← Eesti

2-15-15355/19

Obsah (6)§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15355 Tsiviilasi Aktsiaselt

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb kostjalt välja mõista ka

§ 367

järgi VÕS §-st 113 tulenev viivis vastavalt hageja poolt nõutule põhivõlgnevuselt 4000 eurolt. Seega on kogu hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8 Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjal hüvitada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Hageja esindajal on kulunud õigusabitoimingutele maakohtus, sh 15.03.2016 istungiga seotud õigusabile kokku 18 tundi 24 minutit, hinnaga 120 eurot tund (ilma km). Õigusabitoimingud ja nendele kulunud aeg on kirjeldatud kohtule esitatud arvete spetsifikatsioonis. Õigusabi eest on hagejale esitatud arved summas 2208 eurot (ilma km). Kohus kontrollis osutatud õigusabi põhjendatust ja vajalikkust ja leiab, et hagejale osutatud õigusabi on olnud vajalik. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Hageja esindaja on olnud oma toimingutes efektiive ja ei ole õigusabi osutamisel kulutanud ülemääraselt aega. Väljamõistetav menetluskulu suurus ei ületa tsiviilasja hinda. Menetluskulud on mõistlikus proportsioonis hageja nõudega. Kokku on kostja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 2608 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.