← Eesti

2-16-12625/10

Obsah (10)§ 436§ 445§ 122§ 125§ 134§ 173§ 162§ 165§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12625 Tsiviilas

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma 3 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatust lähtuvalt võib kohus täitemenetluses toimunud enampakkumise tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 2 p-st 3 tulenevalt võib ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist.
  2. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • 08.10.2015.a Tallinna notar Kaata Kartau poolt koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse (tlk 12-13) kohaselt oli pärandaja XXXX perekonnaseisult abielus ning tema abikaasa oli alates 09.01.1990.a XXXX (isikukood XXXX) ning pärandaja ja tema abikaasa varalistele suhetele kehtis varaühisus; • 08.10.2015.a Tallinna notar Kaata Kartau poolt koostatud ja tõestatud omandiõiguse tunnistuse (tlk 14-15) kohaselt kuulus 59/100 suurune mõtteline osa XXXX korteriomandist (registriosa numbriga XXXX ) abikaasade XXXX ja XXXX ühisvara hulka; • 08.10.2015.a Tallinna notar Kaata Kartau poolt koostatud ja tõestatud kinnistamisavaldusega (tlk 16-17) kanti XXXX korteriomandi (registriosa numbriga XXXX ) ühisomanikena kinnistusraamatusse 59/100 suuruses mõttelises osas XXXX ja XXXX ; • kohtutäitur Elin Vilippus avaldas 07.06.2016.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vara enampakkumise teate (tlk 9-10), milles märgiti, et enampakkumisel müüakse võlgnikule XXXX ’le kuuluvat 1/2 suurust mõttelist osa 29.01.2015.a surnud XXXX pärandvara ühisusest. Samuti märgiti, et pärandvara ühisuse koosseisu kuulub ühisomandina 59/100 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga XXXX , Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXX ; • hageja saatis 29.06.2016.a taotluse enampakkumisel osalemiseks ja tasus kohtutäituri ametilasele pangakontole tagatisraha 1 800 eurot (tlk 43, maksekorraldus); • 30.06.2016.a saadetud elektronkirjas (tlk 44) kinnitas kohtutäituri büroo töötaja, et enampakkumisel müüakse 1/2 suurust mõttelist osa 59/100 suurusest kinnisasja osast; • hageja tegi 08.07.2016.a elektroonilisel enampakkumisel hinnapakkumise hinnaga 18 000 eurot ja võitis selle (tlk 46, eelteade); • kohtutäitur koostas 12.07.2016.a enampakkumise akti (tlk 6-7), mille kohaselt ostis XXXXOÜ võlgnikule XXXX ’le kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa 29.01.2015.a surnud XXXX pärandvara ühisusest; • hageja tasus 13.07.2016.a TMS § 83 lg 5 kohaselt kohtutäituri ametialasele pangakontole ostuhinna tasumata osa 16 200 eurot (tlk 48, maksekorraldus). • kinnistusosakond saatis 22.07.2016.a hageja esindajale teate (tlk 49-52) kinnistusosakonna poolt tehtud lahendist, mille kohaselt on XXXX korteriomandi 59/100 suuruse kaasomandiosa ühisomanikud XXXX (isikukood XXXX), XXXXOÜ (registrikood XXXX).
  3. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on edukaks osutunud enampakkumine toimunud 30.06.2016.a 08.07.2016.a. Enampakkumise akt on koostatud 12.07.2016.a ning ostjale kättetoimetatud 4 18.08.2016.a (tlk 63, e-kiri). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on kohtule saabunud 18.08.2016.a, seega tähtaegselt.
  4. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi teatades ostjale vääralt enampakkumisel müüdava vara koosseisu.
  5. Kohus on ülal tuvastanud, et pärandaja XXXXoli abielus ning tema abikaasa oli alates 09.01.1990.a XXXX . Pärandaja ja tema abikaasa varalistele suhetele kehtis varaühisus, mistõttu kuulus 59/100 suurune mõtteline osa XXXX korteriomandist (registriosa numbriga XXXX ) abikaasade XXXX ja XXXX ühisvara hulka. Seega ei pärinud XXXXXXXX korteriomandi 59/100 suurusest ühisomandist mitte ½ suuruse mõttelise osa nagu on hagejale enne enampakkumisel osalemist teatatud, vaid hoopis ¼ suuruse mõttelise osa. Kohus on seisukohal, et enampakkumise läbiviimisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise korraldaja teavitas oma 30.06.2016.a elektronkirjaga, et müüdava pärandvara hulgas on võlgnikule kuuluv ½ ühisomandi osa 59/100 suurusest kinnisasja (XXXX ) kaasomandi osast. Tegelikkuses kuulus XXXX ’le vaid 1/4 osa 59/100 kinnisasja (registriosa numbriga XXXX , Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXX ) mõttelisest osast. Eeltoodut arvestades lõi enampakkumise korraldaja hagejale vale ettekujutuse müüdavast varast ehk enampakkumisel omandatud vara osutus tegelikust poole võrra väiksemaks, kui kohtutäituri poolt 30.06.2016.a. elektronkirjas avaldati.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus tunnistab kehtetuks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e poolt täitemenetluses nr 022/2014/6412 ajavahemikul 30.06.2016.a.-08.07.2016.a läbi viidud võlgnikule XXXX kuulunud ½ mõttelise osa 29.01.2015.a surnud XXXX(isikukood XXXX) pärandvara ühisusest enampakkumise.
