← Eesti

2-13-34708/31

Obsah (7)§ 162§ 657§ 652§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-

§ 162

lg 1 alusel ja hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need välja hagejalt kostjale. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul 01.06.2010-16.07.2012 kokku summas 16776,81 eurot. Hageja leiab, et kohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, jaotades ebaõigesti tõendamiskoormust, ja on vääralt kohaldanud materiaalõigust, eelkõige TLS sätteid. TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamine on vaidluse korral tööandja kohustus. Kostja ei ole seda suutnud teha. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja peab tõendama poolte töösuhet. Kohus elimineeris hageja tõendid, omamata kostja tõendeid. Kirjaliku töölepingu puudumine ei välista töösuhte olemasolu. Asjas ei olnud vaidlust, et sellise iseloomuga töö tegemine on võimalik vaid tasu eest. Kohus ei ole arvestanud hageja väidet, et hageja oli nõus oma töötasu maksmist ootama, sest äriühing moodustati alles 2010 ja puudus käiberaha. Töötasu suuruse tuvastamisel kokkuleppe puudumisel oleks pidanud kohaldama TLS §
  2. Asjaolu, et hageja oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, ei tähenda töösuhte puudumist. Mänedžeri amet eeldab teatud iseseisvust tööülesannete täitmisel. Kui ka hageja ja kostja juhatuse liikme vahel olid kokkulepped koostööks Lätis, ei välista see poolte vahel töösuhte eksisteerimist. Meelevaldne on kohtu järeldus, et tööd tegev isik ei panusta ettevõttesse oma vahendeid, sh rahalisi vahendeid. Kohus tuvastas poolte vahel partnerlussuhted eesmärgiga käivitada Eestis B OÜ, kuid ei ole täpselt tuvastanud, millise õigussuhtega on tegemist. Isegi kui tulevikus võis 5

(11)hagejast saada äriühingu omanik/osanik, pidi seni tehtav töö olema tasustatud töötasuna. Kokkulepe, et isik teeb tööd tasuta, on tühine. Lisaks on kohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja ei allunud tööandja juhtimisele ja kontrollile. Hageja on esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et on saanud kostja juhatuse liikmelt e-kirja teel juhiseid erinevates küsimustes. Eestikeelse tõlgi otsimine Eestis Maksuametiga suhtlemiseks või töölepingute edastamine nende sõlmimiseks, töötajate otsimine uude rendikohta (Kuressaare) – hageja ei pidanud neid toiminguid teostama kui ei oleks korraldust tulnud. Samamoodi lähtus hageja kostjaga ekirjavahetusest saadud juhistest
  1. aastal suheldes Pärnu Linnavalitsusega seoses tulevase rendikohtade enampakkumistega. Hageja kirjast nähtub, et ta vajab nõu (juhiseid) tööandjalt, mida ta tegema peaks, ja tööandja saadab eestikeelsed materjalid eestlasest raamatupidajale, mida ta oleks võinud teha ka hagejat teavitamata. Kostja 29.03.2011 e-kirjas hagejale koos tabeliga on kostja seaduslik esindaja planeerinud ära renditavate seadmete jaotuse rendikohtade vahel Pärnus ja Tallinnas
  2. aastal. Seda kirja tuleb mõista tööandja korraldusena. Kui hagejal oleks olnud õigus otsustada, mitu seadet mis kohta paigaldada tuleb, poleks kostjal olnud vaja tabelit koostada. Hageja koostatud aruanded, mis on jõudnud kostja raamatupidamisse, tähendavad, et hagejal oli kohustus anda aru tööülesannete täitmise kohta. Kui hageja oleks tegutsenud enda huvides, ei oleks sellist kohustust talle pandud. Kohus ei ole neid kostja tõendeid ja väiteid otsuses analüüsinud ega selgitanud, miks ta nendega ei nõustu. Neid tuli hinnata selliselt, nagu hageja ise neid esitades hindas. Hageja ei oleks ilma kostja korraldusteta saanud teada, kui sageli peab ta külastama Eestit ja koguma teenuselt laekunud raha, mida selle rahaga edasi teha, kellega töölepingud sõlmida, kellega ja millal lõpetada, kellele ja millal maksta lõpparve. Hageja koostas aruanded, mis olid raamatupidamisdokumentideks. Hagejal puudus õigus Eestis kogutud raha käsutada, kostja juhatuse liige andis selleks korraldusi (nt et nendest vahenditest maksta lõpparve või osta vara hooldamiseks vajalikud vahendid koha peal Eestis). Alluvussuhet ilmestab üheselt ka OB kiri-korraldus hagejale, et tema volitused lõppevad 16.07.2012 ja et hageja peab andma osaühingule üle kõik osaühingule kuuluvad dokumendid ja vara hiljemalt 01.08.
  3. Kostja käskis ka teistel töötajatel alates 17.07.2012 anda renditulu üle LN kätte (OÜ-u raamatupidamisfirma Pärnus), millega sisuliselt tühistas oma varasema korralduse, et raha antakse hageja kätte, kes pidi toimetama raha kas juhatuse liikme kätte või panema kostja arveldusarvele. Hageja selgitas, et töötas nii enda kui kostja poolt antud töövahenditega. Kostja võimaldas hagejale mobiiltelefoni numbri, mis oli tehtud teatavaks kõikidele töötajatele igas linnas Eestis, kus olid rendikohad. Hageja kasutas oma vana telefoni, kuna oli sellega harjunud. Hagejale olid antud ka tööriistad ja õigus soetada kogutud rahast vajalikud varuosad, kui oli vaja velokarte remontida. Hageja kasutas lähetusteks oma isiklikku sõiduautot, kuid ostis kütust ettevõtte rahast ja esitas kütusetšekid kostja raamatupidamisesse. Kostja pidi maksma hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest, sest ettevõttes ei olnud muid transpordivahendeid. Kostja nõudmisel on hageja kostja töövahendid tagastanud (tööriistad, hooldusvahendid). Hageja vaidlustab ka hagi rahuldamata jätmise käsunduslepingust tulenevalt. Menetluse edasine käik ja vastus apellatsioonkaebusele
  4. 05.04.2016 esitas hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks käsunduslepingust tulenevast alternatiivnõudest 9 107,41 eurost.
  5. Tallinna Ringkonnakohus võttis 19.04.2016 määrusega hageja hagist osalise loobumise vastu, tühistas maakohtu otsuse käsunduslepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise osas ja lõpetas 6
(11)alternatiivse nõude osas menetluse. Menetluskulud jäid hageja kanda. 21.04.2016 määrusega võttis ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse osas, milles hageja vaidlustas maakohtu otsust töötasu nõude rahuldamata jätmise osas.
  1. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹).

Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad olid perioodil 01.06.2010 – 15.07.2012 töösuhtes või mingis muus lepingulises suhtes, mille alusel on kostjal tekkinud hageja ees hageja poolt osutatud mänedžeriteenuste eest võlgnevus. I
  2. Iseenesest on õige hageja viide sellele, et vastavalt TLS § 1 lg-le 2 kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vaidluse korral on eelnimetatud eelduse ümberlükkamine väidetava tööandja kohustus. Seega juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks.
  3. Käesoleva juhtumi eripäraks on asjaolu, et väidetav esialgne leping on 2010 aastal sõlmitud suuliselt. Kostja on esitanud töölepingulise suhte ümberlükkamiseks Riias,
  4. mail 2012 sõlmitud kirjaliku lepingu pealkirjaga „Kokkulepe eelneva koostöö kohta 2010/2011 ning edasise koostöö ja vastastikuste arvelduste kohta 2012“ (TVK toimik 65-
  5. tõlge 67-68). Hageja ei ole tõendanud, et lisaks tasuta tööpanusele kostjasse
  6. mail 2012 sõlmitud lepingu alusel, tegi ta tööd ka töölepingu alusel. Koostöölepingu esimeses osas „koostöö põhimõtted“ märgitud hageja ja OB võrdne osalus põhikapitalist (50 % ja 50 %) kajastab osalust kostjas. Selles osas märgitu kohaselt oli hageja panuseks 10 000 euro suuruse laenu andmine kostjale ja tasuta töötamine. OB panuseks olid kogemused, teadmised jne ja tehnika omahinna eest. Koostöölepingu tekst on esitatud tabeli kujul ja ei ole ilma poolte täiendavate selgitusteta täpsemalt tõlgendatav, kuid selle lõpuosas on selgelt määratletud lisaks osaluse üleandmisele ka teised rahalised kohustused või nende puudumine. Lepingu p 6 kohaselt jääb hageja investeeringuks tasuta töötamine ja 10 000 eurot, OB investeeringuks jääb tehnika müük omahinna eest. Arvestades, et lepingus räägitakse hageja ja OB panustest kostjasse, hageja ei ole eitanud, et ta pidi saama hilisemalt osa ettevõtte kasumist või koguni selle osanikuks, võis olla varasemalt suuliselt sõlmitud lepingu näol tegemist seltsingulepingu alaliigiga - vaikiva seltsinguga VÕS § 610 lg 1 mõttes – hageja ja OB vahel. Hageja ei ole eitanud, et tulenevalt tema pankrotimenetlusest ei olnud tal võimalik olla äriühingu osanik või aktsionär. Vaikiva seltsingu eesmärgiks on fikseerida juriidiline vorm olukorrale, kus üks isik osaleb teisele isikule kuuluvas ettevõttes, ilma et ta oleks vastava ettevõtja osanikuks või aktsionäriks. 7

(11)Vaikivale seltsingule on sarnaselt seltsingule omane ühine eesmärk – käesoleval juhul hagis esile toodu kohaselt OÜ-u B käivitamine Eestis ja selle kasumlikuks ettevõtteks arendamine, sest ühiseks eesmärgiks on kapitaliosalusele sarnase panuse kaudu ettevõtja majandustegevuse arendamine.
  1. Samuti võib kirjaliku kokkuleppe näol olla tegemist seltsinglaste kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 mõttes, millesse on kaasatud ka G OÜ. Kuna kohtumenetluse pooled ei ole pidanud vajalikuks lepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid täpsemalt käesolevas menetluses selgitada, siis ei ole lepingu olemuse täpsem määratlemine selle napisõnalisuse tõttu võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see ka vajalik, sest hageja ei ole tuginenud asjaolule, et vastustaja oleks seltsingulepingu pooleks. Apellant ei ole maakohtus ega apellatsioonimenetluses välja toonud asjaolusid, millest saaks sellise järelduse teha. Apellant märgib asjakohaselt, et ka maakohus jõudis järeldusele, et hageja ja OB vahel olid partnerlussuhted eesmärgiga käivitada Eestis OÜ B. Vastustaja vaidlusaluse Riias 29.06.2012 sõlmitud lepingu pooleks ei ole. Kostja ei oleks ka selles vaidluses kohaseks kostjaks, kuna asjaolude kohaselt on vaikiv seltsing sõlmitud ettevõtja (komplementääri ehk OB) ja sellesse panustava isiku (hageja ehk vaikiva seltsinglase) vahel. Seetõttu ei oleks võimalik hageja seltsingulepingu rikkumisest tulenevat nõuet käesolevas menetluses rahuldada ka juhul, kui vaidlus lahendada seltsingulepingu või kompromissilepingu sätete alusel. Eeltoodud põhjustel tuleb apellandile tagastada 07.10.2016 menetlusdokumendiga tema seltsingu vastu suunatud nõude tõendamiseks esitatud vastustaja 2011 ja 2012 majandusaasta aruanded.
  2. Hageja on ise iseloomustanud oma tööd kui mänedžeri ameti pidamist. Väljend „töötab tasuta“ 29.06.2012 lepingus võib tähendada seltsingulepingu kontekstis, et hageja panust teenuse osutamisel (mänedžeriteenuse osutamisel) ei hüvitata. Seltsinglase panuseks võib kohtupraktika kohaselt olla ka seltsinglase poolt teatud teenuse osutamine seltsingule. Teenuse all tuleb silmas pidada eelkõige seltsinglase poolt seltsingu juhtimises osalemist, samuti muu juhtimis- ja organiseerimisteenuse osutamist, mis ei ole rahaliselt täpselt mõõdetavad (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-36-07 p 16). Arvestades 29.05.2012 lepingu eset ja eesmärki, ei viita see väljend lepingu kontekstis töötamisele töösuhte tähenduses. Olukorras, kus seltsinglasele ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises (VÕS § 603 lg 3 II lause), on õiguskirjanduses avaldatud arvamust, et seltsinglaste õiguste ja huvide tagamise ja kindlustamise eesmärgil tuleks seltsingulepinguga leppida sõnaselgelt kokku seltsingu likvideerimise juhtumiks ka nende panuste arvesse võtmises, mis seisnesid teenuse osutamises (Vt P. Varul jt, Võlaõiguse kommenteeritud väljaanne II osa, Juura 2007, lk 650). Käesoleval juhul on pooled sõnaselgelt 2012 aastal kokku leppinud, et hageja tööpanust ei arvestata. Kui hageja tegevust vaadelda kui kostja juhtimises vaikiva seltsinglasele osalemist (mida hageja on apellatsioonimenetluses möönnud), võib kõne alla tulla ka õigus saada selle eest täiendavat mõistlikku osa kasumist (VÕS § 614 lg 3 I lause). Kokkulepe, millega välistatakse vaikiva seltsinglase osalemine kasumi jaotamises, on tühine (VÕS § 614 lg 2).
  3. Hageja ei esitanud omapoolseid põhistusi 29.05.2012 lepingu kohta või muid tõendeid, millest tulenevalt maakohus oleks saanud asuda järeldusele, et lepingust tulenevalt kehtis poolte vahel töösuhe või mingi muu õiguslik suhe, mille alusel hageja nõuet oleks võimalik rahuldada. II
  4. Õige on apellandi seisukoht, et seltsinguleping ei välista paralleelselt töösuhte olemasolu kostjaga ja töötasu kokkulepe võib olla ka suuline. Maakohus märkis põhjendatult, et hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks töötasu kokkuleppe olemasolu või poolte tahe maksta töötasu siis, kui äriühing kasumit hakkab teenima. Kohtu seisukoht, et tavapäraselt ei paiguta töötaja ettevõttesse oma vahendeid, kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist ja ei muuda otsust ebaõigeks. Apellandi etteheide kohtule, et otsusest ei selgu, kuhu ettevõttesse hageja oma kostjale adresseeritud kirja 8
(11)kohaselt (TVK toimik tl 47-51) panustas, on põhjendamatu olukorras, kus hageja kui kirja autor ei ole nimetatud kirja ega poolte 29.05.2012 kokkuleppe sisu täpsemalt avanud. Kohus saab lähtuda vaid poolte esile toodud asjaoludest.
