← Eesti

1-16-5817/28

Obsah (4)§ 199§ 184§ 64§ 68

1-16-5817 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-5817 Kohtukoosseis Eesistu

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 184 lg 1 järgi lühimenetluses (menetluskulude osas) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Annika Lassel (isikukood 48502080264, viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsus Annika Lasselilt menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. septembril
  5. a otsusega lühimenetluses tunnistati Annika Lassel süüdi

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 184 lg 1 järgi.

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi karistati teda ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 184

lg 1 järgi karistati teda kahe aasta pikkuse vangistusega.

§ 64alusel mõisteti talle liitkaristusena kaks aastat vangistust, mis vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, s.o lõplikuks karistuseks jäi üks aasta neli kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks A.

Lasseli kinnipidamise päev, s.o

  1. jaanuar
  3. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Lasselilt KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel riigi tuludesse välja menetluskulud kokku 1698 eurot. A. Lasselilt välja mõistetud menetluskulude hulka kuulusid sundraha 1075 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot, ekspertiisi teostamise kulu 252 eurot ja kaitsja tasu 336 eurot. Maakohus määras, et 1

(3)1-16-5817 väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 141 eurot 50 senti. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt
  1. kuupäev. Maakohus põhjendas oma otsuse selles osas järgmiselt. 2.
  2. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudusid A. Lasselil tulud
  3. ja
  4. aastal. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate kohustuste täitmine käiks süüdistatavale üle jõu. Samuti pole A. Lassel taotlenud kohtult vastavate tõendite väljanõudmist. Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. 2.
  5. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. Praegusel juhul ei esine töötamise kohustust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav on noor naine, kes on võimeline tegema tööd ja suudab seetõttu tasuda ka temalt väljamõistetud menetluskulud. Üks aasta on piisavalt pikk aeg, et süüdistataval A. Lasselil oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. 2.
  8. Menetluskulude suurust ja tsiviilhagi hüvitamise kohustust arvesse võttes esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 141 eurot 50 senti. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  9. Harju Maakohtu
  10. septembri
  11. a otsuse peale esitas määruskaebuse A. Lassel, kes palub tühistada maakohtu otsus temalt menetluskulude väljamõistmise osas ja jätta menetluskulud osaliselt või täielikult riigi kanda. A. Lassel märgib kaebuses, et vanglas viibimise ajal ei ole tal sissetulekut, sest kinnipidamisasutus ei garanteeri talle tööhõivet. Samuti ei ole tal muud sissetulekut ega sugulasi, kes teda toetaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus märgib esiteks, et põhjendatuks ei saa pidada maakohtu etteheidet, mille kohaselt süüdistatav pidanuks esitama maakohtule tõendeid oma majandusliku olukorra kohta või vähemalt taotlema nende väljanõudmist. Nimelt arutati asja lühimenetluses. KrMS § 233 lg 1 ja 237 lg 4 kohaselt võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda kriminaalasjas arutamisel vaid kriminaaltoimiku materjalile. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Uute tõendite esitamine on välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt. See seisukoht laieneb ka kuriteo toimepannud isikut iseloomustavatele andmetele KrMS § 62 p 4 tähenduses (vt nt Riigikohtu 2
(3)1-16-5817 kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-99-13, p-d 10–11). Kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni võis süüdistatav soovi korral loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest.
  3. Samuti möönab ringkonnakohus, et kriminaalasja toimikus olevad andmed annavad alust järeldada, et A. Lasselil ei ole praegusel ajal piisavalt vara, mille arvel talt välja mõistetud menetluskulusid tasuda. Süüdistatava isikuandmetesse on märgitud, et ta ei tööta, ja Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud ta aastatel 2013-2014 tulu. Sissetuleku puudumisele viitab ka toimepandud kuritegude iseloom. Siiski ei ole kohtuotsuse tegemisel alust eeldada, et A. Lassel ei suuda tasuda kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid määratud ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Igakuiselt tuleb süüdistataval hüvitada vähemalt 141 eurot 50 senti, mis on vähem kui pool kehtivast palga alammäärast. Tulenevalt vangistusseaduse § 37 lg-st 1 on kinnipeetav kohustatud töötama ja kohus ei ole tuvastanud töötamist välistavaid asjaolusid, muu hulgas näiteks A. Lasseli tervisliku seisundi osas. Samuti tuleb arvesse võtta, et menetluskulusid tuleb hüvitada aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. A. Lasseli karistuse kandmise alguseks luges maakohus

§ 68lg 1 alusel 28.

jaanuari 2016, mistõttu mõistetud karistuse kandmise aeg on oluliselt lühem, kui menetluskulude tasumise tähtaeg. 6. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse A. Lasselilt menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja süüdistatava määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.