) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, 3
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja igakuine sissetulek töötuks olemise ajal moodustab 900 eurot. Raha tuleks tal kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt peaks summa jagunema tema ja tema nelja alaealise lapse vahel võrdselt ehk 900 : 5 = 180 eurot. Abikaasale makstav toetus on 1000 eurot, mistõttu kohus teda ülalpeetavate hulka ei arvesta. Kostja on esitanud eluasemekulu ja kommunaalkulude arveid tõendamaks oma kulutusi. Kohus arvestab, et üldteada asjaoluna tuleb hageja esindajal kanda igakuiselt samasuguseid eluasemekulusid ja oma märgatavalt väiksemast sissetulekust. Seadusest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. XXXX on selgitanud, et õpib tööjõukoolituses keevitajaks, milles teeb eksami detsembris. Seejärel on lootust saada tööle. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt alates 09.06.2016.a. elatis tema tütardele suuruses 180 eurot kummalegi kuni kostja tööle asumiseni.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad taotlevad välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemikul veebruarist maini (4 kuu eest, maha arvatud tasutud 150 eurot) 1420 eurot. Kuna kostja majanduslik olukord tagasiulatuva perioodi jooksul oli samasugune, kui elatishagi kohtule esitamisel, peab kohus põhjendatuks ka tagasiulatuva elatise väljaarvestamisel võtta aluseks elatis ühele lapsele kuus 180 eurot. Sellest tulenevalt on elatise võlgnevus 4 kuu eest: 4x(180+180)- 150= 1290 eurot. XXXX tööle asumisel mõista temalt välja elatis tütarde ülalpidamiseks hagejate poolt taotletud suuruses, mis vastab poolele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Juunis kostja poolt tasutud elatise (150 eurot) osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.