  1. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, mis on töösuhtele iseloomulik tunnus. Hageja poolt esitatud e-kirjadest ei saa teha teistsugust järeldust. Maakohus on jätnud analüüsimata e-kirjavahetuse hageja ja Pärnu Linnavalitsuse töötaja vahel, samuti O. Bricksi ja hageja vahel jaanuaris 2011 (I kd, lk 193-196). Nimetatu on menetlusõiguse rikkumine, mille ringkonnakohus saab kõrvaldada. Kirjavahetus kajastab OB
  2. jaanuari 2011 pöördumist linnavalitsuse töötaja poole, viitamist varasemale kohtumisele ja küsimust, kas kartide laenutuspunktidele vajalike maa-alade konkursside kohta on uudiseid. Linnavalitsuse töötaja saadab seepeale samal päeval OB-le eestikeelsed konkursitingimused. Toimiku materjalidest ei nähtu, kes kirja hagejale edastas, kuid hageja küsib oma 26.01.2011 e-kirjas OB-lt: /…/ mis me sellega teeme? Peab minema L juurde, et ta aitaks aru saada, või helistada E-le, et räägiks, mida edasi teha…“ Selle peale vastab OB 27.02.2011 e-kirjas: „Saadan edasi L-le, et ta aitaks aru saada!“ Nimetatud ekirjavahetusest ilmneb, et hageja ja OB ei saanud eestikeelsetest konkursitingimustest aru ja arutlesid, kas lasta neid selgitada endile L-l või E-l. Kirjavahetusest ei tulene, et hageja ootas juhiseid OB-lt oma edasise tegevuse kohta. 29.03.2011 e-kiri koos tabeliga (I kd, tl 205-208) ei sisalda piisavalt andmeid, et sellele hinnangut anda. Sellega on OB saatnud tabeli, milles sisaldub renditavate seadmete jaotus rendiobjektide vahel Pärnu ja Tallinnas 2011 aastal. Kuna kiri sisaldab vaid sõna „Tervitades“, ei ole seda võimalik ilma poolte eelneva kirjavahetuseta või muude tõenditeta mõista kui OB korraldust hagejale kui töötajale ning hagejal otsustusõiguse puudumist.
  3. Kohus ei ole hinnanud hageja väidet, et hageja koostas aruandeid oma tegevuse kohta, mis tähendab, et ta andis aru oma tööülesannete täitmise kohta ja see näitab, et ta ei tegutsenud oma huvides (viimasel juhul poleks tal aruandekohustust olnud). Ringkonnakohus saab selle menetlusliku rikkumise kõrvaldada, hinnates nimetatud väidet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes aruandluse esitamisest tehtud töö kohta teha järeldust töösuhte kohta, sest arvepidamine tehtu üle on mitmepoolsetes tehingutes läbipaistvuse tagamiseks loomulik. Tähtsam kui arvepidamine on töösuhte tuvastamisel eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 p 15 ja nr 3-2-19-05 p 15). Tõendeid, mis võimaldaksid väita, et hageja oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta, asjas esitatud ei ole. Volituse tagasivõtmist (TsÜS § 126 lg 1 mõistes) 16.07.2012 kirjaga hagejale ei ole käesoleval juhul võimalik hinnata hagejale korralduse andmisena alluvus-suhtes, kuna volituse võib esindatav tagasi võtta ka muus lepingulises suhtes. Tegemist võib olla ka nt juhtimisõiguse äravõtmisega vaikivalt seltsinglaselt VÕS § 612 mõttes. Sama on kostja korraldusega, et töötajad ei annaks raha hageja kätte. Hageja on seda apellatsioonimenetluses hinnanud kui seltsingu lõpetamist. 9
(11)Hageja väited seoses kostja Eestis kogutud raha käsutamise õigusega on vastuolulised. Ühelt poolt väidab hageja, et raha ta käsutada ei tohtinud. Teisalt toob hageja esile, et kogutud rahast oli tal õigus soetada seadmete remondiks vajalikud varuosad. Seega võis hageja siiski teatud osas raha kasutada.
  1. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid selle kohta, et hageja töötas nii oma kui kostja poolt antud töövahenditega. Selle menetlusliku vea saab ringkonnakohus parandada. Hageja on esile toonud, et kostja võimaldas hagejale mobiiltelefoninumbri kasutamise, hageja kasutas harjumusest edasi oma vana telefoniseadet, hagejale anti tööriistad ja tal oli õigus soetada varuosasid kogutud raha eest, hageja kasutas isiklikku sõiduautot ja kostja maksis kütuse. Kostja nõudmisel on hageja töövahendid tagastanud. Ka nimetatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et poolte vahel oli töösuhe, kui kõik muud asjaolud seda ei kinnita.
  2. Ringkonnakohus ei analüüsi hageja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väiteid selle kohta, et kostja pidi maksma hagejale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, mida ei ole tehtud.
  3. Kuna hageja loobus hagist käsunduslepingust tuleneva alternatiivnõude 9107,41 euro osas ja selles nõudes on menetlus lõppenud, siis ei analüüsi ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited käsunduslepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmisele.
  4. Vastustaja on apellatsioonimenetluses lisanud om 07.10.2016 menetlusdokumendile 30.04.2015 ja 28.05.2015 hageja ja OB lätikeelse e-kirjavahetuse, selgitamata, kas kirjade tähendust ja kas ta soovib nende tõendite asja juurde võtmist. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus tõendi tähelepanuta ja tagastab selle (

