← Eesti

2-15-19269/25

Obsah (14)§ 153§ 173§ 65§ 146§ 22§ 162§ 157§ 158§ 171§ 23§ 25§ 172§ 177§ 5

2-15-19269 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 22. detsember 2016 kell 14.15 Tsiviilasja number 2-15-19269 Tsiviilasi Marina Müürsepp väl

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu Swedbank AS nõue summas 28 805.17 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldaja raha saanud

  1. Vabastada Kristi Relvik Marina Müürsepp’a (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik (arveldusarve xxxx) pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti. 1

(6)2-15-19269
  1. Määrata Marina Müürsepp’alt (pankrotis) pankrotivata arvelt täiendavalt OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks 42.37 eurot, millele lisandub käibemaks 8.47 eurot, kokku koos käibemaksuga 50 (viiskümmend) eurot ja 84 senti.
  2. Algatada (pankrotis) Marina Müürsepp’a kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada Monica Meristo-Dmitrijev’i täitma usaldusisiku kohustusi.
  3. Kohustada Marina Müürsepp’a tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
  4. Kohustada Marina Müürsepp’a viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
  5. Kohustada Marina Müürsepp’a ja Monica Meristo-Dmitrijev’i üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid Marina Müürsepp’a tulude ning aruande esitamisele eelnenud aasta tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
  6. Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.

  1. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule ning usaldusisikule täitmiseks.
  2. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti
  3. osas täitmiseks.
  4. Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-10 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. ASJAOLUD
  5. Viru Maakohtu 16.02.2016 kohtumäärusega kuulutati välja Marina Müürsepp’a pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Kristi Relvik.
  6. Viru Maakohtu 26.08.2016 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. 2

(6)2-15-19269 HALDURI ARUANNE
  2. novembril 2016 esitas pankrotihaldur kohtule

§ 65

lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 15.06.

  1. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse ajal on olnud töötasu (tööandja xxxx) ja Eesti Haigekassa poolt makstud töövõimetushüvitis. Pankrotivarasse on laekunud võlgniku töötasu arvelt 50.84 eurot. Võlgniku nimel on avatud AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxxx. Konto algsaldo pankroti väljakuulutamise seisuga oli 38.30 eurot. Konto kasutust võlgniku poolt on pankrotimenetluse jooksul piiratud halduri taotlusel vastavalt täitemenetluse seadustikule. Võlgniku nimel on avatud AS-is Swedbank arvelduskonto nr xxxx. Arvelduskonto on arestitud 30.12.
  2. Arestimise seisuga oli arvelduskonto saldo 0,00 eurot. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole.
  3. Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

§ 146

lg 1 punktides 1-4 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole, sealhulgas ei ole väljamakstud pankrotimenetluse kulusid. Kulud on kantud halduri büroo vahenditest. Võlausaldajad ei ole raha saanud II järgus: Swedbank AS 28 805.17 eurot, jaotus 100%. 5. Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud pankrotimenetluses puuduvad. Halduri kulutused on pankrotimenetluses välja maksmata. Kuna käesoleval juhul pankrotivarast halduri vajalike kulutuste katmiseks ei piisa, loobub haldur kulutuste hüvitamise taotlemisest ja need jäävad halduri büroo kanda. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks maksevõimet ületava rahalise kohustuse võtmine ja piisava sissetuleku puudumine võetud kohustuse täitmiseks. Võlgniku alaline maksejõuetus on tekkinud aastal 2012, kui müüdi täitemenetluse raames võlgniku kaasomandisse kuulunud kinnistu, registrinumbriga xxxx, mille müügihind ei katnud kinnistu soetamiseks võetud laenu. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses.

§ 162

lg 3 kohaselt märgib haldur, et ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 6. Haldur palus

65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada Kristi Relvik halduri kohustustest; määrata haldurile tasu 439.37 eurot, millele lisandub käibemaks 87.87 eurot, kokku 527.24 eurot, millest 50.84 eurot (42.37 eurot, millele lisandub käibemaks 8.47 eurot) pankrotivara arvelt ja 476.40 eurot (397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest. Tasu kanda OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik, mille kaudu haldur tegutseb, a/a xxxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.

§ 157

p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka

§ 158

sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui 3

(6)2-15-19269 menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 9.

§ 158

lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 08.11.2016 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.12.2016 700 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 10. Võlgnikul varasid ei ole. Tema kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõudena Swedbank AS nõue summas 28 805.17 eurot, jaotus 100%, kes vahendite puudumise tõttu ei ole üldse raha saanud. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 157

p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.

§ 65

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 439.37 eurot, millele lisandub käibemaks summas 87.87, kokku 527.24 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks ning võlgnikku kohustamiseks pankrotimenetluse kulude osaliselt riigituludesse hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Ülejäänud osas taotleb haldur tasu määramist pankrotivara arvelt, s.o summas 42.37 eurot, millele lisandub käibemaks 8.47 eurot, kokku 50.84 eurot. 4

(6)2-15-19269
  1. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 12² on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
  2. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
  3. Eeltoodust tulenevalt halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud on kohtuväline kulu TsMS § 144 lg 1 p 3 mõistes, mille riigi eelarvest täielikult hüvitamise eelduseks on TsMS § 172 lg 8 teises lauses toodud asjaolu, s.o kulu teise menetlusosalise kanda jätmise võimaluse, esinemine.

§ 25

lg 1 tulenevalt pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Kuna käesolevas menetluses on avalduse esitanud võlgnik, siis käesolevas menetluses ei ole teist menetlusosalist. Arvestades, et võlgnik on pankrotis, ei ole võimalik haldurile riigi eelarvest määrata pankrotihalduri tasu ja hüvitada pankrotimenetluse kulud menetlusabi korras TsMS § 183 lg 2 sätestatust suuremas ulatuses, sest pankrotivõlgnik ei suuda pankrotimenetluses kulusid ja halduri tasu riigituludesse hüvitada. 16. Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamise taotluse summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik.

§ 65lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ts

MS § 183 lg 2 ning

§ 65

lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Kuna 397 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks määrata haldurile täiendavalt pankrotivara arvelt halduri tasu ja kulude katteks 42.37 eurot (439.37 -397) eurot, millele lisandub käibemaks 8.47 eurot, kokku 50.84 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17. Võlgnik on 22.12.2015 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. 5

(6)2-15-19269 Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 18. Vastavalt

§ 172

lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 15.06.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ka pankrotimenetluse jätkamise otsustamine ja usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Monica Meristo-Dmitrijev on andnud nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab Monica Meristo-Dmitrijev’i täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et

§ 172

lg 2 alusel peab Monica Meristo-Dmitrijev kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 19. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et

§ 173

lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (

§ 173lg 4).

Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (

§ 173lg 6).

20. Kohus kohustab võlgnikku ja usaldusisiku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et

§ 177

lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.