Obsah (5)

§ 175§ 177§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohu Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1079 Tsiviilasi Kor

§ 175lg 1 mõttes.

Kohtu põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga 1 110 eurot (ilma käibemaksuta). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindajate tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajatel arve nr 20161039 alusel kaja osas seisukohtade koostamiseks 4 tundi, arve nr 20161109 alusel menetluskulude avalduse koostamiseks 2 tundi ja arve nr 20160892 alusel täitmisavalduse koostamiseks 3 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 12.10.2016 kaja 04.07.2016 tagaseljaotsusele (tlk 68-69), millele hageja on 24.10.2016 esitanud seisukohta (tlk 83-85). Hageja on 09.11.2016 esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tlk 97-98).
3. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja lepinguliste esindajate toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus on seisukohal, et arvel nr 20161039 kajastatud toiming on põhjendatud 3 tunni ulatuses, lähtudes esitatud kaja ja selle vastuse sisust ja mahust. Kohus leiab, et arvel nr 20161109 nimetatud toiming ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirja koostamine pärast menetluse lõppemist ei ole õiguslikult keeruline menetlustoiming ning see ei tohiks vastaspoolele kaasa tuua täiendavaid menetluskulusid ja seda ei saa lugeda

§ 175lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida vastaspoolelt välja mõista.

Kohus leiab, et arvel nr 20160892 nimetatud ei ole põhjendatud, kuna kohus saab arvesse võtta üksnes kohtumenetluseks tarvilikke toiminguid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kajamenetluses 3 tunni ulatuses.

1. Hageja esindajad ei nõua menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna 2 raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindajad omavad kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindajate töötundide põhjendatud maht on 3 tundi ja töötunni hind 130 eurot, on hageja esindajate õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 390 eurot.
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 390 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus jätab hageja menetluskulude avalduse rahuldamata 720 euro ulatuses. Kohus märgib, et arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 11.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 12.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et

§ 178lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3