§ 652lg 4).

Samuti on vastustaja lisanud 28.04.2015 hageja lepingulise esindaja hageja nimel saadetud kirja OB-le, millega soovib tõendada, et seltsingulepingu rikkumisest tulenev nõue on aegunud. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et nimetatud nõuet ei ole võimalik käesoleva menetluse raames lahendada, kuna vastustaja ei olnud seltsingulepingu pooleks. Seega ei anna ringkonnakohus hinnangut seltsingulepingust tuleneva nõude aegumisele ja tõend ei oma asja lahendamisel tähendust, mistõttu tuleb see vastustajale tagastada. Kuna tagastatavad tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis füüsiliselt neid pooltele ei tagastata. 23. Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ja selle menetlemise kulud jäävad hageja kanda (

§ 171lg 1 alusel).

Ringkonnakohus määrab vastavalt

§ 174lg 3 kindlaks väljamõistetavad menetluskulud.

24. Kostja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, paludes vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 300 eurot (käibemaksuta). Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja teostas järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine (2 h); kohtu 23.09.2016 kirjaga tutvumine ja 06.10.2016 seisukoha koostamine (1 h). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastaspoole menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. 10

(11)Ringkonnakohus, tutvunud esitatud õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid tsiviilasja materjalide põhjal, leiab, et arvestades asja keerukust ja esitatud dokumentide sisu oli kostja esindaja toimingutele kulunud aeg 3 tundi

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse ning mõistab hagejalt välja kostja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitise summas 300 (3 x 100) eurot. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb rahuldada kostja taotlus hageja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.