KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3137 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Ku

§ 424järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13.

septembri 2016 otsus Apellatsiooni esitajad Kristjan Oja ja tema kaitsja advokaat Silver Reinsaar Prokurör Ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav Kristjan Oja isikukood XXX; elukoht XXX; töökoht XXX AS, klienditeenindaja; varem karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. septembri 2016 otsus täies ulatuses. 2. Teha uus otsus, millega mõista Kristjan Oja süüdistuses

§ 424järgi õigeks.

1. Apellatsioonid rahuldada.
2. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Clarus kasuks 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot, advokaat Silver Reinsaar poolt süüdistatavale Kristjan Ojale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3. Jätta nimetatud summa 288 eurot KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
4. Täpsustada, et maakohtu otsusega tulnuks advokaadibüroole kaitsjatasuna välja mõista 1246.80 eurot (praegu välja mõistetud 1438.80 eurot).
5. Jätta nimetatud summa 1246.80 eurot KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
6. detsembril 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. Maakohtu otsus
9. Tartu Maakohtu
10. septembri 2016 otsusega tunnistati Kristjan Oja süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel kuulub mõistetud karistusest K.

Ojale kohesele ära kandmisele 1 kuu vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust ülejäänud osas, s.o 1 aasta 4 kuu 28 päeva pikkust vangistust täitmisele, kui K. Oja ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 ja lg-s 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50lg 1 alusel võeti K.

Ojalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

1. K. Oja mõisteti süüdi selles, et ta juhtis 01.01.2016 kella 04.52 paiku Tartu linnas Raja tänav 31 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr. XXX . K. Oja poolt väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisalduseks 0,86 mg/l kohta.
2. Maakohtu hinnangul on nii K. Oja kui ka tunnistajate E.V. , T.S. ja T.V. e ütlustega tõendatud, et K. Oja juhtis 01.01.2016 Raja tänava juures sõidukit Ford Mondeo. Lisaks süüdistatava ja tunnistajate ütlustele kinnitab 01.01.2016 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, et K. Oja juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX . Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati K. Oja 01.01.2016 kell 4.52 sõiduki Ford Mondeo juhtimiselt kuni kainenemiseni, kuivõrd oli alust arvata, et K. Oja veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Vahetult pärast sõiduki peatamist kontrolliti K. Ojal joobe esinemist indikaatorvahendiga, mille näit oli positiivne. Kuivõrd K. Oja auto peatanud ning temal indikaatorvahendiga joovet kontrollinud politseipatrullil ei olnud sõidukis tõenduslikku alkomeetrit, kutsuti kohale teine patrull, kelle autos oli tõenduslik alkomeeter. Tõendusliku alkomeetriga saabus Raja 31 Tartu parklasse politseipatrull koosseisus T.S. ja T.V. e. Saabunud patrull esiteks vestles K. Ojaga ning ühtlasi selgitas T.V. e K. Ojale, et lõplikuks alkoholi sisalduse määramiseks on vajalik puhuda kas tõenduslikku alkomeetrisse või minna ekspertiisiasutusse, kus võetakse verd veres alkoholi sisalduse kindlaks tegemiseks. K. Oja nõustus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse.
3. K. Ojale teostas tõendusliku alkomeetriga kontrolli T.V. e. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk kinnitab T.S. u sõnu, et teostati kohustuslikud kaks mõõtmist. Väljatrüki kohaselt oli esimese mõõtmise tulemus 0,95 mg/l kohta ning teisel 0,97 mg/l kohta. Saadud tulemusest 0,95 mg/l kohta võeti maha laiendmääramatus 0,09 mg/l kohta, saades 2 lõplikuks tulemuseks 0,86 mg/l kohta alkoholi K. Oja väljahingatavas õhus.
4. Maakohus leidis, et süüdistatava ning tunnistajate ütluste ning dokumentaalsete tõendite alusel on tõendatud, et K. Oja pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuivõrd tema ühes grammis väljahingatavas õhus oli alkoholi enam kui 0,75 mg/l kohta. 6. Maakohtu hinnangul pani K. Oja

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toime tahtlikult.

