageja allkiri. Kohus on ebaõigesti lähtunud nende tõendite õigsusest. Maakohus rikkus

§ 217

lg 2, § 199 lg 7, § 201 lg 1 tulenevaid hageja õiguseid sellega, et ei kutsunud teda kohtuistungile ütluste andmiseks ning põhjendas seda hagejal esindaja olemasoluga. Kui kohtu hinnangul tegutsesid pooled seltsingulepingu raames, on kohus jätnud hindamata, kas laenulepingu ülesütlemist võib käsitelda seltsingu lõppemisena seltsinglaste poolt (VÕS § 597), ning et seltsingu lõppemisel tuleb tagastada seltsinglaste panused (VÕS § 603). Sellisel juhul ei tagastanud kostja hagejale seltsingusse tehtud panuseid ning hagejal tekib kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 järgi. 3 Vastus apellatsioonkaebusele 11. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht 12.

§ 657

lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 13.

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata.

1. Kohtuotsuses on maakohus analüüsinud, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, samuti seda, kas kostja poolt 19.12.2007 väljastatud raha saamise kinnituse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, samuti ei ole 19.12.2007 kinnituse näol tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud asjaolude pinnalt ei saa poolte vahelist suhet käsitleda laenusuhtena, samuti ei saa 19.12.2007 kinnitust käsitleda konstitutiivse võlatunnistusena.
2. Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt materiaalse vastutuse kandmise kohustus vastab VÕS § 580 lg 1 ja § 591 sätestatud seltsingusse panustamise kohustusele. Sellest saab järeldada, et maakohtu hinnangul olid pooled sõlminud seltsinglepingu. Kolleegium märgib, et kostja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et tegemist on seltsingulepinguga, kuna hageja andis kostjale raha selleks, et ühineda kostja äritegevusega. Ka hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja pidi saadud raha kasutama äriprojekti loomiseks. 05.03.2015 esitatud menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et kostja lubas hageja kaasata ühisesse ärisse. 19.12.2007 kinnituse kohaselt sai kostja hagejalt 400 000 krooni ühise äri ajamiseks. Hoolimata sellest, et maakohus leidis, et tegemist on seltsingulepinguga, ei ole maakohus vaidlust seltsingulepingu pinnalt lahendanud. Asjaolu, et hageja pidas poolte vahelist suhet laenusuhteks ning 19.12.2007 kinnitust konstitutiivseks võlatunnistuseks, ei andnud maakohtule põhjust jätta vaidlus seltsingulepingu alusel lahendamata, kui ta leidis, et tegemist on seltsingulepinguga. See, millise lepinguga on poolte vahel tegemist, on õigusliku hinnangu küsimus. Kohus ei ole seotud hageja õigusliku hinnanguga poolte vahelisele suhtele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Maakohus ei ole selgitanud välja hageja faktiväiteid seltsingulepinguga seonduvate asjaolude suhtes, ei ole tuvastanud, millised olid 4 seltsingulepingu tingimused, ei ole hinnanud seltsingulepinguga seonduvalt esitatud tõendeid ega analüüsinud, kas hagejal on kostja vastu nõue seltsingulepingust tulenevalt, sh VÕS § 603 järgi panuse tagastamise nõue.
2. Kuna maakohus on jätnud olulises osas tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama olulisi tõendeid. Sellisel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada.
3. Menetluskulud jaotatakse

§ 173lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5