Obsah (4)

§ 116§ 124§ 137§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016, Tallinn Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja number 2-16-11037 T

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 116

lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 124

lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 120

lg 2 p 1 alusel esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Kogutud tõenditest ilmneb, et lapse isa on lapse hooldusõigust üksi teostanud ligi seitse aastat, s.o alates ajast, mil laps oli 3-aastane. Alates sellest ajast vanemad ühiselt enam lapse eest ei hoolitsenud. XXXXon lõpetanud pärast seda suhtlemise nii lapse kui isaga ning hoidus eemale ka lapse ülalpidamisest. Ema ja lapse vahel pole viimased seitse aastat mitte mingit suhtlemist toimunud. Avaldaja on üksi lapse hooldusõigust teostanud viimased seitse aastat.

§ 137

lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kohtu arvates ei ole mõistlikku ja objektiivset põhjendust selle kohta, miks ema on jätnud lapse hoolduse teostamata. Seega on ema rikkunud lapse isikuhooldusõigust. Lapse ema ei ole osalenud lapse ülalpidamises ning kohus leiab, sellega on lapse ema rikkunud lapse varahooldusõigust. Lapse ema ei jää temalt hooldusõiguse ära võtmisel millestki ilma, kuna ta on hooldusõiguse teostamisest loobunud aastaid tagasi. Lapse isa on omapoolse hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud ja on otsustused teinud lapse huvides. Lapse huvides on, kui tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. XXXXoli teadlik asja arutamisest kohtus ning kinnitas kohtule telefoni teel korduvalt, et ilmub ärakuulamisele. Selliselt leiab kohus, et on täidetud TsMS § 558 lg-s 1 sätestatud nõue. XXXXoli asja menetlemisest teadlik, ta sai oma seisukoha kirjalikult esitada ja teadis ka ärakuulamise päeval, et kohtus toimub ärakuulamisena istung. Samuti on ta lubanud kahel järgmisel korral kohtule ärakuulamisele ilmuda. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et 3 2-16-11037 menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik 4