Obsah (4)

§ 173§ 163§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-14826 Tsiviilasi Egle Tilts hagi O

124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 482,23 eurot (348,47 + 133,76). 6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6.1. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 528 eurot /tlk 92-96, 100/. 6.2.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on esitanud lepingulise esitaja kulude tõendamiseks kohtule Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arved, mille kohaselt on esindaja teinud toiminguid alljärgnevalt: 7 02.08.

1. a arve summas 60 eurot /tlk 94/, mille kohaselt on arve esitatud hagejale E. Tilts hagi esitamise asjaoludega tutvumise eest. Kohus leiab, et eeltoodud esindaja tasu summas 60 eurot ei kuulu väljamõistmisele käesoleva tsiviilasja raames kostjalt, kuna kulu ei ole kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega - hagiavaldus on kohtule esitatud 03.10.
2. a / tlk 1/, kuid viidatud toimingud on tehtud kohtueelses menetluses. Kohus tugineb oma seisukohas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.
3. a lahendile asjas nr 3-2-1-162-11 p-le 14, kus Riigikohus on märkinud, et: „Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt ka
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-2-1-63-10, p 12).“ 27.09.
6. a arve summas 240 eurot /tlk 95/, mille kohaselt on arve esitatud hagejale seisukoha kujundamise ja hagiavalduse koostamise eest, kokku 2 tundi. 16.11.
7. a arve summas 156 eurot /tlk 96/, mille kohaselt on arve esitatud hagejale Koduliising OÜ hagivastusega tutvumise, arutelu kliendiga, seisukoha kujundamise, hagivastsusele vastuse koostamise ja kohtule esitamise eest ajakuluga 1,3 tundi. 25.11.
8. a arve summas 72 eurot /tlk 100/, mille kohaselt on arve esitatud hagejale Koduliising OÜ 18.11.
9. a seisukoha ja selle lisaga tutvumise, seisukoha kujundamise, seisukoha koostamine ja kohtule esitamise eest ajakuluga 0,6 tundi. Kokku 3,9 tundi, lepingulise esindaja tasu kokku summas 468 eurot (arvestamata 02.08.
10. a arvet, mille näol on tegemist kohtueelses menetluses kantud kuluga). Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et käesolevas tsiviilasjas on kostja ligikaudu 76% ulatuses hagi õigeks võtnud juba vastuses hagiavaldusele ning kohus on tsiviilasja lahendanud kirjalikus menetluses ning hageja lepingulise esindaja toimingud käesolevas tsiviilasjas piirdusid vaid hagiavalduse koostamise ja kostja esitatud vastustele ning tõenditele oma seisukohtade esitamisega, siis hageja lepingulise esindaja poolt taotletud kulud ei ole põhjendatud esitatud ulatuses. Riikohus on 06.05.
11. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 märkinud järgmist (p-s 14): „Riigikohus on
12. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 482,23 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist eriliselt keeruka või suuremahuline vaidlusega ja kostja on ligikaudu 76% ulatuses hagi õigeks võtnud ning kohus rahuldab käesoleva tsiviilhagi samas ulatuses, milles kostja on 8 juba hagi õigeks võtnud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud enam kui 250 euro ulatuses. 6.
13. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 250 eurot, kokku 350 eurot. 6.4.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (482,23 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 370,02 eurot) 76,73% ulatuses kostja ja 23,27% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 268,56 eurot (350 eurot * 76,73%). 6.5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 9