3-15-3079/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3079 Otsuse kuupäev

1. aprill 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Remo Ainsare (Ainsar) kaebus Tartu Vangla kodukorra p 7.1.21 ja 8.1.1 (osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja margialbumit) tühistamiseks, toimingu (seoses markide äravõtmisega kambrist) õigusvastasuse tuvastamiseks ja äravõetud markide tagastamiseks kohustamiseks Kohtuasi Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. mail
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. 09.12.2015 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja kinnipeetav Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu. 1.2 Tartu Halduskohus 04.01.2016 määrusega jättis R. Ainsare kaebuse käiguta ning kohustas teda 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. 1.3 07.01.2016 laekus kohtusse R. Ainsare poolt esitatud vastus Tartu Halduskohtu 04.01.2016 määrusele. Esitatud vastuses täpsustas R. Ainsar kaebuse nõudeid ja teatas kohtule, et tuvastamisnõude esitamisel on tal preventiivne eesmärk, aga samuti seda, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 1.4 18.01.2016 määrusega rahuldas kohus R. Ainsare menetlusabi taotluse ning vabastas teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (p 1), võttis kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks Tartu Vangla (p 2) ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates selle kättesaamisest (p 3). 08.02.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. 1.5 10.02.2016 määrusega otsustas Tartu Halduskohus läbi vaadata R. Ainsare kaebuse kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 14.03.2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 13.04.
7. Kaebuse põhjendused ja taotlus
8. Kohtule esitatud ja hiljem täiendatud kaebuse kohaselt soovib selle esitaja Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.21 ja 8.1.1 (osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja margialbumit) tühistamist, toimingu (seoses markide äravõtmisega kambrist) õigusvastasuse tuvastamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist – tagastada kambrisse äravõetud margid. Kaebaja leiab, et uue margialbumi omamise keeld on põhjendamatu. Selline keeld ei pea paratamatult kaasnema vangistusega. Kaebaja väidab, et kasutatud ja uute markide kogumine ning uue margialbumi hoidmine kambris ei ohusta vangla julgeolekut. Kaebaja leiab, et TVK ei keela uute markide hoiustamist kambris. Kaebaja põhjendab esitatud kaebust ka sellega, et enne margialbumi äravõtmist sai ta vanglaametnikult suulise loa albumi ja markide kambris hoidmiseks. Kaebaja väidab, et markide (sh uute) ja margialbumi hoidmise keeld riivab intensiivselt kaebaja põhiseaduse (PS) §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Kaebaja jaoks on markide vaatamine emotsionaalselt kergendav ja aidanud ka kohanemisraskustega toime tulla ja isegi konfliktolukordi ära hoida. Toimingu õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks on preventiivne huvi. Vastustaja vastuväited
9. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebuse vastu. 3.1 TVK seletuskirjast nähtub, et punktis 7.1.21 viidatud või kirjeldatud esemed on vajalik vanglas keelata julgeoleku tagamiseks. Margialbum on ohuks vangla julgeolekule, sest selle vahele on võimalik peita keelatud aineid või esemeid ning selliste ainete ja esemete avastamiseks oleks vajalik läbi viia aja- ja töömahukas läbiotsimine. Kuigi kaebaja on oma kaebuses seisukohal, et ei margialbum ega margid ei ohusta kuidagi vangla julgeolekut, nähtub kodukorra seletuskirjast siiski, et vangla on piirangute kehtestamisel julgeolekuohtu pidanud märkimisväärseks. Vastustaja hinnangul on margialbumite näol tegemist esemetega, mida on keeruline ning ajamahukas läbi otsida. 3.2 Markide ning üksteist osaliselt katvate markide taha on võimalik peita nt erinevaid pulbrilisi aineid, nõelu vms. Samuti tuleb arvestada sellega, et markide taha ning vahele on võimalik peita ka selliseid väiksemamõõdulisi esemeid, mida on võimalik läbiotsimise käigus (nt albumi lehti kätega katsudes) avastada, kuid mis võivad ametnikel jääda märkamata just tänu markide rohkusele albumi vahel ning samuti margialbumi lehekülgede arvukusele. 