Eeltoodut ja K. Oja ning tunnistaja E.V. ütlusi, samuti esinenud joovet arvestades saab teha kindla järelduse, et K. Oja teadis sõidukit juhtima asudes, et ta on alkoholijoobes ehk ta pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

1. Kaitsja maakohtus leidis, et alkomeetriga mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on tõendina sobimatu olukorras, kus alkoholisisaldust mõõdeti patrullauto pagasiruumis oleva tõendusliku alkomeetriga ajal, mil väljas olid miinuskraadid. Seda põhjusel, et alkomeetri kasutusjuhend ütleb, et seda võib kasutada temperatuurivahemikus 0-40 C. Maakohtu hinnangul ei ole mõõtmist teostatud vastuolus alkomeetri kasutusjuhendiga. Kasutusjuhendisse on märgitud, et alkomeetrit tuleb kasutada töökeskkonnas temperatuuril 0-40 kraadi. Samas on kasutusjuhendisse märgitud, et mõõtmise alustamisele eelneb soojenemisfaas. Enne kui aparaat ei ole valmis, kuvatakse selle ekraanile kasutusjuhendi kohaselt vahelduvalt kirjeid, et see soojeneb ja ei ole valmis. Kui aparaat on mõõtmiseks valmis, ilmub ekraanile kiri „valmis“. Lisaks sellele tugines maakohus HNK Analüüsitehnika OÜ vastuskirjale, mille kohaselt on kasutusjuhendis näidatud töötemperatuur, mille puhul tootja garanteerib seadme korrapärase toimimise ja seade suudab ennast üles soojendada ning teostada korrektsed mõõtmised. Seadme mõõtesüsteem on terves ulatuses soojendatav ning ei sõltu seetõttu välitemperatuurist, s.t luuakse kindlal temperatuuril toimiv mõõtekeskkond. Nimetatud vastuskiri kinnitab kasutusjuhendis märgitut, et kui mõõtmine ei ole mingil põhjusel nõuetekohane, siis ilmub seda kinnitav märge ka alkomeetri ekraanile.
2. Tunnistajad E.V. ja T.S. kinnitasid, et nad on teadlikud, et alkomeetrit tuleb enne soojendada.
3. Maakohus on seisukohal, et kaitsja väited ja esitatud dokumendid ning taotletud tunnistaja P.P. i ütlused ei lükka ümber süüdistuse tõendatust. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus tõenduslik alkomeeter asub patrullsõiduki pagasiruumis, kus ei ole miinuskraadid ning et alkomeeter soojendab ennast enne mõõtmise teostamist vajaliku temperatuurini, ei ole alust kahelda K. Oja kontrollimisel saadud näidu tegelikkusele vastavuses. Alkomeetri kasutusjuhend, käsitletud vastuskiri ning tunnistajad on kinnitanud, et kui tõenduslik alkomeeter ei suuda luua enda jaoks vajalikke kasutustingimusi, annab see veateate, mille kuvamisel ei ole võimalik mõõtmist läbi viia. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et alkomeetri töökeskkond politseiauto pagasiruumis ei vastanud kasutusjuhendis ettenähtule ja aparaat andis vale näidu.
4. Maakohus ei tuvastanud K. Oja puhul karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuriteo toimepanemise ajal oli K. Ojal üks kehtiv väärteokaristus, kuid mitte mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. K. Oja ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid ta on varem politseile vahele jäänud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Maakohus leidis, et käesolevalt esitatud süüdistus seab kahtluse alla K. Oja motivatsiooni ja soovi elada ühiskonnas kehtivate normide järgi. K. Oja poolt selgitatu, mis tõi kaasa mootorsõiduki rooli istumise alkoholijoobes, ei õigusta kuidagi tema teguviisi. Maakohus ei pea kergema karistuse ehk rahalise karistuse kohaldamist K. Ojale võimalikuks, kuivõrd K. Oja ei ole toimepandut kahetsenud, vaid on otsinud oma käitumise õigustamiseks erinevaid põhjendusi. Maakohtul puudub kindlus, et rahaline karistus aitaks K. Ojal oma käitumisest õigeid järeldusi teha, päädides edaspidi seaduskuulekalt elamisega. Arvestades eeltoodut, sh K. Ojal tuvastatud joobe suurust ning toimepanemise aega, samuti K. Oja isikut ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leidis 3 maakohus, et K. Ojale tuleb

§ 424

järgi mõista karistus sanktsiooni keskmise määras, karistades teda 1 aasta ja 6 kuue kuu pikkuse vangistusega. Maakohus leidis, et kuivõrd K. Oja ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samas arvestades tema suhtumist toimepandusse, tuleb K. Ojale mõistetud karistusest koheselt ära kanda üks kuu vangistust. Maakohus leidis, et n.ö šokivangistus kannab K. Ojale kui varasemalt reaalset vangistust mittekandnud isikule hoiatavat iseloomu ja peaks aitama tal teha oma varasemast käitumisest õiged järeldused ning mõjutama teda edaspidi elama oma elu seaduskuulekalt. Maakohus võttis lisakaristusena K. Ojalt ära juhtimisõiguse kuueks kuuks.

