Obsah (7)

§ 200§ 199§ 213§ 64§ 68§ 75§ 871

1 Kriminaalasi nr 1-14-5367 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5367 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 200lg 2 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Mihhail Tšubarov tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Mihhail Tšubarov tunnistati süüdi

§ 213lg 1 järgi ning 2 mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti Mihhail Tšubarovile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2013-21.11.2013, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.

1. Mihhail Tšubarovit on 2 korral kriminaalkorras karistatud (neist üks karistus on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav röövimise, varguse (sissetungimisega, süstemaatiliselt) ja arvutikelmuse toimepanemise eest. Kuritegude laad ja vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks. Soodusteguriks on soov saada majanduslikku kasu, sõltuvusainete tarvitamine ning impulsiivsus. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana, AS Eesti Vanglatööstus metallitsehhis, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud xxxx sõltlastele mõeldud tugigrupis, samuti on toimunud vestlused psühholoogiga. Lisaks on ta läbinud riigikeele A1ja A2-taseme kursused. Kinnipeetavale on lubatud külastada Eesti Töötukassat. Alates 18.11.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 22.02.2016 töötab väljaspool vanglat xxxx. Kinnipeetavale on võimaldatud lähedastega suhete säilitamise eesmärgil lühiajalisi väljasõite kolmel korral. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevustes. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos endise abikaasa ja lapsega aadressil xxxx. Endine abikaasa ei taha, et kinnipeetav asuks pärast vabanemist tema juurde elama. Rahvastikuregistri andmetel isikul sissekirjutus puudub. Seega kindel elukoht tal puudub. Kinnipeetav ise soovib elama asuda xxxx. Isik omandas keskhariduse xxxx. Kaevanduses töötades omandas ta allmaa elektri-lukksepa kutse ning sai allmaa masinate juhtimise load. Riigikeele tase vastab A2-tasemele. Enne vangistust oli kinnipeetav 3-4 kuud tegevuseta ning hakkas tarvitama narkootikume. Viimati töötas ta 5 aastat Viru kaevanduses kuni kaevanduse likvideerimiseni
2. aastal. Enne seda töötas ta 5 aastat ametlikult xxxx operaatorina. Vabanemisjärgselt isikul kindel töökoht puudub. Isiku toimetulekut enne vangistust mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Vaatamata ametlikule sissetulekule pani isik toime varavastaseid kuritegusid. K-Raha andmetel omab kinnipeetav 08.11.2016 seisuga tasumata võlanõudeid 1875 euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 1290 eurot, mis tagab vabanedes esialgse toimetuleku. Lähedastest on kinnipeetaval endine abikaasa, kellega on ühine tütar, ema (elab xxxx) ja õde (kriminaalkorras karistatud) koos oma perega. Endise abikaasaga on suhted head, suheldakse nii telefoni, lühiajaliste kokkusaamiste kui ka lühiajaliste väljasõitude teel. Enamus isiku sugulastest on kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust oli kinnipeetava elustiil hoolimatu ja riskeeriv, mis väljendus narkootikumide tarvitamises ja seaduserikkumistes. Alkoholi tarvitas isik väidetavalt harva. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Ta on paar korda proovinud kanepit suitsetada ning väidetavalt peale töö kaotamist
3. aastal hakkas tarvitama fentanüüli (süstima). Tarvitamise sagedus 1 kord 1-2 päeva jooksul. Probleemi antud valdkonnas isik tunnistab. Kinnipeetav on motiveeritud narkootikumidest hoiduma. Suurimaks kannatajaks on olnud perekond, millele isik ei mõelnud. Tulevikuplaaniks on töötamine, pere eest hoolitsemine. Varasem elukäik näitab, et perioodiliselt suudab isik eesmärki saavutada. Kinnipeetava väitel on laps talle suurimaks motivaatoriks õiguskuulekaks hakkamisel. Kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud isikul puuduvad, kuid ühiskonnas kehtivaid reegleid järgib ta valikuliselt. Kuritegude toimepanemist 3 tunnistab isik osaliselt, kaldudes vähendama oma osalust neis. Kriminaalhooldusel ei ole kinnipeetav olnud. Vanglateenistuse ametnikesse suhtub isik positiivselt. Kinnipeetav omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et ka järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Isik väidab, et soovib loobuda kuritegelikust käitumisest pere nimel, kuid ka varasemalt oli kinnipeetaval pere ning sellegipoolest jätkas ta kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Mihhail Tšubarovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul kui kohus otsustab Mihhail Tšubarovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Mihhail Tšubarovile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Mihhail Tšubarov lahutatud. Lähedastest on kinnipeetaval endine abikaasa J T, kellega on ühine tütar K T (sünd. xxxx), ema T K (elab xxxx) ja õde Ž H (kriminaalkorras karistatud) koos oma perega. Kinnipeetava isa on surnud. Mihhail Tšubarovil on palju sugulasi ja enamus neist on kriminaalkorras karistatud isikud. Telefonivestluses J T selgus, et tal on head suhted lahutatud abikaasa Mihhail Tšubaroviga, ta on käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel ning suhelnud tihedalt telefoni teel. Vestluses Ž H ilmnes, et ta ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda, kuna nad omavahel ei suhtle. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Korduvad süüteod viitavad Mihhail Tšubarovi riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud, hetkel on tal 3 kehtivat väärteokaristust. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Mihhail Tšubarovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis oleks otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada talle käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta ning kohustada teda täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Mihhail Tšubarov avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kui ta ei ela Eestis, siis millist kontrolli talle saab määrata. Ta leppis vanema tütrega kokku, et hakkab elama tema juures xxxx ja töötama. Elama hakkab ta xxxx, kuid elukoha täpset aadressi ta öelda ei osanud. Tal ei ole Eestis tööd, pole ka elukohta. Oma sugulaste juurde, kellel on kriminaalne taust, ta elama ei lähe. Naine ei taha, et ta tema juurde elama läheb. Nad leppisid naisega kokku, et ta sõidab xxxx tööle ja aitab neid rahaliselt. Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et Mihhail Tšubarovi suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS-st 4261. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul.