3.3 Kaebaja kambrist ei võetud 02.10.2015 toimunud läbiotsimise käigus ära mitte üksikuid kirjamarke, vaid neid marke oli 419 tükki. Kuigi kaebaja selgitab oma kaebuses, et margid ei olnud mitte lahtiselt, vaid kilekotis, ei vähenda selline markide hoiustamise viis kuidagi julgeolekuohtu, mida taolises koguses kirjamarkide läbiotsimise keerukus endast vangla julgeolekule kujutab. Vastustaja hinnangul ei saa kahtluse alla seada seda, et sellises koguses markide läbiotsimine on liialt ressursikulukas ning ajamahukas. Vastustaja rõhutab, et markide läbiotsimine ei piirdu üksnes ühe läbiotsimise korraga. Markide kogu tuleks läbi otsida eranditult iga kord, kui kambris läbiotsimist teostatakse. 3.4 Käesoleva vastuse lisas 2 on kohtule edastatud inspektor-kontaktisiku R. Adari 04.02.2016 ekiri, milles ta kinnitab, et R. Ainsare kambrist ära võetud markidest ning margialbumist sai ta teadlikuks alles esemete äravõtmise järgselt. R. Adari kinnitab oma e-kirjas, et tema ei ole kaebajale markide kogumiseks luba andnud. Ka teabe- ja uurimisosakonna spetsialist J. Paluoja kinnitab oma 02.02.2016 e-kirjas (lisa 3), et temal puudus selle kohta info, et R. Ainsar oleks kambris hoidnud suures koguses marke ning isevalmistatud margialbumit. Samuti ei ole J. Paluoja oma sõnade kohaselt R. Ainsarele markide kogumist lubanud. 3.5 Kuna Tartu Vangla hinnangul on Remo Ainsare kambrist margid ära võetud kehtiva õiguse alusel ning kuna vastustaja hinnangul ei ole põhjendatud vaidlusaluste kodukorra punktide tühistamine, siis ei ole põhjendatud ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamisnõuete rahuldamine. 3.6 Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
10. Nähtuvalt haldusasja materjalidest esitatud kaebuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus on lubatud kambris koguda ja hoida marke ja margialbumit.
11. Kaebaja palub kohtul tühistada TVK p 7.1.21 ja 8.1.1 (osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja margialbumit). 5.1 Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 lg 4 vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 11 lgst 1 vangla direktori pädevuses on teha otsus VangS § 15 lg 4 alusel. 5.2 Vastavalt Tartu Vangla direktori poolt 01.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/154 kinnitatud TVK p-le 7.1 keelas direktor täiendavalt lisaks VSkE § 641 sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele VangS § 15 lõikele 2 vastavad esemed. Nendeks esemeteks on muu hulgas foto- ja margialbum (TVK p 7.1.21). TVK p 8.1.1 kohaselt kinnipeetaval on õigus isiklikke esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi Ladu). Kambris on kinnipeetaval lubatud hoida ainult esemeid, mis leiavad seal kasutamist. Kambrisse mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam ei kasuta, näiteks toiduainete tühjad pakendid, paberist või fooliumist ümbrised, kasutatud margid jne, on keelatud. 5.3 Kaebaja väidab, et kasutatud markide kogumine ja uue margialbumi hoidmine kambris ei ohusta vangla julgeolekut. 5.4 Kohus kaebajaga ei nõustu. Albumi osas märgib kohus, et vastavalt TVK p 7.1.21 seletuskirjale foto- ja margialbum ning pildiraam on kinnipeetavatele kasutamiseks keelatud esemed just seetõttu, et nendelt tuleneb oht vangla julgeolekule. Kohus jagab TVK p-st 7.1.21 seletuskirjas võetud seisukohta. Nimelt, nende esemete vahele on võimalik peita (nt kleepida) keelatud aineid või esemeid ning sellest tulenevalt oleks peidetud esemete avastamiseks vajalik läbi viia aja- ja töömahukas läbiotsimine. Läbiotsimise käigus on vaja eemaldada kõik albumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga albumi lehekülg. Seega kohus ei näe vahet, kas kambris hoitakse uut või vana margialbumit. Läbiotsimise käigus tuleb vanglaametnikel põhjalikult läbi vaadata mõlemad. Kõvade kaantega albumi puhul on keelatud esemeid võimalik peita kaante sisse. Albumikaasi pole aga võimalik läbi otsida ilma albumit vigastamata. Sellest tulenevalt vastab TVK p-s 7.1.21 sätestatud keeld VangS § 15 lg 2 p-le 3, kuna margialbumit on võimalik kasutada keelatud esemete peidikuna, mis on ka raskelt läbiotsitav. TVK p 7.1.21 tulenev albumite kasutamise keeld kambris, riivab kaebaja PS §-s 19 ja §-s 32 sätestatud põhiõigused (vabale eneseteostamisele ning omandi vabalt kasutamisele), kuid kohtu arvates TVK p-st 7.1.21 tulenev kaebaja põhiõiguste piirang on antud juhul proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) selle legetiimse eesmärgiga (vangla julgeoleku tagamise kohustus). 