← Eesti

2-16-14287/6

Obsah (11)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 60§ 206§ 208

2-16-14287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14287 Tsiviilasi XXXX avaldus XXXXOSAÜH

§ 209

lg 2); − esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); − koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); − koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); − avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); − rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); − koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); 2 2-16-14287 − esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); − esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); − andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

− Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). Asjaolud 1. XXXX(avaldaja) esitas 22.09.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXXOSAÜHING (kustutatud, puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja toob esile, et puudutatud isik kustutati 15.02.2016 äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu äriseadustiku (

) § 60 lg 3 alusel.

  1. Avaldaja teavitas, et tema kui puudutatud isiku endise juhatuse liikme poolt, läbiviidud inventuuri käigus selgus, et 2016 aastal ettevõtte kustutamise hetkel oli ettevõtte kasuks seatud hüpoteek (ilma nõudeta) mis on jäänud kustutamata. Hüpoteek on seatud XXXX. Hüpoteegi kustutamiseks on vaja läbi viia täiendav likvideerimine.
  2. Avaldaja esitas 05.10.2016 likvideerija kandidaadi andmed ja tema kirjaliku nõusoleku. Avaldaja kinnitas, et likvideerija kulutused hüvitatakse avaldaja poolt otse likvideerijale nendevahelise kokkuleppe alusel. Avaldaja tasus 05.10.2016 riigilõivu 50 eurot.
  3. Kohus kuulas likvideerija ära 13.10.2016 kirjaga, millele likvideerija vastas 17.10.
  4. Likvideerija kinnitas, et likvideerimisega seotud kulutused hüvitatakse talle puudutatud isiku endise juhatuse liikme poolt. Kohtumääruse põhjendused
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  6. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. 7.

§ 60

lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette 3 2-16-14287 võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna avaldaja on äriühingu endine juhatuse liige, mitte võlausaldaja, siis avalduse tähtaegsuse küsimust ei teki. Kohus leiab, et avaldus on piisavalt põhistatud ning läbi tuleb viia tuleb viia likvideerimismenetlus, kuna kinnistusraamatus ei tohiks olla õiendamata ebaõigeid kandeid, kus asjaõigus kuulub isikule, keda ei eksisteeri registrist kustutamise tõttu. 8. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 206

lg 1 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

§ 206

lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.

  1. Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata XXXX, kes on andnud oma nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks asumiseks. Kohus, kuulanud ära likvideerija kandidaadi, on seisukohal, et avaldaja pakutud kandidaat on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, tal on pikaajalised kogemused äriühingute juhtorganite liikmena ning kogemusi ka maksejõuetusmenetluse ja ettevõtete lõpetamise valdkonnas. Kohus määrab likvideerijaks XXXX.
  2. Vastavalt TsMS § 605 lg 1 esimesele lausele võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist. Likvideerija kinnitas, et puudutatud isiku endine juhatuse liige hüvitab talle likvideerimisega seotud kulud. Tulenevalt sellest ei ole võimalik likvideerijal võimalik hiljem kohtu kaudu nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideerivalt ühingule ega muudelt isikutelt (TsMS § 605 lg 2).
  3. Vastavalt TsMS § 477² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 25.11.2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
  4. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja senine menetluskulu on riigilõiv 50 eurot, mis on tasutud. Kohtu täiendavad selgitused
  5. TsMS § 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle edastamisest juriidilisele isikule, s.o alates 28.11.2016.

§ 208

lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. 4 2-16-14287 14. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtu aadress: Kentmanni 13, 15034 Tallinn; kantselei telefon 620 01 22, faks 620 01 91 menetlusdokumentide esitamine: hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee Istungisekretär Eleriin Adoberg - telefon: 620 0401, elektronpost: eleriin.adoberg@kohus.ee. 1 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.