← Eesti

2-16-4825/5

2-16-4825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4825 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi XXXXOÜ ja XXXX vastu võlgnevuse 10 000 euro, intressi 245,05 euro ja viivise 1245 euro saamiseks Tsiviilasja hind 11 490,05 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja juri.XXXX@swedbank.ee) Jüri XXXX (e-post Kostja I XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Kostja I seaduslik esindaja juhatuse liige ja kostja II XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  3. Välja mõista XXXXOÜ-lt ja XXXXilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks võlgnevus 10 000 eurot, intress 245,05 eurot ja viivis 1245 eurot.
  4. XXXXilt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni
  5. punkti alusel sissenõutava summa suurus kokku ei tohi ületada käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 10 000 eurot.
  6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
  7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
  8. Jätta menetluskulud XXXXOÜ ja XXXXkanda. XXXXOÜ ja XXXX vastutavad 1 2-16-4825 menetluskulude eest solidaarselt.
  9. Välja mõista XXXXOÜ-lt ja XXXXilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 600 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE
  10. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Swedbank AS-i (hageja) ja XXXXOÜ (kostja I) vahel sõlmiti 04.08.2015 laenuleping nr XXXX, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 10 000 eurot, intressimääraga 10% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 04.10.
  11. Vaatamata lepingu tähtaja saabumisele, ei tagastanud kostja I hagejale laenusummat. 04.08.2015 sõlmisid hageja ja XXXX (kostja II) käenduslepingu nr XXXXning 06.10.2015 sõlmiti antud käenduslepingu lisa nr 1 (täiendav kinnitus), mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I nimetatud lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohast täitmist. Kostja II vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 10 000 eurot. Hageja saatis kostjatele teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta 05.01.2016, milles palus kostjatel lepingust tulenevad võlgnevused hagejale tasuda hiljemalt 04.02.
  12. Kostjad ei ole oma kohustust täitnud. Hagi esitamise seisuga (28.03.2016) on hageja nõue kokku 11 490,05 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 10 000 eurot, intressist summas 245,05 eurot ja viivisest summas 1245 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 2 2-16-4825 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi
  13. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summa kostjatelt hageja kasuks väljamõistmist. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.