5.5 Markide osas märgib kohus, et tulenevalt TVK p 8.1.1 seletuskirjast kinnipeetava asjad, mille kasutamine ei ole vanglas vajalik, kuluvad äraviskamisele. Nende alles hoidmine ja kogumine raskendab kambris läbiotsimist ning seega üldist julgeolekut vanglas. Kambris ei ole vajalikud ka kasutatud margid. Sellest tulenevalt iseenesest ei ole keelatud hoida kambris marke, mida on vaja sihtotstarbeliseks kasutamiseks (kirja väljasaatmiseks) ja nende kogus on mõistlik. Selgelt keelatud on aga markide kogumine isegi filateelia (markide kogumine) eesmärgil. Ka sellisel juhul nõustub kohus TVK p 8.1.1 seletuskirjas toodud põhjendusega ning peab kinnipeetavate jaoks kehtestatud markide kasutamise piirangut selle eesmärgiga proportsionaalseks. 5.6 Eelpoolnimetatud põhjusel, jätab kohus kaebaja tühistamisnõude TVK p 7.1.21 ja 8.1.1 osas, mis keelab hoida kambris kasutatud marke ja margialbumit rahuldamata.
12. Kaebaja palus kohtul tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming seoses markide äravõtmisega kambrist ja teha vastustajale kohustav ettekirjutus temalt äravõetud markide kambrisse tagastamiseks. 6.1 Markide äravõtmine kinnipeetavalt on toiming. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg-le 1, toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Tulenevalt TVK p 8.1.1 kolmandast lausest, kambrisse mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam ei kasuta, näiteks toiduainete tühjad pakendid, paberist või fooliumist ümbrised, kasutatud margid jne, on keelatud. TVK p-s 8.1.1 kehtestatud esemete kasutamise keelu kambris seaduslikuks aluseks on VangS § 15 lg 2 p
13. 6.2 Nähtuvalt haldusasja materjalidest, 02.10.2015 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt kokku 419 kirjamarki (uued ja kasutatud) ning margialbum. Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ei vaielnud kaebaja selle üle, et temalt äravõetud kirjamarke (muu hulgas uued) soovis ta kasutada sihtotstarbeliselt ehk kirjade väljasaatmiseks. Kohtule esitatud kaebuses rõhutas kaebaja, et ta on kirjamarkide koguja. Samuti kõik kohtumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad ka sellele. Tuginedes eeltoodule, puudub kohtul alus arvata, et kaebajalt äravõetud (uued ja kasutatud kirjamarke) kavatses ta kasutada kirjade väljasaatmiseks ehk sihtotstarbeliselt. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja toiming seoses kaebajalt 419 kirjamargi äravõtmisega on kooskõlas TVK p-ga 8.1.1 ja VangS § 15 lg 2 p-ga 3 ning õiguspärane. Kohus jätab kaebaja tuvastusnõude rahuldamata. 6.3 Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 lg 1 kohaselt isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega, kohustamisnõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kaebaja subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Tulenevalt kaebuse eesmärgist soovib selle esitaja koguda kirjamarke kambris. Kohus tuvastas, et sellisel viisil kirjamarkide hoidmine kambris on tulenevalt kehtivast TVK p-st 8.1.1 ja VangS § 15 lg 2 p-st 4 keelatud ning kehtestatud keeld on selle legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalne. Järelikult puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vastustajalt läbiotsimise käigus äravõetud 419 kirjamargi tagastamist kambrisse nende kogumiseks. Seega ei ole täidetud RvastS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustamisnõude rahuldamiseks esmane eeldus. Nähtuvalt haldusasja materjalidest kaebajalt läbiotsimise käigus äravõetud margid tagastati tema isiklike asjade juurde vanglalattu ning keelati nende üksnes kambrisse kogumine.
14. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna.
15. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova kohtunik