  7. TMS § 98 lg 1 sätestab, et omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. TMS § 98 lg 2 sätestab, et omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Hageja on kohtuni toonud, et käesolevaks ajaks on kohtutäituri poolt koostatud enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse 59/100 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga XXXX (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXX ) 59/100 suuruse mõttelise osa ühisomanikuna sisse kantud XXXXOÜ (registrikood XXXX). Ebaõige omanikukanne piirab tegeliku omaniku õigust kinnisasja käsutada. Seega on hagejal õigus nõuda ka kinnistusraamatu kande parandamist. Selleks, et kinnisasja omandikuuluvus muutuks, on tarvis muuta kinnistusraamatu kannet. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 3 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses. Puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama § 34 lõikes 6 sätestatud andmeid (soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu jne). Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
  8. Seega tuvastab kohus käesolevaga, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXX (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXX ) II jakku kantud 59/100 kaasomandi osa ühisomanikuks on XXXX(isikukood XXXX) ning loeb kohtuotsusega asendatuks XXXX(isikukood XXXX) tahteavalduse kinnistusraamatu kande tegemiseks, 5 millega kustutatakse kinnistusraamatust ühisomanikuna XXXXOÜ (registrikood XXXX) ning kinnistatakse ühisomanikuna XXXX(isikukood XXXX).
  9. TMS § 223 lg 2 p-st 3 tulenevalt võib ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist. Hageja on tõendanud, et ta tasus enampakkumise tulemusel kohtutäiturile 18 000 eurot. Harju Maakohtu 13.09.2016.a määrusega kohaldas kohus hagi tagamise abinõu, ning keelas kohtutäitur Elin Vilippus’el väljamaksete tegemine võlgnikule XXXX kuulunud ½ mõttelise osa 29.01.2015.a surnud XXXX(isikukood XXXX) pärandvara ühisusest enampakkumise tulemist sissenõudjale XXXXAS, võlgnikule XXXX ja teistele tulemi jagamisel õigustatud isikutele. Seega on hageja õigustatud nõudma kohtutäiturile kehtetuks tunnistatud enampakkumise tulemusel tasutud müügihinna tagastamist. Kohus kohustab kohtutäiturit Elin Vilippus tagastama enampakkumise käigus hageja poolt tasutud ostuhind summas 18 000 eurot.
  10. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et müüghind tuleb tasuda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra ning leiab, et kohtutäitur on kohustatud müügihinna tagastama XXXXOÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 134

lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hageja on lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele ja kostja II nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudele esitanud ka ostuhinna tagastamise nõude, mis on seotud eelnimetatud tuvastusnõuetega ning mille rahuldamise eelduseks on tuvastamisnõuete rahuldamine. Seega määrab kohus asja hinna lähtuvalt varalisest nõudest, s.o müügihinna tagastamise nõudest, ning leiab, et käesoleva asja hinnaks on 18 000 eurot. Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd käesolev vaidlusalune enampakkumine tunnistatakse kehtetuks üksnes enampakkumise läbiviimisel tehtud olulise eksimuse tõttu, on hagi esitamise vajaduse põhjustanud kohtutäitur. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda. 25.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas 6 asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras eeldusel, et keegi pooltest esitab kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.