← Eesti

3-16-2000/9

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 03.11.2016, Tartu 3-16-2000 Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 17.10.

  1. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.10.
  2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 05.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt esitas taotleja 04.09.2016 Viru Vanglale vaide, mille Viru Vangla 05.10.
  4. a otsusega nr 6-12/225-2 osaliselt tagastas ja osaliselt rahuldamata jättis. Taotleja soovib riigi õigusabi, et esitada kohtule kaebus.
  5. Tartu Halduskohus jättis 17.10.
  6. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus jättis kaebaja riigiõigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-i 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus leidis, et kui taotleja oli võimeline esitama haldusorganile vaide, mida haldusorgan sai menetleda ja sisuliselt lahendada, siis on ta võimeline koostama samas asjas ka kaebuse halduskohtule. Kohus ei nõustunud taotleja väitega, et asi on olemuselt keerukas. Taotleja on võimeline iseseisvalt selgitama, miks peab ta valeks Viru Vangla hinnangut, et kodukorra lisa kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud tähtaega ületades. Vajadusel saab kohus pärast kaebuse esitamist abistada taotlejat kaebuse täpsustamisel või täiendamisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi, milles on toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud ja esitanud põhjendused. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat. Samuti selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika, mistõttu ei ole kaebuses vaja viidata õigusaktidele ja kohtulahenditele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  7. Taotleja esitas 19.10.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovib riigi õigusabi selleks, et vaidlustada kohtu 17.10.
  8. a määrus. Kaebaja selgitab, et vajab riigi õigusabi selleks, et vältida kaebaja ebainimlikku kohtlemist ning tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse.
  9. Tartu Halduskohus 25.10.
  10. a määruses tõlgendas kaebaja 19.10.
  11. a avaldust määruskaebusena halduskohtu 17.10.
  12. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.10.
  15. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
  16. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 17.10.
  17. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.