1. Maakohus mõistis K. Ojalt välja sundraha 645 eurot ning riigi õigusabi korras kaitsjale makstud tasu summas 1294,80 eurot, s.o kokku summas1939,80 eurot. K. Oja kaitsja poolt esitatud apellatsioon
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Oja kaitsja advokaat S. Reinsaar, kes palub Tartu Maakohtu 13.09.2016 otsuse tühistamist ja K. Oja õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse kriminaalasja saatmist Tartu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus või K. Ojale kergema karistuse mõistmist.
3. Alkomeetri kasutusjuhend esitab tingimuse, mille kohaselt on alkomeeter kasutatav vaid plusskraadidega välikeskkonnas. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et mõõtmine toimus välitemperatuuril, kus olid miinuskraadid. Miinuskraadidega ümbritsevas keskkonnas mõõtmise teostamine ei ole kasutusjuhendi ja tüübikinnitustunnistuse kohaselt lubatav ning põhjustab tulemuse ebausaldusväärsuse, millele ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Kaitseversiooni põhiväide on, et mõõtmistegevuse nõudeid on rikutud sõltumata sellest, kas alkomeetril on soojendussüsteem.
4. Maakohus ei ole oma otsuses käsitlenud kaitsja poolt esitatud tõendeid, millest nähtub, et alkomeeter ei anna usaldusväärset tulemust miinuskraadidel sõltumata soojendussüsteemist. Sellisteks tõenditeks on asjatundja P.P. i ütlused, kelle ütlustest nähtub, et alkomeeter on välja töötatud arvestusega, et seda kasutatakse plusskraadidel ning sõltumata soojendussüsteemi olemasolust; AS Metroset metroloogiadivisjoni juhi L. Lillepea 22.04.2016 e-kiri, millest nähtub, et tüübikinnituse väljastamise aluseks on kompetentse institutsiooni poolt läbiviidud katsed, mis hõlmavad üldjuhul ka seadme kasutusala piires erinevatel kliimatingimustel seadme toimivuse katsetamist. Alkomeetrile esitab nõudeid juhend OIML R 126; Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni dokument OIML R 126

§ 424

kontekstis ei ole tegemist kuigivõrd oluliselt kriminaalse joobe piiri ületava väärtusega. Ekslik on väide, et K. Oja ei ole toimepandut kahetsenud, vaid on otsinud oma käitumise õigustamiseks erinevaid põhjuseid. K. Oja on tunnistanud ning kahetsenud autorooli istumist ning mõistnud, et selline käitumisviis oli vale. K. Oja ei tunnistanud süüd

§ 424

järgi seetõttu, et tõendamist ei ole leidnud alkoholi kontsentratsioon tema poolt väljahingatavas õhus. Tõele ei vasta väide, et K. Oja on otsinud oma käitumise õigustamiseks erinevaid põhjuseid. K. Oja ei ole enda teguviisi õigustanud absoluutselt mitte millegagi ning on andnud sündmustiku kohta tõepäraseid ütluseid, mis on kooskõlas ka teiste tõenditega. Arusaamatuks jääb, miks on maakohus leidnud, et K. Oja suhtub toimepandusse selliselt, et see tingib temale mõistetava karistuse osalise täitmisele pööramise. Sisuliselt karistas maakohus süüdistatavat selle eest, et ta otsustas tõstatada kahtluseid mõõtmistulemuse usaldusväärsuses, kuivõrd muid „õigustusi“ ei ole K. Oja esitanud. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ei ole relevantseid põhjendusi, miks ei võiks K. Ojale karistuseks mõista rahalise karistuse.

§ 56lg 2 teises lauses sätestatust on see aga vangistuse mõistmiseks vajalik.

1. Kaitsja esitas maakohtule tasutaotluse arvestusega, et 12.09.2016 kohtuistung kestab kella 16.00-ni nagu algselt oli planeeritud. Kaitsja palus arvestada kohtuistungi reaalse toimumise ajaga ning vastavalt sellele tasutaotlust korrigeerida, kuid maakohus seda ei teinud ning mõistis K. Ojalt põhjendamatult välja kaitsjatasu kogusummas 1438,80 eurot. K. Oja apellatsioon
2. K. Oja mõistab, et probleem on alkoholis ning on otsustanud seda enam mitte tarvitada, kuna ei soovi enam kunagi sellises olukorras olla. K. Oja ei ole kunagi eitanud, et ta oli tollel õhtul alkoholi tarvitanud. K. Oja kahetseb enda tegu ning teeb kõik võimaliku, et seda enam ei juhtuks. K. Oja selgitab, et ei tunnistanud oma süüd, kuna sai aru, et sellisel juhul võidakse teda süüdi mõista valede näitude alusel. Apellandi jaoks on oluline, et keegi teine ei saaks tulevikus karistada valede näitude alusel, mis on saadud selle tõttu, et politsei arvates on normaalne miinuskraadidega õues mõõtmist teostada, kuigi kasutusjuhend selle välistab. Maakohtu otsus jättis apellandile mulje, et justkui kaitsja ei olekski esitanud omi seisukohti ja tõendeid. K. Oja ei saa aru, miks on maakohus leidnud, et selline mõõtmispraktika on õige ja lubatav. Apellant ei mõista, miks on alkomeetril kasutusjuhend ja tüübikinnitustunnistus. K. Oja õiglustunnet 6 riivab kohtuotsuses märgitu, et tema suhtumine teosse nõuab tema karistamist osaliselt reaalse vanglakaristusega. Vabadusekaotuslik karistus tähendaks K. Oja jaoks koolist välja kukkumist ja töökoha kaotust. Ta on näinud kõvasti vaeva, et jõuda kõrgkoolis viimase aastani ning ta ei tahaks, et see kõik luhta läheks. Apellandi arvates karistati teda osaliselt reaalse vanglakaristusega vaid põhjusel, et ta julges kohtueelses menetluses kahtluse alla seada mõõtmistulemuse usaldusväärsuse. Pärast seda ei tehtud talle ühtegi konkreetset pakkumist mõneks muuks menetlusliigiks. Selline praktika võib viia olukorrani, kus keegi ei julge enam kunagi midagi kahtluse alla seada.
3. Ringkonnakohtu 31.10.2016 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele aega kuni 14.11.2016 esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud apellatsioonide kohta, kuid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsioonide, kohtuistungi protokolli ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus K. Oja süüdimõistmises

§ 424järgi tuleb tühistada ja apellatsioonid rahuldada.

K. Oja tuleb süüdistuses

§ 424järgi õigeks mõista, sest asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis Kr

MS § 7 lg 3 alusel tuleb tõlgendada K. Oja kasuks.

1. KrMS § 341 lg 1 kohaselt juhul kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p-de 1-5 või 9-10 järgi, tuleb kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja on viidanud KrMS § 339 lg 1 p 10 nõuete (puudub kohtuistungi protokoll) rikkumisele ja seetõttu peab ringkonnakohus seda väidet kontrollima.
2. Kaitsja väited on toodud käesoleva otsuse p-des 20-22 ning puudutavad eelkõige kohtuistungi sekretäri vahetumist ja selles osas helisalvestise mittevastavust protokollile, samuti kohtuotsuse kuulutamist kajastava helisalvestise puudumist.
3. Kohtuistungi protokollist nähtub, et 05.09.2016 istungit protokollis R. Põldaru ja 12.09.2016 istungit K. Kuznetsov (lk 95 ja 103). Mõlemad on ka protokollile alla kirjutanud (lk 108 pöördel). Kohtuotsuse kuulutamine toimus 13.09.2016 ja ilmusid süüdistatav, kaitsja ja prokurör. Kas seda ka helisalvestati, selle kohta protokollis eraldi märget pole (lk 108 pöördel).
4. Toimikust nähtub, et kaitsja on taotlenud väljastada talle kohtuistungi protokoll ja helisalvestis (lk 112-114). Maakohus 16.09.2016 väljastas talle kohtuistungi protokolli (lk 116). Kuna kaitsja ei saanud 13.09.2016 kohtuotsuse kuulutamise helisalvestist, siis 30.09.2016 taotles ta selle väljastamist e-toimiku infosüsteemis (lk 129-130). Maakohus vastas talle 05.10.2016 kirjaga, et kõik helisalvestised, mis on tehtud, on kaitsjale kättesaadavaks tehtud (lk 149).
5. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokolli parandamise taotlus tuleb esitada KrMS § 158 lg 1 ettenähtud korras. Kohtutoimikust nähtuvalt kaitsja sellist taotlust pole esitanud. Ta tutvus kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega ning leidis neis väidetavalt vastuolusid, mida käsitleb apellatsioonis. Ringkonnakohus leiab, et kuna pole järgitud KrMS § 158 lg 1 ettenähtud korda, siis puudub apellatsioonimenetluses alus seda küsimust käsitleda. Samas see asjaolu ja kohtuotsuse kuulutamise helisalvestise puudumine ei ole võrdsustatavad KrMS § 339 lg 1 p 10 nõuete (puudub kohtuistungi protokoll) rikkumisega ning pole alust asja maakohtule uueks arutamiseks saata. Seega tuleb apellatsioonid sisuliselt lahendada ja tuvastada, kas mõõtmistulemuse usaldusväärsuses on alust kahelda ehk kas järgiti alkomeetri kasutusnõudeid.
6. Kohtupraktikas on leitud, et mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatusel on oluline järgida asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, 7 nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kui aga mõõtmine viiakse läbi tootja juhiseid eirates, ei saa rääkida mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendatusest (nt RKKKo nr 3-11-68-13 p 6). MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike normide rikkumine, mille tõttu tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eriõigust (nt RKKKo nr 3-1-1-67-14 p 57).
7. Kohtupraktikas on antud ka juhiseid, kuidas lahendada küsimus, kas asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks (nt RKKKo nr 3-1-1-77-15 p-d 17-19). Nii on märgitud, et kaitseteesi argumendid, mis on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (KrMS § 7 lg 3) rakendamiseni ning potensiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni. Oluline on silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
8. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsja juba kaitseaktis põhjalikult käsitlenud alkomeetri kasutusjuhendi mittejärgimist ning seoses selle väitega taotlenud mitmete tõendite uurimist (lk 7-10) ning kohtuistungil jäänud oma seisukoha juurde (lk 95 pöördel, 107-108, kirjalik kõne lk 92-94). Seega olid maakohtule apellatsioonides toodud väited põhiosas eelnevalt sisuliselt teada.
9. Kohtupraktikas on juhitud tähelepanu sellele, kas võib rääkida isiku süü tõendatusest ka juhul, kui vaidlusalune tõend tõendikogumist mõtteliselt kõrvaldada ehk kas on veel teisi süüd kinnitavaid tõendeid (nt RKKKo nr 3-1-1-77-15 p 16).
10. Käesolevas asjas on ainukeseks tõendiks, mis kinnitab alkoholijoovet, tõendusliku alkomeetri näit. Vaidlus on selle tõendi usaldusväärsuses ehk alkomeetri kasutusjuhendi nõuetekohases järgimises.
11. Maakohus on kaitsja väidet, et kasutusjuhendit ei järgitud ja see muudab saadud näidu ebausaldusväärseks, käsitlenud oma otsuse lk 6-8, mis on kokkuvõtlikult kajastatud käesoleva otsuse p-des 7-
12. Maakohus selle väitega ei nõustunud.
13. Maakohus leidis politseinikest tunnistajate E.V. i, T.S. u ja T.V. e ütluste alusel, et tõendusliku alkomeetri kasutamisel järgiti kõiki siseministri 30.05.2014 määrusega nr 19 kinnitatud juhendi § 4 lg 4 ja 5 nõudeid. Maakohtu hinnangul ei ole mõõtmist teostatud vastuolus alkomeetri kasutusjuhendiga (täpsemalt vt käesoleva otsuse p-d 7 ja 9). Kokkuvõtlikult maakohus leidis, et kaitsja poolt esitatud tunnistaja P.P. i ütlused ei lükka ümber tunnistajate E.V. i, T.S. u ja T.V. e ütlusi, mille kohaselt olukorras, kus tõenduslik alkomeeter asub patrullsõiduki pagasiruumis, kus ei ole miinuskraade, ning arvestades, et alkomeeter soojendab ennast enne mõõtmise teostamist vajaliku temperatuurini ja häirete tekkimisel annab veateate, ei ole alust kahelda K. Oja kontrollimisel saadud näidu tegelikkusele vastavuses. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et alkomeetri töökeskkond politseiauto pagasiruumis ei vastanud kasutusjuhendis ettenähtule ja aparaat andis vale näidu.
14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt. Maakohus ei ole arvestanud, et politseiauto pagasiruum oli mõõtmise hetkel lahti ja külm õhk tuli autosse sisse. Samuti ei ole arvestatud, et K. Oja oli õues ja seega külmas õhus olles puhus alkomeetrisse. Õhutemperatuur oli 01.01.2016 kell 05.00 Tartus 8 miinus 8,1 kraadi ja puhus kagutuul (lk 72). Alkomeetri kasutusjuhendi p 13.1 kohaselt tuleb seda aparaati kasutada temperatuuril 0-40 kraadi (lk 54). Kuna õues oli miinus 8 kraadi, siis tekivad kahtlused, kas aparaati ikkagi kasutati ettenähtud temperatuuril ja sellest tulenevalt on ebaselge, kas alkomeetri näitu saab pidada usaldusväärseks.
15. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et asjatundjast tunnistaja P.P. i ütlustega on siiski ümber lükatud tunnistajate E.V. i, T.S. u ja T.V. e ütlused (vt käesoleva otsuse p 40), mille kohaselt kogu aeg on selliselt mõõdetud ja seega tõendusliku alkomeetri kasutamisel järgiti kõiki nõudeid.
16. Tunnistaja P.P. i ütlustest nähtub, et alkomeetri kasutusjuhendit ei järgitud, sest rikuti selle p 13.1 nõudeid. Tunnistaja on maakohtus andnud ütlusi (lk 104), et alkomeetri kasutusjuhendi järgimine kasutaja poolt on möödapääsmatu ja seal ei saa järeleandmisi teha. Tootja, olles tootnud mõõtevahendi, toodab selle kindlal eesmärgil ja kindlal viisil kasutamiseks, igasugune muu kasutusviis väljaspool tootja antud piire on tõendamata, kontrollimata ja ebausaldusväärne. Mõõtevahendi kasutamine väljaspool tootja antud kasutuskeskkonna tingimusi on olukord, kus mõõtetulemusele puudub igasugune garantii, ei ole teada, kas mõõtevahend töötab õigesti või kui palju ta eksib. Antud asjas kasutatud alkomeetrile väljastatud tüübikinnituses ja kasutusjuhendis on kasutuskeskkonna tingimuseks 0 kraadi kuni pluss 40 kraadi. Alla 0 kraadi väliskeskkonna tingimustes seda alkomeetrit kasutada ei ole lubatud ja selliselt mõõtmine on mõõteseaduse nõuete rikkumine.
17. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja P.P. i ütlusi kinnitavad ka AS Metrosert metroloogiadivisjoni juhi Lauri Lillepea ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna peaspetsialist Toomas Tamme e-kirjad (lk 76-77), mille kohaselt alkomeetreid taadeldakse laboritingimustes siseruumides ja eraldi kliimateste taatluse koosseisus ette nähtud ei ole. Alkomeetritele esitab nõudeid rahvusvahelise legaalmetroloogia organisatsiooni juhend OIML R 126 (lk 78-88). Selle kohaselt tüübikinnituse väljastamise aluseks on kompetentse institutsiooni poolt läbiviidud katsed, mis hõlmavad üldjuhul ka seadme kasutusulatuse piires erinevatel kliimatingimustel seadme toimivuse katsetamist. Nende katsete läbimine peab tagama, et konkreetset tüüpi mõõtevahendi metroloogilised parameetrid on nõuete piires kogu (tootja poolt määratletud) kliimatingimuste vahemikus. Tunnistaja P.P. i ütluste kohaselt miinuskraadidel ei ole seda tüüpi alkomeetrit testitud ja seega sellistes tingimustes teostatud mõõtetulemus ei pruugi usaldusväärne olla.
18. Maakohus nimetatud e-kirju käsitlenud ei ole. Küll aga on ta käsitlenud HNK Analüüsitehnika OÜ esindaja Lauri Meieri e-kirja tõendusliku alkomeetri töötemperatuuri kohta (lk 59). Maakohus on oma otsuse lk 8 märkinud, et alkomeeter annab veateate, kui mõõtmise käigus peaks ilmnema mõõtesüsteemi töötemperatuuri langus alla ettenähtud piiri. Seega kinnitab nimetatud e-kiri juba kasutusjuhendis märgitut, et kui mõõtmine ei olnud mingil põhjusel nõuetekohane, siis ilmub seda kinnitav märge alkomeetri ekraanile.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, kuidas alkomeetril olev soojenemisfunktsioon tagab alkomeetri kasutamise miinuskraadide juures (kuigi kasutusjuhend seda ei luba) ja igal juhul välistab mõõtetulemuse mitteusaldusväärsuse.
20. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus ei ole mitte selles, kas alkomeeter andis veateate või ei, vaid selles, et rikuti tema kasutusjuhendit. See on aga Mõõteseadusega keelatud (vt käesoleva otsuse p 34) ja võis kaasa tuua mõõtetulemuse mitteusaldusväärsuse. See omakorda aga toob kaasa kõrvaldamata kahtlused KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt käesoleva otsuse p 35).
21. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on seda tüüpi tõendusliku alkomeetri kasutusjuhendi p 13.1 rikkumisele reageeritud väärteomenetluse lõpetamisega teos väärteo tunnuste puudumise tõttu (vt Viru Maakohtu 22.12.2015 otsus nr 4-15-1296 (2440,15, 9 000212), jõustus 27.02.2016). Ka nimetatud asjas toimus alkomeetriga mõõtmine miinuskraadide juures tuulise ilmaga ja politseiauto pagasiruum oli lahti. Ringkonnakohtule on arusaamatu, miks taoliste mõõtmiste juures ei kutsuta isikut politseiautosse ja ei teostata mõõtmist seal, mis välistaks vaidlused miinuskraadide juures mõõtmistulemuste usaldusväärsuse kohta.
22. Kuna ringkonnakohus mõistab K. Oja õigeks, siis ei ole vajadust käsitleda apellatsioonides toodud väiteid karistuse mõistmise kohta ja taotlust karistust kergendada.
23. Kaitsja on apellatsioonis märkinud, et ta esitas maakohtule tasutaotluse arvestusega, et 12.09.2016 kohtuistung kestab kella 16.00-ni nagu algselt oli planeeritud. Kaitsja palus arvestada kohtuistungi reaalse toimumise ajaga ning vastavalt sellele tasutaotlust korrigeerida, kuid maakohus seda ei teinud ning mõistis K. Ojalt põhjendamatult välja kaitsjatasu kogusummas 1438,80 eurot.
24. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult maakohus mõistis K. Ojalt kaitsjatasuna välja 1294,80 eurot (MK otsuse lk 11). Algne summa oli tõepoolest 1438,80 eurot (164,40+144+1130,40), kuid maakohus vähendas seda 144 võrra, mida kaitsja juba kaitseaktis taotles.
25. Mis puudutab summat 1130,40 (lk 89-91), siis selles on 12.09.2016 kohtuistungi kestvuseks märgitud kell 10.00-16.00 ja vastav tasutaotlus 6 tunni eest 240 eurot. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt 12.09.2016 istung algas kell 10.07, selles tehti vaheaeg kell 10.43 kuni 13.00 ja istung lõppes kell 13.41 (lk 103, 106, 108 pöördel). Kohtuotsuse kuulutamine toimus 13.09.2016 kell 14.00-14.30 (lk 108 pöördel) kaitsja osavõtul. Seega nn puhast istungiaega on kokku 36 min+41 min+30 min=107 min ehk 3 pooltundi ja 17 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16, millega kehtestati alates 01.08.2016 kehtiv riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ja maksmise kord, seletuskirja kohaselt kohtuistungi vaheaega, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustatava aja hulka ei arvestata. Antud juhul oli vaheaeg kell 10.43 kuni 13.00 ja seda ei tasustata. Ümmardades 3 pooltundi ja 17 minutit, saame 4 pooltundi, mille eest kaitsjal on õigus saada 80 eurot pluss käibemaks 16 eurot. Seega tuleb taotletud 240 euro asemel hüvitada 80 eurot ja selle võrra väheneb süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluv summa.
26. Lisaks sellele tuleb vähendada süüdistatavalt väljamõistetavat kaitsja sõidukulu 03.05.2016 Tallinn-Tartu-Tallinn 380 km eest, milleks taotluse (lk 90) kohaselt oli 114 eurot pluss käibemaks 22,80 eurot ning mille maakohus ka välja mõistis.
27. Selle aluseks on Riigikohtu üldkogu 26.04.2016 otsus nr 3-2-1-40-15, millega tunnistati põhiseadusevastaseks ja kehtetuks RÕS § 21 lg 3 laused 1-3, samuti tasude ja kulude kord. Riigikohtu 18.11.2016 otsuses nr 3-1-1-89-16 asuti seisukohale, et tasude ja kulude korra p-d 51-54 on tagasiulatuvalt kehtetud algusest peale kõikide isikute suhtes. Seetõttu antud asjas 03.05.2016 kaitsjal tekkinud sõidukulu osas ei kehtinud RÕS § 22 lg-s 6 viidatud kord, mille alusel määrata sõidukulu hüvitamise ulatus. Seega ei ole alust kasutada hüvitise määra 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, vaid 0,08 eurot/km (RKKKo nr 3-1-1-89-16 p-d 29-30). Seega pidanuks maakohus K. Ojalt selles osas 114 euro asemel välja mõistma 0,08x380=30,40 eurot pluss käibemaks 6,08 eurot. Ülejäänud sõidukulud 05.
28. ja 12.09.2016 eest vähendamisele ei kuulu, sest alates 01.08.2016 kehtiva riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § 17 lg 2 järgi hüvitatakse 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Seega pidanuks maakohus K. Ojalt sõidukulude katteks välja mõistma 114+114+30,40=258,40 eurot pluss käibemaks 51,68 eurot.
29. Samas aga advokaadibüroole sõidukulude vähenemisega hüvitatav summa ei vähene. Selle aluseks on asjaolu, et alates 01.08.2016 kehtiva riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § 17 lg 2 järgi hüvitatakse 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Riigikohtu seisukoha järgi seda määra kohaldatakse advokaatide ja advokaadibüroo 10 pidajate suhtes RÕS § 381 järgi kooskõlas põhiseaduse §-st 10 tuleneva usalduskaitse põhimõttega ka tagasiulatuvalt ja seega puudub alus vähendada maakohtu poolt sõidukulude katteks advokaadibüroole määratud hüvitist (RKKKo nr 3-1-1-91-16 p 22).
30. Ülaltoodust lähtudes pidanuks maakohus K. Ojalt mitte välja mõistma 1130,40 eurot, vaid 838,08 eurot (440+88=528 ja 258,40+51,68=310,08). Kaitsjatasuna pidanuks temalt kokku välja mõistetama 1002,48 eurot (164,40+838,08) praeguse 1294,80 asemel (164,40+1130,40).
31. Advokaadibüroole maakohtu poolt väljamõistetav summa pidanuks olema mitte 1130,40 eurot, vaid 938,40 eurot (440+88=528 ja 342+68,40=410,40), vt käesoleva otsuse p
32. Kokku tulnuks advokaadibüroole välja mõista 1246,80 eurot (164,40+144+938,40). Maakohus mõistis aga advokaadibüroole välja 1438,80 eurot (164,40+144+1130,40).
33. Kaitsja on apellatsiooni koostamise eest taotlenud hüvitist 6 tunni ulatuses, s.o 240 eurot pluss käibemaks, kokku 288 eurot. Ringkonnakohus peab taotletud kaitsjatasu suurust põhjendatuks ning see tuleb justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud korra alusel rahuldada.
34. Kuna ringkonnakohus teeb käesolevas asjas õigeksmõistva kohtuotsuse, siis KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud riik. Sellest lähtudes jääb eelnimetatud menetluskulu 288 eurot Eesti Vabariigi kanda.
35. Samal põhjusel jääb Eesti Vabariigi kanda ka maakohtu poolt K. Ojalt väljamõistetud kaitsjatasu, kuid eelnevalt on vaja täpsustada, et praeguse 1294,80 euro asemel tulnuks välja mõista 1002,48 eurot (vt käesoleva otsuse p 56). Seega jääb Eesti Vabariigi kanda 1002,48 eurot. /digiallkirjad/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 11