§ 871

lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses - karistusregistri õiendist nähtub, et Mihhail Tšubarovit on karistatud 20.06.2014

§ 200

lg 2 p 4, 199 lg 2 p 8,9 ja 213 lg 1 järgi 2 aasta 11 kuu ja 27 päevase vangistusega, st isik vastab

§ 871lg 1 p 1 toodud nõudele.

Mõistetud karistus tuleb tal karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. 4 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega – karistusregistri õiendist nähtub, et Mihhail Tšubarovit on karistatud kriminaalkorras ühel korral, ülejäänud karistused on karistusregistrist kustutatud ja seega ei oma õiguslikku tähendust. Kantav karistus on liitkaristus, mis moodustub kahest karistusregistrisse kantud karistusest. Mihhail Tšubarov on karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga:

§ 200

lg 2 p 4 järgi 3 aastase vangistusega, mistõttu on tegemist

§ 871

lg 2 sätestatud erandiga ja Mihhail Tšubarov vastab nõuetele, mil on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Vaatamata sellele, et Mihhail Tšubarov vastaks tema kohta esitatud andmete järgi

§ 871

sätestatud karistusjärgse kontrolli kohaldamise nõuetele ei ole tema suhtes võimalik seda kohaldada tulenevalt Riigikohtu 30.05.2016 lahendist nr 3-1-1-45-16. Nimetatud lahendis Riigikohus leiab, et isiku suhtes, kellel puudub elukoht ei ole seda võimalik kohaldada.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Prokurör teeb ettepaneku jätta Mihhail Tšubarovi suhtes karistusjärgne kontroll kohaldamata, kuna isik ei vasta

§ 871

esitatud nõuetele sätte kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada 5 käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu Mihhail Tšubarovi suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik